2007

 
Sisukaart
   
 

 

EPE SÜSTEEMSED JUHTUMID 2007
 
EPE tegeles 51 uue ja 16 eelmisel perioodil algatatud süsteemse juhtumiga 2007. aastal järgmistel teemadel:
 
Koostöö teiste organisatsioonidega
 
  1. Võltsravimite uuringus osalemine organisatsiooni Together4Health korraldamisel.Kokkuvõte uuringust saabus 15.05.2007
  1. Üleeuroopalise patsientide elukvaliteedi uuringu korraldamine Eestis. Patient View sai EPE abiga uuringutulemused ka Eesti kohta. EPE tõlkis elukvaliteedi uuringu, kogus andmed ja edastas Patient View-le, patsiendiorganisatsioonidele riputati eestikeelse variant internetti. Eestikeelne tõlge riputati ka Patient View poolt internetti, EPE saatis lingi või tõlke teksti kõigile meile teada patsiendiorganisatsioo-nidele.
  1. Abi loodusterapeutide eetikakoodeksi koostamisel. EPE osales koodeksi ülesehituse ja sisu väljatöötamisel patsientide õiguste osaga. Arutelu toimus 11.11. Vaja jälgida, et õiguste osa ikka sisse jääb, sest Eesti Loodusterapeutide Nõukoda tundus sellest pisut kohkunud olevat.
  1. Tervisealaste trükiste valmimine 2008 aastal. EPE osaleb Lege Artise partnerina riigihanke projektis. 2007 valmistati projekt ette. EPE andis hinnangu ja soovitused ilmuvatele trükistele (2 südame-veresoonkonna haiguste, 1 rinnavähi ennetamiseks ja 1 laste tervisliku arengu teemal), mis lähevad varsti trükki. EPE jaoks asi lõpetatud.
  1. Kiropaktikutel puudub kutsestandard. Kiropraktikute seltsi aitamine suhtlemisel Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SOM) ja Kutsekojaga, (sest Kiropraktikute seltsi juht on väliseestlane Kanadast ja ei oska hästi eesti keelt.) EPE esindas seltsi Kutsenõukogus 3.12.07. Vaatamata osade osaliste vastuseisule taotlus rahuldati – Kutsekoda hakkab kutsestandardit koos Eesti Manuaalse Meditsiini ja Kiropraktika Seltsiga välja töötama. Üllatavalt tegi Kutsekoda ettepaneku koostööks ka osteopaadi ja manuaalse meditsiini terapeudi kutsestandardite väljatöötamiseks (selleks vaja uued avaldused teha).
  1. EPE kohtus Euroopa Nõukogu komisjoniga CPT. EPE esitas informatsiooni patsientide õiguste praktika ja inimõigustele vastavuse kohta nii suuliselt kui kirjalikult. CPT lõplikku raportit ei ole Eestile veel esitatud.
  1. Koostöö kõrgkkoolidega. EPE koostas 2007 aastal retsentsioonid kahele patsientide õigusi puudutavale õigusalasele diplomitööle, mis näitab, et EPE on tunnustatud ka kõrgkoolide poolt. EPE on arutanud patsientide õiguste temaatika sisseviimist õppeprogrammi Audentese ÜK Inimõiguste Instituudiga ja Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö osakonnaga. Koostöö jätkub.
  1. Ravimipoliitikas osalemine.  EPE osales ravimipoliitika arutelus. Arutati hetkeolukorda ravimipoliitkas ning vajalikke, tulevikus tehtavaid muudatusi (sh. seadusandluses). Diskussiooni eesmärk: 1) parandada patsientide teavitamist uute või odavamate ravimite kohta; 2) parandada ravimite kättesaadavust; 3) ravimite hinnapoliitika kujundamine eesmärgiga muuta hinnad patsiendile võimalikult soodsamateks jmv.
  1. Korruptsioon meditsiinis. EPE osaleb Justiitsministeeriumi (edaspidi JUM) algatatud ja Tervishoiuameti poolt juhitud korruptsiooni töögrupis. Algatuseks koostas EPE põhjaliku nimekirja võimalikest probleemkohtadest koos selgituste ja näidetega, et teemad adekvaatselt kaardistada. Kuna tööd juhib Terv.amet, kes pole ilmselt sõltumatu antud küsimuses, siis töö jäänud soiku. EPE peab tegema JUM-ile ettepaneku töögrupi töö ümberkorraldamiseks ning anda selle juhtimine näiteks Prokuratuurile, kes saab vajadusel ka dokumente välja nõuda ning krim.uurimist alustada.
  1. Sotsiaalhoolekannet reguleeriva seadusandluse kokkuvõte. EPE koostas kokkuvõtte, et seadusandlusest oleks võimalik aru saada ka mittejuristidel.
  1. Tervishoiu parandamine vanglates. EPE osaleb JUM algatatud vanglakomisjonide töös Tallinna, Harku ja Murru vanglates.
  1. Patsientide annetusfondi edendamine. Läbi annetusfondi tegi EPE esimese annetuse raskele vähihaigele kalli ravimi ostmiseks.
 
Seadusloomes osalemine
 
  1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine. Muutunud seaduseelnõus võeti arvesse mitmeid EPE ettepanekuid.
EPE tegi Sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel oleva sotsiaalhoolekande seadusele mitmeid ettepanekuid, tegi koostööd hoolekande osakonna nõuniku Anne Rähniga ja osales sotsiaalse kaasatuse MTÜde ümarlauas. EPE kommentaarid ja ettepanekud saadetud 28.06.2007, hooldusteenuse kohta 8.08.2007 – paljusid ettepanekuid arvestati. Praegu on eelnõu allkirjastamata, sest Maripuu ootab rehabilitatsiooni osa valmimist. Kuna EPE-l väga palju ettepanekuid ka selles osas, siis asi vaja suuliselt üle selgitada. Vaja leppida kohtumine.
 
