2006

 
Sisukaart
   
 

EPE süsteemse töö sisu 2006. aastal 

PATSIENTIDE ÜLDISED ÕIGUSED
 
1)            Hambaravi- ja proteesihüvitised liiga madalad
2)            Hambaravi kättesaamatus psühhiaatriliste eriavajaduste ja maksejõuetute inimeste puhul
3)            Enda hammastega pensionäridel puudub võimalus kasutada proteeside raha hambaravile
4)            Liikumispuuetega inimeste visiiditasud käivad üle jõu
5)            Ravikindlustama isikutel puudub võimalus saada plaanilist arstiabi
6)            2 kuu ravimeid ei jaksa patsiendid korraga välja osta
7)            Harvaesinevate ja krooniliste haigustega patsientide probleemid arstiabi saamisel
8)            Ressursi raiskamine kalli aparatuuri osas
9)            Kurtide piiratud juurdepääs tervishoiuteenusele
10)         Voodihaige hooldaja ebapiisav toetamine
11)         Retseptita ravimid võetakse tollis ära
12)         Puuetega inimeste eristamine transpordisoodustuste andmisel Tallinnas
13)         Probleemid kutsehaigete diagnoosimisega
14)         Riik ostab kõige odavamaid ja suuri tüsistusi tekitavaid vaktsiine laste kaitsesüstideks
15)         Patsientide kaebuste lahendamise menetluse puudujäägid
16)         Üldine tervisepoliitika
17)         Osalemine patsientide digitaalse haigusloo väljatöötamise ja juurutamise protsessis.
18)         Meditsiiniraamatukogu likvideerimine
19)         Delikaatsete isikuandmete töötlemine haigekassas
20)         Ravivõimaluste ja kontrolli puudumine tervishoiuteenuste üle vanglasüsteemis
21)         Ratastoolidega ei pääse paljudesse üldkasutatavatesse hoonetesse
22)         Osteoporoosihaigete ravi kättesaadavusest
23)         Liikumispuudega inimeste liikumisvabadusest Rüütli tänaval Pärnus
24)         Vähihaigete sõit teise linna on väga kurnav
25)         Personali töö L-Eesti Regionaalhaigla hooldusosakonnas
26)         Valveapteegi puudumine Tartus suveperioodil
 
REHABILITATSIOON
 
27)         Rehabilitatsiooniteenuste puudulik kättesaadavus
28)         Patsiendi õigus vabalt valida rehateenuse osutajat on takistatud
29)        Rehabilitatsiooni-plaanide koordinaatori vajadus Pärnus
30)        Rehabilitatsiooniteenusteks ettenähtud vahendid jäävad kasutamata ja teenused saamata
31)        Suunamiskirjade taotluste tegemine igal aastal uuesti on puudega inimesele tülikas
32)         Raske ja sügava puudega patsientide saatjate majutuskulude hüvitamine rehateenuste osutamisel
 
PSÜHHIAATRIA
 
33)         Advokaatide passiivne roll määratud kaitse korral
34)         Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi sisuline külg
35)         Suitsetamisruumide olukord SA PERH psühhiaatriakliinikus
36)         Jämejala PK sundraviosakonna halb ventilatsioon
37)         Patsientide kinnisesse asutusse paigutamise 3-aastane tähtaeg on vastuolus inimõiguste nõuetega
38)         Tahtevastase ravimise ja paigutamise otsus ei ole üks ja sama asi
39)         Eestis puuduvad ohtlikkuse määramise alused tahtevastase ravi vajaduse hindamisel
40)         Kohtutel vaja õigust tugineda ka rehaplaanile
41)         Eestkostesüsteemi puudulikkus
42)         Uue psühhiaatrilise abi seaduse väljatöötamine
43)         Teenuste puudumine psüühikahäiretega ja vaimupuuetega patsientide hooldajatele puhkuse võimaldamiseks
44)         Kohtupraktika muutmine psüühikahäiretega patsientide osas
45)         Patsiendi kinnisvara keegi ei halda kui isik paigutatakse kinnissesse asutusse
 
MUUD TOIMETAMISED:
 
46)         Patsientide toetuseks suunatud annetusliini avamine
47)         Koostöö Haigekassa infovoldikute teksti koostamisel
48)         Koostöö TÜK-i Eetikakomiteega
49)         „Monitoring in closed institutions in Baltic States policy paper”i täiendamine
50)         Seminar juristidele ja psühhiaatritele "Paigutamine kinnisesse asutusse Eesti ja rahvusvahelises seadusandluses"
51)         Tarbijate kaasamine teenuste kvaliteedi parandamisel
52)         Ettepanek Pärnu Haigla Perekoolile, lisada loengusarja teema; last ootavate naiste õigustest EV seadusandluses
53)         Koostöövõrgustiku arendamine puuetega inimestele Tartus

