Tervishoid

 
Sisukaart
   
 

Patsiendi õigus valida teenuseosutajat 

Eestis on patsiendil piiratud õigused valida teenuseosutajat – patsient saab haigekassa poolt rahastatavat teenust ainult nende teenuseosutajate juures, kes on Haigekassaga lepingu sõlminud ja vastavate rahaliste vahendite olemasolul.
2009. aasta jaanuaris toimus EPE kontoris nõupidamine tollase sotsiaalministri nõunik Anders Tsahknaga, kus lepiti kokku, et EPE ja SoM teevad omavahel tihedat koostööd patsientide vajaduste väljaselgitamisel ja kaitsmisel. EPE kirjutas sotsiaalministeeriumile kirja ettepanekuga, et iga patsient saab valida endale teenuseosutajat. See põhimõte on kooskõlas EL direktiiviga „Patsientide õiguste kaitsest piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisel „ projektiga ettenähtud patsientide rahastamise printsiibiga. Eesti seadusandlus sätestab vastupidiselt, et raha jagab haigekassa juhtumipõhiselt.
SoM vastas 25.02.2009 kirjas, et ei toeta EPE nägemust patsientide õigusest valida vabalt teenuseosutajat, sest Haigekassa on sõlminud lepingud piisavalt paljude teenuseosutajatega, seega on patsientide õigused selles osas tagatud.
Kuigi SoM 2009. a. alguses ei toetanud EPE poolt pakutud patsiendi õigust valida teenuseosutajat, siis 2009. a. novembris Justiits- ja Sotsiaalministeeriumi koostöös valminud ja EPE-le kommenteerimiseks saadetud Sotsiaalseadustiku eriosa seaduse lähteülesanne, mis hõlmas endas ka tervishoiuteenuse osutamist, pakuti samuti välja võimalust, et raha käib kaasas teenusesaajaga. EPE, kommenteerides seda dokumenti, rõhutas veelgi seda vajadust.
23.11.2009 kohtus EPE Georg Männikuga, kes tutvustas enda poolt väljatöötatud skeemi, mille kohaselt solidaarse kindlustatuse printsiibile tervishoius peab lisanduma ka lisakindlustus, kuhu teevad makseid nii tööandja kui ka inimene ise. See raha on isikuga seotud ja isik ise otsustab, milleks ja millise teenuseosutaja juures ta seda kasutab. Kui Georg Männiku poolt pakutud dokument läheb avalikule arutelule, toetab EPE selle dokumendi seisukohti.
 
  
Pimedaksjäämist ära hoidva ravimi Lucentis arvamine Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu
 