  1. Patsientide protsessiõiguste tagamine kohtuprotsessides.
Valmisid Tsiviilkohtumenetluse, Perekonnaseaduse ning Psühhiaatrilise abi seaduse muudatused. EPE esitas JUM-ile põhjalikud ettepanekud ja kommentaarid, millest osasid lubati arvestada. 
 
  1. Ühtsete juhendite väljatöötamine raviasutustele ohjeldamise osas. EPE püüab Tervishoiuametit motiveerida kutsuda kokku ohjeldamise teemaline ümarlaud ning et viimane võtaks initsiatiivi juhendi väljatöötamiseks.
  1. Uue Psühhiaatrilise abi seaduse vastuvõtmine
12.01 korraldas EPE selleteemalise ümarlaua SOM-is valdkonna võtmeisikutele ning edastas aasta jooksul SOM-ile, Õiguskantslerile (edapidi ÕK) ja JUM-ile sellekohaseid probleemkirju. SOM lubas 2007 koostada seaduse põhimõttelise konseptsiooni. Sotsiaalminister Maripuu lubas aastal 2008 võtta seaduse ministeeriumi tööplaani. 10.10. käis EPE koos MDAC juristidega SOM-is nõupidamiel Helen Trelini ja Hedi Eeriksooga, kes hakkavad alates 2008 tegelema uue PsAS-ga. Mõlemapoolselt sai kinnitatud vastastikkust huvi selles protsessis osalemise suhtes ja kokkulepitud, et EPE kaudu osaleb ka MDAC seadusloomingus
 
  1. Eestkoste süsteemi muutmine
EPE viis lõpule 2006 aastal alustatud uuringu eestkoste praktika kohta ning kirjutas sellekohase analüüsi. EPE osalusel valmis uus kaasjaja nõuetele vastav eestkoste konseptsioon, mille EPE saatis JUMile. 07.05.07 saatis EPE selgitustaotluse JUM-i eestkoste kontseptsiooni ja TsMS kohaldamise asjas eestkoste asjades. Viimane oma 12.07.07 kirjalikus vastuses põhimõtteliselt nõustus sellega, et hetkel kehtiv eestkostealane seadus ja kontseptsioon vajavad muutmist ja eestkoste teenuse osutamine võiks käia mõne MTÜ kaudu. Septembris toimus JUM-is sellekohane ümarlaud.
 
  1. E-tervise eelnõu muutmine. E-tervise eelnõu kohaselt oli igaühel kohustus esitada oma andmed - puudus võimalus keelduda oma andmete esitamisest ja/või oma andmete sulgemisest nii, et keegi neid ei näe. Eelnõu jõudis riigikokku muutmata kujul vaatamata EPE ja Arstide Liidu vastuseisule antud küsimuses. EPE esitas koos Arstide Liiduga pöördumise Riigikogu Sotsiaalkomisjonile ning osales 03.12. komisjoni istungil. Sotsiaalkomisjon kohustas SOM-i esitama kirjalikud ettepanekud meie seisukohtade arvestamisiseks
  1. Invaliidsuspensionäride võrdsustamine vanaduspensionäridega proteesihüvitise saamisel. EPE tegi meeldetuletuse SOM-ile ning informeeris Õiguskantslerit. Vastusest selgub, et muudatused on sisse viidud ravikindlustuseaduse eelnõusse, kus pensionärid võrdsustatakse. Seadus jõustus 1.01.08.
  1. Invaliidsuspensionärid eristatud puudeastme alusel sõidusoodustuste saamisel
EPE esitas Tallinna Linnavalitsusele põhjaliku analüüsi probleemi kohta, kuid sai äratõukava vastuse. Tallinna LV probleemi ei näinud. EPE plaanib küsimuse tõsta ka ÕK juures. Uue asjana on Transpordiseaduse eelnõusse lülitatud töötavale puudega inimesele uus toetus transpordiks ja abivahenditeks (4000 eek 3 aasta jooksul).
 
  1. Proteesihüvitise kasutamine hammaste raviks võimatu kui patsient proteese ei vaja. Asja lahendamisel tõstatati probleem erinevates instantsides. Lõpuks tuli ÕK-lt vastus milles leiab, et diskrimineerimist ei ole toimunud, sest hambaravihüvitisel ja proteesihüvitisel on erinev eesmärk, mistõttu ei ole neid võimalik võrdsete tegurite alusel võrrelda. Pigem tuleb küsimus tõstatada üldise hüvitise tõstmise teemas.
  1. Ettepanek tagada ravikindlustamata isikute õigus tervisele. 03.11.2004 lubas ÕK EPE-le, et hakkab probleemi põhjalikumalt uurima ning teavitab EPE-t kas see on lülitatud järgmise aasta tööplaani ja millised on lahendamise meetodid. ÕK ei ole EPE-le siiani vastanud vaatamata korduvale meeldetuletusele. Sotsiaalministeerium kinnitas, et ravikindlustamata isikud saavad abi vältimatu abi korras ning selleks on 2008 eelarve üle 100 miljoni krooni. Paraku ei taga see korralist ja eriarstiabi. Vaja teha uus kiri ÕK-le ja nõuda vastamist.
  1. Ettepanek ühistranspordiseaduse muudatuse sisseviimiseks puudega lapse saatjale tasuta sõidu õiguseks riigisisestel liinidel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubas ettepanekut kaaluda uue ühistranspordiseaduse eelnõus ning SOM lubas diskuteerida tasuta sõidu õigust teatud osale puuetega laste saatjatest.
  1. Sõidukulude hüvitamise ettepanek raviteenuse saamisel, ravikindlustuse seaduse §64. jõustumiseks. Kahjuks oli SOM seisukohal, et ravikindlustusrahast ei saa sõidukulusid kompenseerida ja vajadusel võiks seda teha kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). Samal ajal aga toetab KOV ainult alla vaesuspiiri elavaid inimesi. Seega jäi probleem endiselt õhku.
  1. Ettepanek Sotsiaalministrile riigipoolseks osaluseks kutsehaigetehüvitise maksmisel. Põhjuseks asjaolu, et asutused keelduvad kutsehaigetele maksma hüvitist. Detsembris sai EPE vastuse, et kavas on luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Nimetatud kindlustuse väljatöötamisel lubati EPE-ga konsulteerida.
  1. Ettepanek tõsta puudega laste vanema toetust kui ta ei tööta (mis on 300 krooni kuus). SOM vastas, et 2008 aastast hakkab hooldaja toetust maksma KOV vastavalt pere vajadustele ning sellest aastast on toetus lapsehoiuteenuse näol seadusega tagatud.
  1. Ettepanek patsiendi saatjate majutuskulude hüvitamiseks reh.teenusel. EPE esitas ettepaneku raske ja sügava puudega psüh. erivajadusega inimese saatjatele   majutuskulude hüvitamiseks rehabilitatsiooniteenusel osalemisel.
 
