Hoolekanne

 
Sisukaart
   
 

Hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamine

EPE-sse on jõudnud informatsioon, et hooldekodudes on endiselt palju probleeme teenuste kvaliteediga ning hoolduse patsiendikeskse korraldamisega. Hoolealustel puudub võimalus saada hambaravi, kättejääv taskuraha ei võimalda osta elementaarseid isiklikke asju, hooldekodudes on kokku paigutatud erineva vanuse ja diagnoosidega hoolealused, rehabilitatsiooni ja vaba aja veetmise tegevused on puudulikud, kohati on hooldekodudes probleemiks lifti puudumine, mis tekitab II korrusel elavate liikumispuudega inimeste sisulist vangistamist, mõnikord satub hooldekodusse inimesi pelgalt kohaliku omavalitsuse passiivsuse tõttu võimaldada inimestele sobivaid teenuseid ning palju muud.
Vahemikus 1. juuni -10. november visiteerisid EPE Tartu ja Pärnu kontori töötjad 21 eakate hooldekodu oma piirkonnas juhusliku valimi alusel.
Üldiselt võib öelda, et võrreldes varasema perioodiga on viimaste aastatega eakate hooldekodude olukord ja seal pakutavad teenused, personali oskused ja töössesuhtumine oluliselt paranenud.
Juurde on tulnud mitmed erakapitalil põhinevad asutused, kus olme ja on väga heal tasemel.
Kohalike omavalitsuste hallatavates ja keskmise ning madalama hinnatasemega asutustes pakutava hooldusteenuse kvaliteet võib olla aga väga erinev ning puudusi esineb.
Visiteerimise ja intervjuude käigus hooldekodude juhatajate, personali ja klientidega sai välja toodud rida probleeme ja arvamusi, kuidas teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti paremaks muuta.
Probleeme ja nende lahendamiseks tehtavaid ettepanekuid arutati EPE koosolekul ning 15.12.09 toimunud ümarlaual Tartus. Ümarlaual osalesid erinevate organisatsioonide liikmed,Tartu LV ja TÜK sotsiaaltöötajad, esindaja Sotsiaalkindlustusametist (10 inimest).
Kokkuvõte ja arutelude käigus tehtud ettepanekud on fikseeritud ning edastatakse EV Sotsiaalministeeriumile.
 
 
Erihooldekodude tegevusjuhendajate koolitamine
 
Tervise Arengu Instituut (TAI) teeb EPE-ga juba aastaid koostööd hooldekodude personali koolitamisel. inim- ja põhiõiguste vallas.
Erihooldekodude tegevusjuhendajate koolitus on eriti oluline seepärast, et sageli asuvad erihooldekodud maapiirkondades, olles seal üheks vähestest tööandjatest. Seetõttu on tegevusjuhendajate haridulik taust ja teadmised psüühilise erivajadusega isikutega tegelemiseks puudulikud. Mis võib potentsiaalselt esile kutuda psüühilise erivajadusega isikute iskuõiguste rikkumise.
EPE viib hooldekodude tegevusjuhendajaid kurssi hooldamise teenust saavate ja eriti tugevdatud järelvalvega hooldamise teenust saavate isikute õigustega. Süvendatult käsitleti, millised organid teevad ennetustööd piinamise vältimiseks kinnistes asutustes. Käsitleti ka   CPT komisjoni  ja õiguskantsleri kui OPCAT-i raames rahvusliku ennetusasutuse tegevuse põhiprontsiipe, CPT ja õiguskantsleri soovitusi kinnisesse asutusse paigutatud isikute õigustest ja tugevdatud järelvalve teenust saavate isikute protsessiõiguste osas.
Rõõmu teeb see, et TAI on suutnud koolituste pakkumisel tekitada järjepidevuse ning paljud tegevusjuhendajad on läbinud mitmeid koolitusi klientide isiku- ja inimõiguste alal. Samuti on nad saanud teavet ohtlikkusest ja selle hindamisest. Tegevusjuhendajate teadlikkuse tõus on aidanud koolitusi muuta igati sisukamateks . Näiteks viimasel koolitusel õppisime kirjutama kirja õiguskantslerile klientide õiguste kaitseks. Tegevusjuhendajad tõid välja mitmeid olulisi võimalikke kliendiõiguste rikkumisi – näiteks asjaolu, et spetsiaalselt väljaehitatud suitsetamise toad on antud klientidele elamiseks ja kliendid peavad olenemata ilmast lumehanges suitsetamas käima; piiratud ligipääs hambaravi ja eriarsti teenustele.
 
 

Probleemid koduhooldusteenuse osutamisega

 

Osalemine EST programmi - "Tööle saamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009" nr. 1.3.0310.08-0004
 
 
 
 
Tervise Arengu Instituudilt saabus ettepanek osaleda EST programmi - "Tööle saamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009" nr. 1.3.0310.08-0004 raames korraldataval teavitusüritusel. Sihtgrupiks - eakatele hooldusteenuseid osutavate asutuste töötajad, kes vastutavad või hakkavad perspektiivis vastutama asutuse põhitegevuse ja selle korraldamise eest (hooldusprotsessi juhid).
 Koostatud loengukonspekt teemal - "Eakate õigused, sotsiaalhoolekannet ning tervishoidu reguleeriv seaduandlus (Rahvusvahelised aktid ja Eesti seadusandlus)" – 45-l leheküljel, saadetud TAI kontaktisikule ülevaatamiseks, heakskiitmiseks, väljatrükkimiseks. Kuna kõik said loengust kirjaliku konspekti, siis toimus teavitus vastastikuse arutelu (seminari) vormis. 
 