EPE poole on pöördunud mitmed kliendid, kellel on diagnoositud AMD märg vorm (märg silmapõhja lupjumine), mida saab edukalt peatada/ravida Lucentisega (toimeaine ranibizumab). Kalli hinna tõttu paljudele patsientidele kättesaamatu ravimi Lucentis tulemuslikkuse tõttu soovivad patsiendid selle lülitamist HK tervishoiuteenuste loetellu. Patsientidega suheldes selgus, et patsientidele süstitakse silma soodsamat soolevähi ravimit Avastin, millel puudub näidustus silmasüstideks ja mis küll enamasti peatab protsessi, aga ei aita toimetulekut parandada, nagu Lucentis (bevacizumab). On esinenud juhtumeid, kus kliendid on selle süsti tagajärjel ikkagi pimedaks jäänud.
EPE pöördus 8.01.09 Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi poole teabenõudega AMD ravimi Lucentise ranibizumabi saamisest haigekassa teenuste loetellu põhjendusel, et selle ravimi osas on ulatuslikult teostatud uuringuid, on tuvastatud tema tulemuslikkus patsientidele ja suur osa EL riikidest hüvitavad patsientidele selle ravi.
Sotsiaalministeerium vastas 14.01., et taotluse menetlus pole lõppenud ning pole välistatud teenuse kandmine HK teenuste nimekirja.   
Haigekassa vastus oli eitav. EPE edastas Haigekassa vastuse ravimiloa hoidjale Novartisele ja oftalmoloogide seltsile. Nii ravimitootja kui ka teenuseosutajad leidsid, et Haigekassa vastus kubiseb faktivigadest.
22.01. toimus nõupidamine EPE kontoris, et arutada stateegiat, kuidas esineda haigekassas patsiendite õiguste aspektist lähtudes.
26.01 toimus Haigekassas ümarlaud koos EPE ja Oftalmoloogide Seltsi esindajatega, kus otsustati menetlust jätkata.  Haigekassa selgitas Oftamoloogide seltsile, mida tuleb uue taotluse juures teha teisiti, et taotlus vastaks vastavale määrusele. HK oli nõus selle EPE argumendiga, et taotluse menetlus peaks olema avalikum ja ka ekspertarvamused kättesaadavad. HK tegi arstidele ettepaneku leida erialasiseselt need valdkonnad, kust saaks raha kokku hoida selleks, et oleks võimalus hüvitada AMD ravi. Välja tuleb tuua kulutõhusus, leida kokkuhoiukohad teiste teenuste arvelt ning esitada see hiljemalt 13.02. HK oli nõus selle EPE argumendiga, et taotluse menetlus peaks olema avalikum ja ka ekspertarvamused kättesaadavad. HK tegi arstidele ettepaneku leida erialasiseselt need valdkonnad, kust saaks raha kokku hoida selleks, et oleks võimalus hüvitada AMD ravi.
Mais 2009 tegi EPE päringu Haigekassale Avastini toetamise kohta silmasüstina; 29.05. saadud vastusest selgub, et HK ei ole toetanud seda ravimit silmasüstina, vaid ainult onkoloogilistel näidustustel. Mis skeemiga tehti 2007. aastani patsientidele tasuta Avastini süste ja kas see vastas tõenduspõhisuse nõuetele? Vastus: teabe põhjal, mis saadud silmaarstidelt, raviasutuse töötajailt, patsientidelt, rahvusvahelisest ajakirjandusest.
EPE esitas Haigekassale täiendavad kirjad soovitusega arvestada kulutõhususe arvestuses ka võimalikke kulusid haigete raviks väljaspool Eestit (kuna siin ravi puudub). Samuti pidas EPE läbirääkimisi ravimifirma esindajaga ning 2.06.09 edastas Haigekassale info ravimifirma valmisolekust hinnaläbirääkimisteks. Novembris tõstatas antud teema ka ETV Pealtnägija saade, kus EPE infojuht andis kommentaari.
Novembri lõpul 2009 saatis Haigekassa EPE-le vastuse, milles teatas, et ranibizumabi ei rahastata Haigekassa poolt. Põhjuseks toodi asjaolu, et Oftalmoloogide Selts peatas teenuse menetlemise 30.09.2009 saadetud kirjaga, sest ei näinud antud olukorras võimalusi leida rahalisi vahendeid eriala eelarvest, mis kevadel lisaandmetes esitati. Samuti toodi põhjuseks, et majanduslanguse tingimustes ei saa Haigekassa täiendavaid kohustusi planeerida. Nii jäi küsimus ranibizumabi hüvitamisest endiselt lahendamata.
 

 Tervishoiuteenuste kvaliteedi objektiivse, efektiivse ja sõltumatu hindamise vajadus