Praktikas üleskerkinud süsteemsete probleemide lahendamine
 
  1. Patsientide võimalike probleemide ennetamine arstide streigi ajal. EPE kontakteerus erinevate raviasutustega ning uuris töökorraldust streigi ajal(mis saab haiglas viibivatest patsientidest, sel päeval haigestuvatest inimestest jne). Kontakt polikliinikute registratuuridega 1900 (ITK), PERH jne. Vastus: kõik visiidid lükatakse edasi, teenindatakse järgmisel võimalusel (see võib tähendada kuid hiljem).
Saadud informatsiooni edastati EPE-sse helistatavatele murelikele patsientidele, kelle arv streigi eel oluliselt tõusis.
Informeeriti teisi patsientide ühendusi, et streik võimalikult kergelt ületada. EPE suhtles meediaga ning streigi osapooltega ning kutsus neid üles jõudma kokkuleppele ilma streigita. Õnneks streiki ei toimunud.
 
  1. Perearstidel ei ole aega pt. suhtlemiseks. Perearsti visiidi ajal häirib patsiente see, et pidevalt vastab arst telefonikõnedele, niigi on vähe aega vastuvõtuks. Ei jää aega arstiga suhtlemiseks ja visiit jääb formaalseks paberitäitmiseks. EPE tegi ettepanekud perearstide seltsile töö ümberkorraldamiseks, mida on juba arvestatud mõningate perearstikeskuste töös. Näiteks peaks perearstide vastuvõtuaegade kõrval olema kindlaks määratud ka telefonivastuvõtu ajad (nt kord nädalas kell 14-16 vms). Edaspidi tuleb perearstide seltsi poole pöörduda iga juhtumi puhul eraldi.
  1. Perearstide keeldumine anda patsientidele saatekirju uuringutele. Palju kaebusi sel teemal patsientide poolt. Perearstid väidavad, et uuringute tegemiseks kulunud summad, mis piirmäära ei mahu, haigekassa ei hüvita ning selleks peab perearst leidma vahendeid teiste kulude arvelt. Olemas konkreetsed arstid, kellele haigekassa on kulude tagasimaksmise osas keelduvalt vastanud. Ise nad vaidlema hakata ei julge. Tallinna Perearstide Selts palub konkreetseid juhtumeid ja annab loa neid lahendada. Haigekassa eitab probleemi - Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Vaike Näripea väidab, et saatekirja andmine ei maksa perearstile mitte midagi ning kaebus pole põhjendatud, kuna Haigekassa tasustab selle eraldi reana ja see ei puuduta patsiendi pearaha.  Artikkel sel teemal Lääne Elule. Asi pooleli.
  1. Liiklusõnnetuse tagajärjel voodihaigeks jäänud inimeste perede toetamine. Aidatud praktiliste soovitustega voodihaigete elu korraldamisel. EPE sekkus psühholoog Monika Loit-Kilgase palvel (MTÜ Psühholoogilise kriisiabi erakool Oonüks). Monika Loit-Kilgas pöördus abi ja nõu saamiseks projekti elluviimisel (kuidas voodihaigetega kontakti saada, mislaadi probleeme esineb), antud praktilised soovitused.
  1. Haigete jooksutamine hooldusravi ja hooldusteenuse vahel. Probleemi põhjus välja selgitatud, süsteem tingib taolise jooksutamise. Lahenduseks vaja muuta seadust. Probleemi põhjuseks asjaolu, et haigekassa tasub maksimum 60 päeva hooldusravi eest (sätestatud HK Määrusega). Samas andis abilinnapea Merike Martinson enne valimisi lubaduse, et hooldusravi on LTKH Nõmme hooldusosakonnas aasta lõpuni tasuta, selgitamata täiendavalt, et ravi saab vaid 60 päeva. Kiri Haigekassale (Näripea) 8.06., vastus 11.06., HK Harju osak direktor Ado Viik vastas 21.06 ja 7.-8.08.2007; Martinson saatis meili edasi Nõmme hooldusosak juh Mark Levinile, kes selgitas telefonitsi, et süsteem tingib solgutamise. Martinson vastas, et Hiiule tuleb hooldusravi kohti juurde. Samas ei lahenda see 60 päeva nõude regiidsust. Suur probleem dementsete vanainimestega, kelle seisund ju ei muutu, kuid vajavad hooldusravi pikka aega (tavalisest hooldusteenusest ei piisa). Puudu ka koduõenduseenustest, sageli pole pt. omastel selle eest raha maksta. Asja vaja jätkata – vaidlustada HK määrust koos Arstide Liiduga.
UUS ASI - Paljudes hooldekodudes ei ole tervishoiutöötajat kuigi see on hädavajalik.
Vaja survestada uut AS-i Hoolekandeteenused ning neilt nõuda õdede palkamist kõigidesse hooldekodudesse.
 