 

Kallavere hooldekodu teenuse kvaliteet
 
EPE poole on korduvalt pöördunud patsientide lähedased, kes kurdavad, et nende omaksed suretatakse Kallavere hooldushaiglas ära. EPE otsustas, et tuleb teha patsientide omaste nimel pöördumine Tervishoiuametile, et viimane võtab tõsiselt vaatluse alla Kallaveres pakutava hoolduse ja ravi kvaliteet. Samas ükski neis patsientide omastest, kes EPE poole oma lähdase õiguste kaitseks pöördusid, hiljem enam EPE-ga ühendust ei võtnud. Seega ei olnud EPE-lt üheltki kliendilt konkreetset volitust asjaga edasi tegeleda. EPE võtts ühendust Tervishoiuametiga , et uurida, kas nende menetluses on hetkel mõne patsiendi või omaste kaebus Kallavere hooldushaigla kohta. Asja arutamisel Tervishoiuameti järelvalve osakonna juhatajaga selgus, et Kallaveres on põhiliselt tegemist alafinantseerimisest tulenevate probleemidega. Kui näiteks Tallinna linn maksab Tallinnas asuvatele hooldushaiglatele juurde siis Maardu linnal, mille haldusterritooriumil Kallavere haigla asub, selliseid võimalusi ei ole. Lepiti kokku, et EPE pöördub Tervishoiuameti poole siis, kui on tegemist konkreetse kliendi kaebusega.

 

 
KOV soodustingimustel (odava tunnitasuga) koduhooldusteenust ei osutata abivajajatele, kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, ehk täiskasvanud lapsed. Turuhinnaga ei jõua eakad, puudega isikud teenust osta. Kui lapsed ei toeta ega abista, siis jääb vanur hätta. KOV sotsiaalosakonna ainus konstruktiivne reageering probleemi lahendamisele on soovitus lapsed kohtusse kaevata ja alimente nõuda, mille eest KOV hakkab teenuseid osutama. . 

Saadetud õigukantslerile avaldus Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2008.a. määruse nr. 2 „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord“ põhiseadusele ja seadusele vastavuse ning kohaliku omavalituse organi poolt põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtte ja hea haldustava järgimise kontrollimiseks. Avalduses mh. avaldatud seisukoht, et eakatele puuetega isikutele sotsiaalabi andmine (sh. sotsiaalteenuste osutamine) peaks olema reguleeritud ja korraldatud nii, et sotsiaalabi osutav institutsioon (KOV) peab abi andma viivitamatult ning sõltumata seadusjärgsete ülalpidajate olemasolust. Niisuguse abi andjad (KOV) võivad seejärel esitada ülalpidamiseks kohustatud isikutele (lastele) regressinõude võlgnetava ülalpidamise raames. Ei ole õige asetada eakas puudega isik olukorda, kus ta ainus võimalus abi saamiseks on kaevata kohtusse oma vastutustundetud lapsed. Praktikas on see raske ja võtab igal juhul palju aega. Eakas puudega isik ei oma kohtusse pöördumiseks ja seal enda esindamiseks vajalikul määral ettevõtlikkust, teadmisi, raha, ega tervist. Ta ei suuda iseseisvalt oma asju ajada. Rääkimata iga vanema inimlikult mõistetavast (emotsionaalsest ja moraalsest) vastumeelsusest kaevata kohtusse oma lapsed. Iga mõistlik inimene pöördub kirjledatud juhul abi saamiseks sotsiaalabi andvate institutsioonide poole. Kohaliku omavalituse ülesanne on tagada, et vanur vajaliku abi saab. Õiguskantslerilt saabus vastus, kus avaldatud seisukohta, et koduhooldusteenuste osutamise korral ei ole tuginemine Põhiseadusele asjakohane, kuna Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad riiklikku sotsiaalhoolekannet sotsiaalminister ja maavanemad ning omavalitsuse sotsiaalhoolkannet valla- või linnavalitsus. Koduhooldusteenuse puhul on tegemist KOV valdkonda kuuluva teenusega, kellel on õigus ise kehtestada teenuse osutamise tingimused jne. Samas märgitakse õiguskantselri vastuses ära, et meie pöördumine pole ka alusetu, probleem on kahtlemata olemas, ning meie pöördumist võ’iks käsitleda märgukirjana, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid valdkonna arengu kujundamiseks. Eeltoodust tulenevalt soovitab Õiguskansler pöörduda sotsiaalministri poole ettepanekuga seadusandluse muutmiseks/täiendamiseks vmv. Koostatud märgukiri sotsiaalministrile ja vastutava osakonna juhatajale. Tagasiside käesoleva heke seisuga veel puudub. 

 
Süsteemne töö
 
Hooldusravi
Hoolekanne
Kohalik areng
Taastusravi
Tervishoid
Rehabilitatsioon
Vaimne tervis
Ajalugu
 
2014
 
2013
 
2012
 
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
2006
Euroopa Patsientide Foorumi manifest
Ravi kvaliteet
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Balti-Ameerika Partnerlusprogramm
 
Kodulehe loomine