Eestis puudub sõltumatu tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise mehhanism, mis analüüsiks tervishoiu- ja sotsiaalsektoris tekkinud kaebuste alusel süsteemi kui terviku toimimist. Samuti puudub asutus, mis lahendaks patsientide kaebusi kohtuväliselt analoogiliselt töö- või üürivaidluskomisjoniga.
Olemasolevasse komisjoni sotsiaalministeeriumi juures (TTKE) on võimalik esitada kaebusi ainult arstide meditsiinilise tegevuse kohta. Samas on igapäevaelus tekkinud probleemidel terve hulk õiguslikke ja korralduslikke nüansse, mis peaksid leidma väljundi ning millele vastuste otsimine aitaks parandada kogu süsteemi. On juhtumeid kus arstid vastutavad ka nende juhtumite eest, mille põhjused on tingitud süsteemi halvast korraldusest või puudulikust rahastusest. Probleemiks on ka asjaolu, et TTKE ei anna vaidlusele õiguslikku hinnagut ega otsusta kahju tekkimise ja selle suuruse üle. TTKE arvamust ei saa vaidlustada ning komisjoni liikmed ei vastuta oma arvamuse eest. Kohtus eksperdid vannutatakse teadvalt valeütluste andmise eest, TTKE-s mitte, mistõttu on valeütluste juhtumeid ning TTKE arvamuse vastu puudub patsientidel usaldus. Praegu saavad patsiendid oma õigusi kaitsta ainult kohtus, mis on aeganõudev ja kulukas protsess ning milleks tuleb maksta sageli ka suuri riigilõive.
Jaanuaris 09 tegi EPE koostööd Riigikogu liikme P.Kretzbergiga ning tutvustas patsientide kaebuste lahendamise problemaatikat. Märtsis võttis EPE antud teema oma pikaajaliste teemade nimekirja ning koostas teemaga tegelemiseks põhjaliku strateegia.
EPE koostas 04.03 esialgse tegevuskava TKE komisjoni ümberkujundamiseks. EPE analüüsis 2008.a. juunis Strasbourgis toimunud konverentsi „The evergrowing challenge of medical liability : national and Euroipean responses“ materjale arstide vastutuse ja võimalike erinevate kompensatsioonimehhanismide kohta . EPE töötas välja ettepaneku, mille kohaselt patsientidele kahju hüvitamine võiks toimuda analoogia alusel liikluskahjude hüvitamisega : Kõik tervishoiuteenuste osutajad võiksid teha sissemakseid Fondi, mille laekumistest hüvitatakse patsientidele tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud kahju.
Patsientide kaebuste lahendamise temaatika ning väljatöötatud ettepaneku aruteluks korraldas EPE patsiendiorganisatsioonide ümarlauad 14. ja 15.04. Tallinnas ja 28.04 Tartus.
8.06 edastas EPE oma ettepanekud ja strateegia patsientide organisatsioonidele, mille tagasisidena avaldati toetust EPE ideele vaidluste lahendamiseks analoogiliselt töö- või üürivaidluskomisjoniga, patsiendiorganisatsioonide esindajate kaasamiseks ekspertidena komisjoni töösse ning komisjoni loomiseks kas õiguskantsleri büroo või justiitsministeeriumi juurde.
18. 10. 09 saatis EPE oma põhjalikud ettepanekud Sotsiaalministeeriumile nõudmisega, et Eesti patsiendid vajavad kohtueelset, sõltumatut, patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahelisi individuaalseid vaidlusi lahendavat õiguskaitseorganit analoogselt töövaidluskomisjoniga. 
11.11.09. saatis EPE laiali kirja antud ettepaneku tutvustusega. Strateegiliste partnerite leidmiseks, ja teiste osapoolte seisukohtade välja selgitamiseks saadeti kirjad Arstide Liidule, meditsiiniõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Ants Nõmperile, Haigekassale, Tervishoiuametile, kõikidele Eesti haiglatele, perearstikeskustele, eriarstidele, erakonnale Eestimaa Rohelised, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele, Peeter Kreitzbergile, Toomas Trapidole jt (kokku ca 108 isikule).
Vajadusest praeguse kaebuste lahendamise korra muutmisele on aru saanud mitmed Riigikogu liikmed. Teema tutvustuse tulemusena haakusid uue ideega ning toetasid EPE ettepanekut Sotsiaaldemokraatide ja Roheliste fraktsioon. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed (U.Reinsalu, M.Tuus) tegid ettepaneku arutada asja komisjonis. Patsiendiorganisatsioonid toetasid ideed igati ning rõhutasid vajadust luua garantiifond. Samuti tehti ettepanek kaasata kaebuste lahendamise protsessi ka puuetega inimeste esindaja ja psühholoog.
12.11 EPE üleskutse osalusveebis ja tõstatas teema 17.11. Praxise mõttetalgutel 18.11. toimus ettepaneku arutamine erinevate osapooltega. Teemat kajastati Päevalehes ning tutvustati Pervõi Baltiiski Kanali saates.
19.10. 2009 toimus nõupidamine Riigikogu liikme T. Trapidoga. Nõupidamise käigus tulid üles järgmised ettepanekud - tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) koosolekute lindistused võiksid olla protokollilise väljavõte lahutamatu osa, komisjoni otsus võiks sisaldada ka soovitusi patsientile, eksperdid peaksid vastutama oma arvamuse eest, komisjoni otsus peaks olema korrektses vormis. EPE aitas T. Trapidol koostada küsimusi sotsiaalministrile TKE komisjoni töö kohta. Eeldatavasti vastab minister neile küsimustele 2010 aasta alguses. EPE-l on informatsiooni, et sotsiaalminister on juba läbi viinud uurimise TKE tööd puudutavates küsimustes. Töö selles küsimuses jätkub järgmisel aastal.
Aasta lõpul kohtusid EPE esindajad Georg Männikuga, kellel oli valmis seaduseelnõu Ravikassa idee osas, mille kvaliteedimehhanismid aitaksid osaliselt ka kaebusi paremini lahendada. EPE jõudis järeldusele, et esitatud idee on hea ning aitab muuta sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid patsientidele mitmekülgsemaks ja kättesaadavamaks. EPE plaanib G. Männiku Ravikassa ideed edaspidi igati toetada. 
19.12.2009 saatis Sotsiaalministeerium EPE-le arvamuse, et Eestis on patsientidel tulenevalt võlaõigusseadusest sooduskorras kohtusse nõudeid esitada  (aegumistähtaeg 5 aastat võrreldes tavalise 3 aaastaga, samuti kergendatud tõendamiskoormis kui tegemist on dokumenteerimata tervishoiuteenuse või tavapärase raviga välditava terviserikkega). SoM nõustus, et kohtumenetlus on patsiendi jaoks ajamahukas ja kulukas, samas ei jaganud SoM EPE arvamust, et kohtuvälise kaebuste menetlemise korra muutmisel kuluks patsiendi kaebuse läbivaatamisele vähem aega – juhul kui patsient ei ole kohtuvälise lahendiga nõus, võib kohtusse pöördumise korral see aeg isegi pikeneda.
 