  1. Kutsehaigete probleem: Võlaõigusseadust ei järgita. Määruse ja seaduse vastuolu. EPE ja kutsehaigete ühing koguvad allkirju olukorra muutmiseks. Probleem just arvestusmetoodikas, sest igivana määruse nr. 172 alusel tuleb hüvitis imeväike. Vaja uut metoodikat. Kui hüvitis määratakse läbi kohtu, siis saab pt. ise oma arvestusmeetodit kasutada. Kui hüvitise määrab sots.kindl. amet – siis nemad järgivad määrust 172. Tegelikult on viimane kehtetu, sest seadus, millest tuleb volitusnorm on ammu kehtetu. Probleem väiksem ka siis kui hüvitise määrab tööinspektsioon. EPE jääb siin pigem toetaja rolli, sest kutsehaigete ühing on piisavalt aktiivne ning neil on hea jurist Tõnu Kõrda, kes neid aitab. EPE ei võta asjas juhtrolli.
  1. Seadusevastaselt kinnipeetud patsientidel puudub õigus hüvitisele, mis vangidele on tagatud. AVVKHS näeb ette hüvitise vaid kriminaalkorras kinnipeetutele ning tsiviilkorras kinnipeetud on välja jäänud. Peale probleemi tõstatamist Riigikohtus, JUM-i ja ÕK ees, asus JUM antud kitsaskohta seaduses likvideerima. EPE esitas koos analüüsiga õigusest kahju hüvitamisele taotluse teha AVVKHS-i parandus, mis lubab ka tsiviilkorras alusetult kinnisesse asutusse paigutatutele maksta hüvitist ja tagasiulatuvalt alates 01.01.2002. EPE sai 01.08.07 JUM-ilt vastuse, milles teatati, et nad on sellest probleemist teadlikud ning antud kitsaskohta on asutud likvideerima seaduse tasandil. Suuliselt lubas JUM ametnik K. Rammo, et seaduse eelnõu saadetakse ka EPE-le seisukoha avaldamiseks ning möönis võimalust, et nimetatud seadus võib kehtima hakata tagntjärele kuupäevaga, kui see on ka õiguskantsleri seisukoht. See tähendab, et need patsiendid, kellele keelduti hüvitist maksmast võivad hüvitise siiski seaduse muudatuse jõustumisel saada.
  1. Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni (AKEK) otsuse õigusliku jõu puudumine ning selle vaidlustamise võimatus kohtus. EPE tõstatas küsimuse sotsiaalministriga kohtumisel. Minister lubas, et patsientide kaebuste lahendamine tuuakse Tervishoiuameti alluvusest ministeeriumi alluvusse. Minister nõustus, et muidu on olukorras huvide konflikt ning et süsteem vajab korrastamist. EPE arvates see siiski olukorda ei lahenda – vaja täiesti uut konseptsiooni.
  1. Patsientide andmete kaitse digitaalses terviseloos. EPE osaleb digitaalse terviseloo väljatöötamisel ning on kirjutanud põhjalikud ettepanekud. Eriarvamus on veel aegkriitiliste andmete ning digilooga liitumise nõusoleku küsimuses. Aegkriitiliste andmete osas lubas SOM korraldada 2008.a. alguses  ümarlaua.
  1. Venekeelse trükise puudumine Põhiseadusest. Ükski riigiasutus, kuhu EPE pöördus (JUM , Riigikantselei, Mitteeestlaste Integratsiooni sihtasutus, Riiklik eksamikeskus) ei teadnud, et sellist trükist oleks olemas. EPE tegi ettepaneku JUM-iletrükkida Eesti põhiseadus vene keeles. Ka eesti keeles võiks põhiseadus olla jaotusmaterialina tasuta saadaval.
  1. Sõltumatu arstliku ekspertiisi puudumine Eestis. Asi üles võetud paljude EPE poole pöördunud patsientide palvel. EPE uurib võimalusi patsientidele arstliku ekspertiisi tegemiseks Venemaal. Leitud erinevaid organisatsioone, kes võiks aidata. Otsitud internetist Moskva ja Peterburi kohtumeditsiini büroode kontaktandmeid. Koostatud vajalik andmebaas.  Patsientide Kaitse Liigaga saavutas EPE kokkuleppe, et  nad aitavad EPE-l korraldada ekspertiise venemaal. Töö jätkub. Sobiva partneri leidmisel soovib EPE teha sellekohase koostöölepingu. Asjas kaasame ka praktikandi.
  1. Arstide poolt koostatud patsiendi nõusoleku vorm rikub patsiendi õigusi.        EPE koostas kirjalikud seisukohad ja ettepanekud ning 2 versiooni patsiendi üldise teavitamise nõusoleku võtmise vormidest koos seletuskirjaga ning edastas komisjoni töögrupi liikmetele, kellele vorm kinnitamiseks esitati. Komisjon EPE ettepanekutele ei reageerinud ning nõusoleku vorm jäi muutmata kujul kasutusele mitme raviasutuse igapäeva praktikas.