 
PATSIENTIDE ÜLDISED ÕIGUSED
 
1. Hambaravi- ja proteesihüvitised on liiga madalad
Hambaravihüvitis 150.- ja proteesihüvitis 2000.- ei kata tegelikku vajadust. Detsembris 2005 pöördus EPE Hambaarstide Liidu esimehe Kristjan Gutmani poole, lepiti kokku ühise taotluse tegemise suhtes hambaravihüvitise tõstmiseks vähemalt 600 kroonini aastas (vähemalt üks hammas aastas korda). Dets. 2005 saatis EPE teabenõude Haigekassale, et välja selgitada, kui paljud patsiendid taotlesid 2005. aastal hambaravihüvitist ja kas kogu summa, mis eelarves selleks ette nähti, ka ära kasutatud sai. Selgus,et kinnitamata andmetel taotles täiskasvanute hambaravihüvitist umbes 235 000 inimest, hüvitisteks tasuti ligi 37,6 miljonit krooni. Märtsis valmis ühispöördumise esialgne tekst Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treialile ja sotsiaalminister Jaak Aabile. 9. märtsil saadeti see kooskõlastamiseks Hambaarstide Liidu esimees Kristjan Gutmanile. Selgus, et Hambaarstide Liit oli oma ettepanekud juba esitanud. 17. aprillil saatis EPE nõudmise M.Treialile tõsta hambaravihüvitis 1000.- kroonini. Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjon hakkasid asja uurima ning koostas mais 2006 ülevaate, kuidas hüvitatakse hambaraviteenust teistes Euroopa riikides. Koostatud ülevaade sisaldas infot 15 erineva riigi kohta kodanike hambaravi hüvitamisel. Ülevaade näitab selgelt, et arenenud riigid kulutavad väga palju raha inimeste hambaraviks. EPE saatis kirja Sotsiaalministeeriumile ettepanekutega suurendada hambaravi ja proteesihüvitust, laiendada pensionäride proteesihüvitise saamist invaliidsuspensionäridele ning võimaldada lisahüvitisi erivajadustega isikutele, kellel on suurenenud hambaravi vajadus tekkinud osutatud tervishoiuteenuste tagajärjel. 3. oktoobril korraldas Sotsiaalministeerium hambaravi ümarlaua erinevate osapoolte vahel (sh. Haigekassa), milles arutati EPE ja Hambaarstide Liidu ettepanekuid. Ümarlaual otsustati tõsta hambaravihüvitist 150 kroonilt 300 kroonile, proteesihüvitist 2000 kroonilt 3000 kroonile ning laiendada proteesihüvitust ka invaliidsuspensionäridele. Ettepanekut lisahüvitiste osas erivajadustega isikutele ei toetatud. 24. nov. otsustas Haigekassa nõukogu tõsta hambaravihüvitist 150 kroonilt 300 kroonile ja proteesihüvitist 2000 kroonilt 3000 kroonile. 3. jaanuaril 2007 väljastas sotsiaalminister määruse, mille kohaselt tõstetakse hambaravihüvitist 150 kroonilt 300 kroonile, rasedatele ja alla 1 a last kasvatavale emale ning terv.teenuste tõttu suurenenud hambaravivajadustega isikutele 450.- kroonini ning proteesihüvitist 2000 kroonilt 4000 kroonile. Määrus hakkas kehtima 14.01.2007. Ümarlaua otsust laiendada proteesihüvitust ka invaliidsuspensionäridele määrus ei kajasta. EPE tegeleb sellega edasi 2007. aastal.
 
2. Hambaravi kättesaamatus psühhiaatriliste eriavajaduste ja maksejõuetute inimeste puhul
EPE poole pöördus psühhiaatrilise erivajadusega inimene, kes ei saanud hambavalule leevendust, kuna ei suutnud maksta valutavate hammaste väljatõmbamise eest. Lasnamäe sotsiaalosakonna juht Koit Nõlvak selgitas telefonivestluses 8.05., et hambaraviks pole ette nähtud lisatoetusi, küll aga võib taotleda ravimite ostmiseks ja sanatooriumi tuusikuks. Ene Tomberg teatas 8.05., et kohalik omavalitsus ei suuda seda probleeme lahendada, kuna tegemist on probleemiga, mille puhul tuleks muuta süsteemi. EPE pöördus 9.05 sotsmini ja haigekassa poole ettepanekuga muuta sotsministri määrust nr 145 "Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise määrad..." nii, et pikka aega psühhiaatrilisi ravimeid tarvitanud psüühiliste erivajadustega inimesed oleksid lülitatud suurenenud hambaraviteenust vajavate isikute nimistusse. Vastuses 16.06. teatas tervishoiu asekantsler Ivi Normet kirjas, et tänase seisuga pole võimalik seda palvet täita, ent on algatatud läbirääkimised arutamaks võimalusi erivajadustega inimeste hambaravi suuremal määral hüvitada. EPE saatis kliendi hambaravi asjas avalduse õiguskantslerile. Õiguskantsler teavitas EPE-t, et asi on menetlusse võetud ning ta on selgituse saamiseks pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole. Õiguskantsler reageeris 5. sept. ka Päevalehe artikliga.
 