 
Perearstide õhtused vasatuvõtuajad pärast kella 17
 
EPE Tartu kontorisse jõudnus 2008. a. lõpus ja 2009. a. algul kakskaebust Tartu perearstide vastuvõtuaegade kohta – pärast tööpäeva lõppu kl 17 pole patsientidel võimalik perearsti vastuvõtule minna.
Kuigi Haigekassa kodulehel on toodud perearsti töökorralduses nõue, et vähemalt 1 päeval nädalas peab olema patsiendil võimalik vastuvõtule minna kl 18-ni, siis 20. veebruari 2009. a. seisuga ei täida seda nõuet Tartus 6 perearsti/perearsti kabinetti. Vastav info pärit on Tartu perearstide veebilehelt. Tööl käivatele patsientidele on taoline arsti töökorraldus ebamugav.
26.02.09 saatis EPE esindaja kirja Eesti Haigekassa Tartu osakonna juhatajale M. Parvele. Vastus 4.03.09. - Haigekassa kontrollis infot. Ettekirjutisi tehti 3-le perearstile. Kõik kolm teatasid vastuvõtu pikendamisest ühel päeval nädalas kl 18-ni. Ülejäänud kasutasid ühel päeval nädalas abiarsti, Haigekassa soovitas patsiente paremini informeerida. Praeguseks õhtused vastuvõtuajad fikseeritud ka kodulehel.
 