  1. Puudulik koduhooldusteenuste kättesaadavus. Paljud, enamastipuudega või vahel ka lihtsalt eakad kliendid on pöördunud ühe ja samaprobleemiga. Nad vajavad KOV sots.osakonnalt koduteenust. KOV keeldub teenuse osutamisest põhjusel, et neil on seadusjärgseid ülalpidajaid (lapsed, lapselapsed). Kliendid väidavad, et lapsed ja lapselapsed kas keelduvad abist või osutavad seda ebapiisavalt ja/või ebaregularselt. Kui on näiteks probleeme poest toidu toomisega, ei ole võimalik oodata, millal lastel selleks aega ja tahtmist peaks leiduma. Ei saa ju vahepeal oodates nälga surra. Vahel lapsed ka valetavad KOV sots töötajatele, et abistavad, tegelikult aga ei abista. KOV töötajad fakte kontrollima ei hakka ning soovitavad kliendil perekonnaseaduse alusel oma lapased või lapselapsed kohtusse kaevata. Seni ei ole ükski klientidest seda teha soovinud, pigem virelevad edasi. See on ka mõistetav. Kohtusse kaebamine on puuetega- või eakale inimesele tihtipeale võimatu ühteaegu füüsilistel ja materiaalsetel, eelkõige aga moraalsetel/psühholoogilistel põhjustel. Kliente ei tohi seada olukorda kus nad peavad eneseväärikust kaotades järjepidevalt oma lastelt abi anuma ja lunima.   KOV-l peab olema kohustus aidata vanainimesi igal juhul, nõudes ise kulud sisse ülalpidajatelt vmv. EPE valmistab ette kirja õiguskantslerile.  Tutvutud seadusandlusega (sh. seadused, määrused, KOV määrused, rahvusvahelised õigusaktid). Kogutud materjali, millele hakata tuginema.
  1. Ravijärjekordade põhjuseid ei selgitata patsientidele. EPE poole pöördub pidevalt rahulolematuid patsiente, kes kurdavad pikkade ravijärjekordade üle ning paluvad selgitada nende tekkepõhjuseid. Kuna EPE sattus raskustesse nendele küsimustele adekvaatsete vastuste andmisega, siis otsustati põhjused välja selgitada.  EPE pöördus Haigekassa, Perearstide seltsi ning erinevate haiglate poole ravijärjekordade põhjuste väljaselgitamiseks ning ettepanekute tegemiseks ravijärjekordade lühendamiseks. Osadelt haiglatelt on juba tulnud häid ettepanekuid.
  1. Patsient ei saa oma tervisedokumente kätte kui tervishoiuteenuse osutaja tegevuse lõpetab. EPE võttis asja süsteemsena ette pärast patsiendi pöördumist, kellel pärast hambaarsti välismaale tööle suundumist ei olnud võimalik kätte saada oma hambaravikaarti. Kuna pt.-l esines allergia teat. ravimitele ja materjalidele, siis oli see talle väga oluline. EPE edastas juhtumiAndmekaitse Inspektsiooni (AI), kes tunnistas, et see valdkond ebapiisavalt reguleeritud ja ebaselgus riivab teravalt andmesubjektide huve. AI tegi vastavad pöördumised SOM-i ja Tervishoiuameti poole.
  1. Probleemid meditsiiniraamatukogu likvideerimise tõttu. Puudujäägi likvideerimiseks avati Medinfo Keskus ning raamatuid saab võtta kojulaenutusse. EPE juhtis tähelepanu puudujääkidele sotsiaalministeeriumi asjaajamises ja seisis jätkuvalt raamatukogu kasutajatele kvaliteetse teenuse tagamise eest. EPE saatis kirja president Ilvesele ja pöördus uue sotsiaalministri Maripuu poole palvega peatada rmtk likvideerimine, mis ajendatud majamüügi soovist. EPE osales 19.04. Arstide Liidu korraldatud ümarlaual, kus arutati rmtk likvideerimise ja Tallinna Ülikooli Rmtkga ühendamist. EPE saatis pöördumise ka õiguskantsleri poole e-maili teel ja saatis teabenõue Akadeemilisele raamatukogule Medinfo Keskuse avamise kohta ja klientide teenindamise kohta. Viimane vastas, et keskus avatakse 1. novembril 07 ja kliente teenindatakse kojulaenutusest. Saadud meditsiiniterminoloogia spetsialisti Mare Abneri kontaktid, kes lubas internetti vastava info üles panna. Asi lõpetatud.
  1. Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi sisuline külg. EPE viis läbi uuringu tahtevastase ravile määramise praktika kohta koos Harju Maakohtu kohtuniku Sirje Õunpuu ja advokaat Eva Tibariga. Kokku küsitleti 13 klienti, kes olid kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse paigutatud.Selgusid sisulised probleemid ning valmis sellekohane kokkuvõte. Jääb mulje, et pt ei saa päris täpselt aru, mis toimub. Nende õigusi kohus ei selgita. Samas annab küll võimaluse välja öelda pretensioonid, kui neid on. Sellise kohtumise eesmärgiks saab eelkõige olla, et kui kohus leiab, et puudub alus kinnipidamiseks, siis saab kohus omal algatusel selle ka lõpetada. Kohtumiste juures on ka raviarst. Kohus tutvus pt haiguslooga ühel juhtumil, kus taotlus kohtule oli eriti kirjaoskamatult tehtud. Toimikust selgus, et taotluses olid asjaolud pealiskaudselt käsitletud. EPE tegi kohtule omapoolse arvamuse sellest kohalkäimisest. Harju Maakohus tahtis muuta kohtu praktikat antud protsessides. Haiglaid informeeriti, et kuni 12.02.07 käib kohus veel psühhiaatriakliinikus kohal pärast määruse tegemist ja kohtub isiklikult kliendiga. Pärast 12.02 hakatakse pt viima kohtusse kohale 48 tunni jooksul alates tahtevastase ravi vormistamist. Psühhiaatrid olid sellele aga tugevalt vastu. Läbirääkimiste tulemusena, milles osales ka EPE lubati kohtule omaette ruumi, arvuti ja printimisvõimalust haiglas.
  1. Protsessiõiguste eiramine kohtu poolt sundravi protsessidel – patsiendid ei osale protsessis, otsus tehakse tagaselja, määratud advokaat kliendiga ei kohtu.     KaRS ja KrMS vajavad selles osas muutmist. EPE tõstatas probleemi sotsiaalministriga kohtumisel ning saatis sellekohase kirja ÕK-le palvega seadust muuta. Lisaks saatis EPE avaldused samas küsimuses ka kahe kliendi asjas.  21.11.07 ÕK nõustus oma pikas vastus-analüüsis EPE murega mööndes, et püühikahäiretega inimeste õigusi kriminaalprotsessis võidakse rikkuda ning tegi konkreetsed ettepanekud JUM-ile KrMS muutmiseks ja prokuratuurile isikuõiguste tagamise kontrolliks. Kaebuse lahendamise käigus kaasati ka Eesti Advokatuur ja Eesti Psühhiaatrite Selts.
  1. Kohtutel puudus väidetavalt õigus tugineda eestkoste ja tahtevastase ravi asjades rehabilitatsiooniplaanile. EPE informeeris antud paradoksist JUM-i, SOM-i ja ÕK-d. Sama küsimus tõstatati ka mitmes kliendi kohtuasjas. 13.03 toimus just.minis selleteemaline ümarlaud erinevate võtmeisikutega. Selgus, et JUM ei toetanud EPE, ÕK ja Psühhiaatrite Seltsi ühist arvamust. Samal ajal otsustas Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus erinevates kliendiasjades, et kohus ei ole kinnisesse asutusse paigutamise asjas seotud psühhiaatrilise ekpertiisi aktiga, vaid peab arvestama ka kõiki muid tõendeid. Kuna Riigikohtu otsused omavad seaduslikku jõudu, siis asi lahenes positiivselt.
  1. Patsiendi lepingulise esindaja protsessilepääsemine oleneb kohtuniku suvast. Probleem kerkis üles Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajas, kus EPE juristi ei lubatud oma kliendi kohtuprotsessile. Asja sai Viljandi Kohtumajas suuliste vestlustega küll korda, kuid probleem jäi süsteemselt üles. Asjast informeeriti JUM-i ning tehti ettepanek EPE teenustele avalik-õigusliku väljundi andmiseks. JUM informeeris EPE-t, et muudetakse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 535 lg 1, mis lubab esindama ka EPE-laadseid esindajajaid .
  1. Vabatahtliku ja tahtevastase psühhiaatrilise ravi rahastamise vahe on 587 EEK. Haigekassa motiveerib sellega arste rakendama tahtevastast ravi isegi juhul kui patsient annaks(b) nõusoleku. EPE-l tekkis kahtlus, et kas SA PERH psühhiaatriakliiniku nii arvukas tahtest olenematu ravi juhtude arv pole mitte seotud haigla ärihuvidega. Asi tõstatatud Haigekassas. Samas on JUM muutnud TsKMS, mille kohaselt ei ole enam nii lihtne paigutada patsienti ravile 3 kuuks, tõenäoliselt viib see tv. ravi 14 päevale. Asjaajamine pooleli.
  1. Rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavusega seotud probleemistik. 2006 aastal kulutati reh. plaanide koostamiseks ligi 1/3 kogu rehabilitatsiooniteenustele eraldatud rahast, inimestel jäävad teenused saamata praktiliste probleemide tõttu. EPE on pidanud sellekohast kirjavahetust erinevate asutustega ning teinud mitmeid ettepanekuid rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks.
  1. Vähihaigete sõit erinevate linnade vahel keemiaravile on patsiendile väga kuranav. Keemiaravi tehakse ootejärjekorras, puudub palat. Keemiaravi järgselt mõni patsient üliraskes seisundis, kuid koju saamine patsiendi enda mure. Mõnikord ei kannata patsient sõitu sõiduautos välja, puudub haigla transport, kus saaks lamada. Suhtlemisel Haigekassaga selgus, et haigete vedu on tervishoiuteenuste loetelus olemas, millele saab praktilistes probleemides tugineda. Ka Ravikindlustusseaduse §29 alusel on õigus patsiendil transport saada kui selleks on meditsiinilised näidustused. EPE seisab seaduse rakendumise eest praktikas.
  1. Raske ja sügava puudega lapse riiklikust lapsehoiuteenuse võimalusest. EPE selgitas määruse tähendust ja rakendust teabenõudega Sotsialministeriumi. 2007 aastal kohtuti erinevate organisatsioonide ja lastevanematega ning novembris pöörduti uuesti SOM-i poole. Detsembris sai EPE sotsiaalministrilt positiivse vastuse, milles teavitatakse, et Euroopa Sotsiaalfondi programmi poolt plaanitakse koolitada u. 75 lapsehoidjat ja 2008. aasta eelarvesse on planeeritud lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite tõus.
UUS ASI – Riik sunnib puudega lapsi kodus vegeteerima. Kuna puuduvad vajalikud
teenused ja KOV ei oska aidata, siis ilmuvad need lapsed välja alles koolimineku eas kui kõik head võimalused rehabilitatsiooniks on mööda lastud. Sageli jääb ka kooli minemata, sest puuduvad igasugused toimetuleku oskused. Emad väga hädas ja hirmunud, kaevata ei julge, sest kardavad, et see vähenegi abi toetuste näol võetakse äkki ära. Sageli on tegemist maapiirkondade lastega, kes kasvavad kodutalus ilma igasuguse professionaalse tegelemise ja abita. Vaja aga eripedagoogi, logopeedi, füsioteraapiat jne. Kuid rehasüsteem nii vaenulik, et paljud loobuvad asjaajamisest, et oma teenused kätte saada. Maalastel probleemiks ka sõidukulude kompenserimine.
 