 
Perearstid ei vasta patsiendi avaldusele nimistusse võtmiseks
 
Määruse „Perearsti nimistu piirsuurus, perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord“ (vastu võetud sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrusega nr 113, jõustunud 1.01.2002) kohaselt : kui patsient on teinud perearstile nimistusse võtmiseks avalduse ja perearst ei ole sellele 7 tööpäeva jooksul teatanud sellest keeldumisest, siis kuulub patsient tema nimistusse hiljemalt avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Perearst võib keelduda patsiendi nimistusse võtmisest, kui seal on juba üle 2000 inimese, või kui sooviavaldaja elukoht ei ole perearsti teeninduspiirkonnas.
St. eitav vastus perearsti nimistusse kandmise avaldusele tulema patsiendile nädala jooksul või kui mitte, siis loetakse patsient nimistusse kantuks.
EPE Tartu kontorisse on jõudnud kaebused, kus patsiendi tehtud avaldusele nimistusse kandmiseks ei tule perearstilt mingit vastust. Kui siis patsient eeldab, et on valitud arsti nimekirjas ja läheb vastuvõtule registreerima, ilmneb, et nimistusse teda lisatud pole ja seda ka ei tehta, sest nimistu on täis. Ühel konkreetsel juhul sai patsient perearstikeskuse registraatorilt pahandada, miks ta ei lugenud seinale pandud teateid, millise arsti nimistu on juba täis ja millise mitte, enne kui avalduse kirjutas.
Seega, sageli perearstid, kelle nimistu on täis, ei täida kohustust patsienti teavitada, et tal ei ole võimalik teda nimistusse registreerida. Asjaolu, et haigekassa kodulehel on perearstide juurde tärniga märgitud, kui nimistu on täis või on see siis perearstikeskuse teadetetahvlil kirjas, ei võta arstilt kohustust avaldusele vastata, sest erinevatel põhjustel ei pruugi info olla patsiendini jõudnud.
Vastavasisulised märgukirjad saadeti 20 Tartu perearstile/keskusele, kus perearstil või keskuses vähemalt 1 perearstil nimistus 2000 või enam patsienti.
(Vastuskiri, tänuga probleemile tähelepanu juhtimise eest, tulnud ühelt perearstikeskuselt.)
 
 
Vaidluse korral tervishoiuteenuse kvaliteedi üle on patsiendil õigus sõltumatule ekspertarvamusele
 
Paljud EPE poole pöördunud patsientid on avaldanud arvamust, et Eesti on väike, kõik arstid tunnevad teineteist (õpingukaaslased, kolleegid, sõbrad jmv), mistõttu arstide seas valitseb tugev ringkaitse ja tsunftivaim. Oma ametivendade töö kvaliteedile hinnangu andmisel ei suuda eksperdid jääda sõltumatuks ja erapooletuks. Antakse kallutatud arvamusi. St. ei osundata omal algatusel kvaliteedi ja/või hoolsusvigadele, mille suhtes patsiendid ei ole osanud konkreetseid küsimusi esitada ning ilustatakse ja õigustatakse vigu, mille suhtes on küsimused esitatud.
Patsiendid on korduvalt küsinud, kas EPE teab anda informatsiooni võimaluste kohta küsida ekspertarvamusi mõnest välisriigist.
Eeltoodust tulenevalt otsis EPE vastavaid kontakte naaberriigist Venemaalt. Seda eelkõige läheduse ja hinnapoliitika tõttu. Koostatud nimekiri Moskvas ja Peterburis asuvatest büroodest, kus töötavad riigi poolt tunnustatud eksperdid, kes teostavad meditsiinilisi ekspertiise kohtule.
Konsulteeritud Harju Maakohtu kohtunikuga, kontrollimaks, kas Eesti Kohtusüsteem tunnustab eelmärgitud ekspertide poolt teostatud ekspertiise. Jõutud ühisele arvamusele, et need ekspertiisid on Eesti kohtus kasutatavad. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 154, on lubatud välisriigis elavale eksperdile maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik. Samas, kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Eeltoodust tulenevalt kasutatakse välisriigist pärit eksperti juhul, kui Eestis puudub vajalik ekspert. Samas sätestab TsMS § 293 lg 2, et eriteadmistega isiku ülekuulamisele asjaolu või sündmuse tõendamiseks, mille kogemiseks olid vajalikud eriteadmised, kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut. Kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Seega on välisriigi eksperdi arvamus igal juhul kohtus kasutatav tõendina.
Kõigile, kes on soovi avaldanud, oleme andnud Moskva ja Peterburi ekspertide kontaktid. Tagasiside nende kasutamise osas puudub.
 