  1. Üle 65- aastastel raske saada rehabilitatsiooni teenuseid. EPE tundis huvi, kuidas on vanemate inimeste taastusravi ja toimetuleku võime sälitamine Eestis tagatud. Sotsiaalkindlustusamet vastas, et igal puudega isikul on õigus reh.teenusele ning eakatele mõeldud teenused on KOV poolt korraldatud. Paraku igapäeva praktika seda väidet ei kinnita ning EPE tegeleb asjaga edasi.
UUS ASI – Narkoosiga hambaravi jääb vaimupuuetega inimestel rahapuudusel
saamata. Probleem selles, et vaimupuude tõttu ei ole muud moodi üldse võimalik hambaid ravida. Vajadus puhtalt puude tõttu. 1 kord narkoosi maksab 2900 ning seda vaja sageli mitu korda aastas. Haigekassa väidab, et kõiki koheldakse võrdselt ning kellelegi erandeid ei tehta. EPE plaanib pöörduda SM poole ning nõuda, et meditsiinilistel näidustustel peab narkoos hambaravi ajal olema kompenseeritud.
 
 
Kohaliku iseloomuga juhtumid
 
  1. Diakooniahaiglas napib abivahenditest. Haiglal pole raha nende soetamiseks ja kaadri nappuse tõttu jõudu neid heategevuse vm korras hankida (Norralt mingi abi tuleb, aga sellest ei piisa ja pealegi on see klikiaegne). EPE abiga said osad patsiendid endale vajalikud abivahendid ning diakooniahaigla informatsiooni erinevate abivõimaluste kohta. 
  1. Patsiendid istuvad kottidega Magdaleena haigla koridorides. Puuetega inimeste ebaväärikas kohtlemine Magdaleena haigla taastusravil viibides - viimasel ravipäeval peab kell 12 toast lahkuma, kui raviprotseduurid veel kestavad ning seetõttu jäävad kottidega koridoridesse.  Ida-Tallinna Keskhaigla vastusest selgub, et Haigekassa rahastab taastusravi 10 päeva, ent tasub haiglakulud vastavalt ravipäevade arvule, kusjuures viimane ja esimene päev loetakse arvel üheks päevaks. Et haigla viimase ravipäeva eest tasu ei saa, siis osakonna toimimise huvides tuleb samal päeval järgmine patsient kutsuda. Kuna haigekassa ei maksa viimase ravipäeva eest, siis vastuolu tervishoiuteenuste nimekirjaga.EPE esitas sellekohase teabenõude haigekassale: miks ei maksta 10 ravipäeva eest, nagu kirjas Tervishoiuteenuste nimekirjas.
  1. Onkoloogiakeskuse patsiendid turgutavat kohvi kohviku sulgemise tõttu enam ei saanud. EPE sekkumise ajal paigaldati kohviaparaat.Läänemaa Vähiühingu liikmed kaebasid, et Onkoloogiakeskuses pandi kohvik kinni, aga keemiaravilt tulles vajab inimene turgutust. Ettepanek soetada *Onkosse kohviautomaat või taastada kohvik.EPE saatis kirjad ettepanekutega kas soetada kohviautomaat, jagada keemiaravile tulevatele pt-dele infot, et tuleb endal söök-jook kaasa võtta või panna välja sildid viidetega lähima toitlustusasutusele Onkoloogiakeskuse juhataja Vahur Valverele ja Vähiliidule. Vähiliit teatas, et asjaga tegeldakse. dr Valvere vastas, et automaat on soetatud ja ka infot jagatakse jõudumööda 
  1. Probleemid piiratud teovõimega isikute kinnisvara haldamisega isiku hoolekandeasutusse paigutamisel Tartus. Probleem tekkis asjaolust, et keegi ei soovinud võtta vajalikku vastutust.  Teada vähemalt 3 juhtumit, kui isik kinnisesse hoolek.asutusse paigutatud ja tühja elamispinna maksud aina kasvavad. Reg.juhtumikorraldaja sõnul peab kinnisvara haldamise eest hea seisma LV sots.osak kui eestkosteasutus. Tartu LV sots osak spetsialisti sõnul tema ei vastuta ja üldse olevat see valdkond vähemalt Tartu LV-s reguleerimata. Samuti ei ole tema pädevuses sundida eestkostjat kinnisvaraga midagi ette võtma, et see kahjumit ei toodaks. Teabenõue Tartu LV-le - kuidas asi korraldatud ja kas-kes mille eest siis lõpuks ikkagi vastutab. Teema ülesvõtmise tulemusena on Tartu LV hakanud nõudma kõikidelt eestkostjatelt iga-aastaseid aruandeid (varem seda ei tehtud), väidetavalt on piiratud teovõimega isikute kinnisvara küsimused tugevdatud tähelepanu all ning on määratud vastutavad isikud. Konkreetsete klientide probleemid said seeläbi lahenduse (korteritele leiti üürilised).
  1. Puhkusevõimaluse puudumine puudega inimeste pereliikmetel Pärnus. EPE sekkumise tulemusel on sellest aastast Pärnumaa erivajadustega inimestel võimalik kasutada intervallhoiuteenust, mida osutatakse rehabilitatsioonikeskuses ja koos omaoaslutasuga finatseerib seda KOV. 
  1. Erivajadustega noortele muusikateraapia käivitamine Pärnu hoolekande-asutustes.  Pärnu Toimetulekukool, Puuetega Isikute Rehabilitatsioonikeskus, Lasteaed Pillerpall ja Tori Hooldekodu sõlmisid EPE eestvedamisel lepingu muusikaterapeudiga Tartust muusikateraapia läbiviimiseks neis asutustes kord nädalas. Tunnid algasid märtsis 2007
  1. Vaimupuudega lastele tugiisiku teenuse käivitamine ja puuetega laste perede vajaduste kaardistamine ja tugivõrgustiku välja töötamine Pärnus ja Pärnu maakonnas. Läbirääkimiste ja kohtumiste tulemusena EPE poolt tegi Pärnu volikogu otsuse kasutada puudega lastele eraldatud lapsehoiuteenuse kasutamata jäänud vahendeid vaimupuudega lastele tugiisikuteenuseks. Samuti alustati novembris 2007 tugiisikute koolitusega. Pärnu linnavalitsus tegi ettepaneku lastega perede toetuseks tugiisikuteenuse pakkumise näol puuetega lastega peredele 2008. aastast ning selleks eraldati rahalised vahendid. EPE aitab teenuse väljatöötamisega koostöös Pärnu Rehabilitatsioonikeskusega
  1. Puudega lapse ajutise hoideteenuse käivitamine Pärnu maakonnas. EPE on esitanudettepakud Pärnu LV-le teenuse käivitamiseks.
  1. Vaimupuudega lastele puudub rehabilitatsiooniteenustena Pärnus logopeediteenus ja loovteraapiad. Selgus, et probleemi põhjuseks on vastavate spetsialistide puudus. Olukorra leevendamiseks õnnestus Pärnu Haiglal 2007 aastal tööle võtta üks eripedagoog.
  1. Vaimupuudega laste puudulik PEP-testimine Pärnus. EPE pidas läbirääkimisi TÜ Kliinikumiga ning lepiti kokku, et TÜ Kliinikumist tulevad 3 spetsialisti Pärnusse läbi viima PEP- testi.
  1. Reh. teenuse pakkuja võtab teenuse eest tunnihinna ka juhul kui see kestis vähem aega, tulemuseks olukord, kus teenuse täismaht jääb patsiendil saamata. Läbirääkimistel selgus, ettunnise seansi sisse arvestab teenusepakkuja ka dokumentide vormistamise. Positiivseks oli, et teenuse pakkujad nõustusid, et grupitöö peab reaalselt toimuma vähemalt 45 min, või 10 seansi asemel 15 seanssi.
  1. Hambaravi kättesaadavuse parandamine Murru Vanglas. Koostöös Hambaarstide Liiduga aidatakse vanglal leida hambaarsti.
  1. Segadus adenoidide operatsiooni hinnaga Elite erakliinikus Tartus. Arve esitati kliendile suurem kui hinnakirjas registratuuri seinal. Registratuuris seinal hinnakiri, et neil on haigekassaga leping ja adenoidide operatsioon maksab 2000.-, ilma ravikindlustuseta 3500.-. Hoolimata kindlustuse olemasolust, küsis arst aga patsiendilt, kes läks oma last op-le registreerima ja kellele eelnevalt oli registratuurist telefoni teel öeldud, et op maksab 2000.-, ikkagi 3500.-. Kui patsient juhtis sellele tähelepanu, sai ta ebamäärase vastuse, et arst üldse ei teadvat sellisest lepingust ja tegevat adenoidide op-e kogu aeg kõigile ühesuguse hinnaga. Saadud info põhjal võiks järeldada, et tegu on süstemaatilise topelt tasu võtmisega paralleelselt haigekassalt ja patsiendilt või siis antakse kliinikus patsientidele valeinformatsiooni. Kahjuks ei olnud konkreetse kliendi kaebust tõendite puudumisel võimalik esitada ning see järeldus jäi tõendamata.
  1. Mitmekuised ootusajad reh.plaanide koostamisel Tartu reh.komisjonis.  Juhtum algatatud seoses mitme kliendi kaebusega Tartu VTH rehabilitatsioonikomisjoni poolt plaanide koostamise venimisega (üks neist pidi ootama 2006 a maist kuni detsembrini). EPE tegi järelepärimise Tartu VTH rehabilitatsioonikomisjonile ja arutas asja Erastvere hooldekoduga. Selgus, et järjekordade lühendamiseks on võimalik koostada reh.meeskond ka hooldekodude juurde, kus vajalikud spetsialistid on olemas. Hooldekodud peavad selleks tegema vastava taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Hooldekodusid sellest informeeritud.
  1. Koostöövõrgustiku arendamine klientide abistamisel Tartu maakonnas. 2007.a koostööpartnerid: Erastvere erihooldekodu, Tartu LV, Tartu Pensioniamet, Tartu ja Jõgeva puuetega inimeste koda, Tartu naiste varjupaik, TÜK-i eetikakomitee, TÜK-i Psühhiaatriakliinik, Tartu Arstiüliõpilaste Selts, MTÜ Iseseisev Elu, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, päevakeskus Kalda, Tartu ohvriabiteenistus, SA L-Eesti haigla, Tartu VTH rehabilitatsioonimeeskond, jt

 
Süsteemne töö
 
Hooldusravi
Hoolekanne
Kohalik areng
Taastusravi
Tervishoid
Rehabilitatsioon
Vaimne tervis
Ajalugu
 
2014
 
2013
 
2012
 
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
2006
Euroopa Patsientide Foorumi manifest
Ravi kvaliteet
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Toetajad
 
Kodulehe loomine