 
Patsientide õigus informeeritud nõusolekule
 
Kuigi Eesti seadusandlus tunnustab patsiendi õigust saada informatsiooni teadva otsuse tegemiseks ning sätestab selle informatsiooni sisu patsiendi teavitamisel (VÕS § 766 lg 1), pöördub Eesti Patsientide Esindusühingu poole endiselt palju patsiente, kes kaebavad, et tervishoiuteenuse osutaja ei ole neile vaba ja teadliku nõusoleku realiseerimiseks piisavalt informatsiooni andnud. Tervishoiuteenuse osutajad reeglina eitavad patsiendi teavitamise ja teadva nõusoleku õiguse rikkumist. Vaidluse tekkimisel väidab tervishoiuteenuse osutaja, et patsienti on nõuetekohaselt (st. suuliselt) informeeritud. Patsiendil vastupidist tõendada on praktiliselt võimatu. Olukord oleks teine, kui arstil oleks VÕS-e §-s 766 lg 1 sätestatu sisuline dokumenteerimise kohustus VÕS-e § -st 769 tulenevalt ja sotsiaalministri 18. septembri 2008.a. määruse nr. 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ alusel. Tervishoiuteenuse osutamise käigus koostatud dokumendid on peamised allikad, mille alusel saab otsustada ravi nõuetekohasuse üle. Dokumenteerimine omab seega suurt tähtsust tervishoiuteenuse osutaja vastutuse protsessis. VÕS-e § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja oma kohustuste süülise rikkumise eest, mh. patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.VÕS-e § 770 lg 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Eeltoodust tulenevalt peab patsient tõendama, et arst teda ei teavitanud. Kuidas patsient seda tõendab, kui arst ei ole teavituse sisu dokumenteerinud ja üldjuhul puudub tal ka dokumenteerimiseks kohustus (v.a juhul kui patsient seda nõuab). Enamikel juhtudel patsiendid ei julge või ei oska küsida ning arstid on seisukohal, et kui patsiendid ei küsi, ei peagi nemad informatsiooni andma. Üsna tihti oleme kuulnud arste väitmas, et patsientide teavitamine on ajaraiskamine, nad nagunii ei saa millestki aru. Seega teavitamise sisu dokumenteerimine (taasesitatavas vormis ja kirjalik) peab olema tervishoiuteenuse osutajale kohustuslik, välja arvatud juhul, kui patsient teavitamisest keeldub. Teavitamise dokumeteerimist ei tohi jätta tervishoiuteenuse osutaja või patsiendi suvaks (ehk „patsiendi soovil“- VÕS § 766 lg 1). Kuigi dokumenteerimine on vajalik mõlema poole (arst, patsinet) huvides, on see eriti oluline eelkõige patsiendi, kui tervishoiuteenuste osutamise protsessis nõrgema (meditsiiniliste eriteadmisteta, seadusi mittetundva, tervishoiuteenuse osutajast sõltuva jmv.) ning suurema tõendamiskoormusega osapoole isikupuutumatuse ja enesemääramise õiguse täitmise tagamiseks. Patsiendi teavitamise sisuline dokumenteerimine võimaldaks ühelt poolt välistada teavitamise ja teadva nõusoleku rikkumisega seotud alusetute kaebuste esitamist patsiendi poolt ning teiselt poolt võtta vastutusele patsinedi õigust teadvale nõusolekule rikkunud arste. Eesti Patsientide Esindusühing on seisukohal, et Eesti Vabariigis kehtiv seadusandlus küll tunnustab patsiendi õigust teavitamisele ja teadvale nõusolekule (VÕS 766 lg 1), kuid ei taga selle täitmist, sest ei kohusta tervishoiuteenuse osutajat ilma patsiendi nõudmiseta teavitamist dokumenteerima. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et kui patsiendi teavitamise ja teadva nõusoleku sisuline dokumenteerimine oleks tervishoiuteenuse osutajale kohustuslik, sisalduks selline nõue eelmärgitud korras. Kuna eelviidatud kord on äärmuseni kalduvalt üksikasjalik käitumisjuhend, siis ei ole see eriti paindlik tõlgendamise võimaluste suhtes. Eelviidatud õigusaktist ei ole meie arvates võimalik leida ühtegi kohustuslikku kannet, mida võiks tõlgendada teavitamise dokumenteerimise kohustusena. Ülaltoodu alusel, on Eesti Patsientide Esindusühing seisukohal, et patsiendi õigus teavitamisele ja teadvale nõusolekule ei ole Eesti Vabariigis piisavalt kaitstud. Selle õiguse järgimist ei ole võimalik tagada ka ainuüksi patsientide teavitamisega nende õigusest teavitamist (sh. kirjalikult) nõuda. Nagu ülal märgitud ei ole kõik patsiendid oma õigustest teadlikud, mõned ei ole võimelised neist aru saama, ühed ei julge kirjalikku teavitamist nõuda, sest kardavad arsti usaldamatuse ja lisatööga pahandada, teised ei oska küsida madala intellekti, hariduse- või erialaste teadmiste puudumise tõttu jne. jne. 
Eesmärgiga uurida olukorda ning leida mõttekaaslaseid ja partnereid, kelle toel eelkirjeldatud mõtteid realiseerida, koostatud üleskutse osalusweebi. Üleskutses kutsutud patsiete üles  jagama kogemusi, kas tervishouteenuse osutajad on nende suhtes järginud teavitatud nõusoleku saamise kohustust ning julgustatud patsiente võtma EPE-ga ühendust juhtumite osas, kus patsientide õigusi teavitatud nõusolekule on rikutud.
Kogemuste ja võrdlusmaterjali saamise eesmärgil tutvutud Soome Vabariigi asjakohase seadusandlusega. Otsitud kontakte patsiendiorganisatsioonidega Soome Vabariigis, et saada teada kuidas on Soomes tagatud patsientide õigus informeeritud nõusolekule täitmine.
Koostatud õiguslikult põhjendatud selgitustaotlused tervishoiuametile ja vandeadvokaat Ants Nõmperile. Taotluses küsitud viimatinimetatud isikute arvamust kehtiva õiguse regulatsioonide kohta ja kutsutud üles arutlema teemal – kuidas seaduandlikult paremini tagada patsiendi õiguse informeeritud nõusolekule täitmist. Helistatud sotsiaalministeeriumisse ning uuritud, kes neile teadaolevalt tegeleb tervishoiuteenuste dokumenteerimise nõuete muutmise ettevalmistamisega. Saadetud vastavale isikule märgukiri, mille kohaselt tuleks seadusandlust (antud juhul tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise korda) muuta selliselt, et teadva nõusoleku dokumenteerimine muutuks kohustuslikuks. Saadetud tervishoiuteenuse osutajatele teabenõude/selgitustaotlused milles palutud selgitada kas ja kuidas täidetakse VÕS § 766 lg 1 ja kas neil on välja töötatud ja kasutusel teadva nõusoleku blanketid. Palutud neid nõusoleku vorme meile tutvustada.
Osalemine Arstieetika konverentsil teemal - „Patsientide ootused informeeritud nõusolekule“, tagasiside konverentsilt väga positiivne. Erinevalt varasematest kokkupuudetest tervishoiuteenuse osutajatega on toimunud tuntav progress tervishoiutöötajate suhtumises informeeritud nõusoleku kohustusse. Valdav enamik tervishoiuteenuse osutajaid on hakanud aru saama informeeritud nõusoleku tähtsusest ja vajalikkusest, mis tähendab ka suurema vastutuse võtmist patsiendi poolt otsuste langetamisel oma tervise üle. Üldiselt hinnati, et EPE teeb väga vajalikku tööd tervishoiuteenuse osutatajte ja patsientide teadlikkuse tõstmiseks.
EPE poolt kirjutatud artikkel ajalehele Meditsiiniuudised teemal „Patsientide ootused informeeritud nõusolekule“.
Tulemus: tervishoiuringkondades tunnistatud probleemi olemasolu osadel erialadel, vajadust koostada rohkem kirjalikke teavituslehti patsientide jaoks.
 

 

 
Süsteemne töö
 
Hooldusravi
Hoolekanne
Kohalik areng
Taastusravi
Tervishoid
Rehabilitatsioon
Vaimne tervis
Ajalugu
 
2014
 
2013
 
2012
 
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
2006
Euroopa Patsientide Foorumi manifest
Ravi kvaliteet
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Open Society Institute
 
Kvaliteetne kodulehek�lg