3. Enda hammastega pensionäridel puudub võimalus kasutada proteeside raha hambaravile
EPE esitas detsembris Õiguskantslerile kirja "Ravikindlustuse seaduse" § 63 lg 3 alusel vastu võetud sotsiaalministri määruse § 3 lg 1 ja 5 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Ärakirjad saadeti Haigekassale, Sotsiaalministeeriumile ja probleemi tõstatanud kodanikule. Õiguskantsler vastas, et on asja menetlusse võtnud
 
4. Liikumispuuetega inimeste visiiditasud käivad üle jõu
Liikumispuuetega inimestel kipuvad tänu liikumatusele probleemid kuhjuma. Eriarstide juures käimine ja ravi käib neile üle jõu - 50-kroonine visiiditasu ja kallite ravimite eest ei jaksa maksta. Jääks ka ära jooksutamine registratuuride vahet. 1.06 edastas EPE ettepaneku sotsiaalministeeriumile ja haigekassale vabastada liikumispuuetega inimesed visiiditasust. Sotsiaalministeerium informeeris EPE-t, et nad ettepanekut ei toeta, kuna pensionäridel on juba olemas teatud soodustused ning ühe grupi patsientide eristamine ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga. Samuti on visiiditasude kehtestamine iga raviasutuse juhtkonna otsustada.
 
5. Ravikindlustama isikutel puudub võimalus saada plaanilist arstiabi
EPE alustas asja ajamisega juba 1997. aastal ning on pidanud erinevat kirjavahetust kõikvõimalike institutsioonidega. Olulisemaks tulemuseks oli Õiguskantsleri huvi antud küsimuse vastu 2004. aastal, mil lubas oma ametlikus vastuses EPE-le, et 2005. aastal hakatakse uurima, kas õigust tervisele tagatakse Eestis vastavalt Põhiseadusele. Õiguskantsler tegi 2005 aasta alguses ka sellekohase avaliku ülesastumise. 2006.a. seisuga EPE-le mingit informatsiooni Õiguskantsleri tegevuse tulemustest laekunud ei olnud. Novembris tõusetus ravikindlustamata isikute küsimus diabeediliidu konverentsil, kus sotsiaalminister väitis, et sisse on viidud teatud muudatused, mille kohaselt peaks ravikindlustamata isikute arv langema 6%-lt 4,5%-ni. Detsembris läkitas EPE järelepärimise Õiguskantslerile temapoolsete lubaduste täideviimise tulemuste kohta.
 
6. Kahe kuu ravimeid ei jaksa patsiendid korraga välja osta
Pärast märtsis kehtima hakanud SM määruse jõustumist on patsientidel tekkinud probleem ravimite väljaostmisega, kuna patsiendid on sunnitud pikema aja peale korraga ravimeid välja ostma ja kannavad seetõttu varasemast suuremaid kulusid (näiteks 644 krooni asemel maksab patsient 966 krooni kuus). Vajalik on teha muudatus ravimiseadusesse, mis sunnib patsienti ravimeid välja ostma kahe kuu kaupa. EPE saatis ühispöördumise koos Apteekrite Liidu, Vähiliidu, Vaimupuuetega Inimeste Liidu, Kopsuliidu, Liikumispuuetega Inimeste Liidu ja Psoriaasiliiduga sotsiaalminister Jaak Aabile ettepanekutega muuta seadust nii, et arstidel tekiks võimalus välja kirjutada kroonilistele haigetele 50% soodustusega ravimit ka lühemaks perioodiks kui kaks kuud. Sotsiaalministeerium vastas, et mõnede ravimite puhul on ettepanekut arvestatud. Samuti väideti, et 2 kuu nõudega on püütud patsientidele vastu tulla, sest iga kuu arsti juures retsepti saamas käia on tülikas. EPE saatis sotsiaalministri kirjale vastuväite, et patsiendil peab olema võimalik valida ning välja osta ravimeid kas 1 või 2 kuu kaupa vastavalt oma võimalustele. 2006. aasta lõpuks 2 kuu nõue ikka kehtib.
 
7. Harvaesinevate ja krooniliste haigustega patsientide probleemid arstiabi saamisel
Kuna kroonilised haiged ei pääse pikkade ravijärjekordade tõttu sageli eriarsti jutule, jäetakse nende probleem perearsti kanda, kel puudub sageli vastav kompetents. Ka tavalise viirusinfektsiooni puhul tekib näiteks voodihaigetel või lihashaigetel eluohtlik seisukord, mida ei võeta piisavalt tõsiselt. EPE plaanib koostöös pere- ja eriarstidega välja töötada eriolukordade kirjeldus, kellele võimaldada eeliseid ravijärjekorras ning täpsustada vältimatu abi tagamise kriteeriumid.
EPE kogus patsiendiorganisatsioonide abil infot kõige pikemate järjekordade kohta, mis ületavad lubatud normi - selgus, et kõige kauem peab ootama onkoloogias (5 kuud mammoloogi vastuvõtule) ja günekoloogias (2-3 kuud, kui ei taha pidevalt arsti vahetada ja sattuda selle juurde, kellel vabu numbreid on). Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik tunnistas märtsis, et perearstid pole antud olukorraga rahul ja lisas, et maapiirkondades saab eriarsti jutule pääs tihti takistuseks. Ühine kiri Perearstide Seltsi ja patsiendiorganisatsioonidega Haigekassale, riigikogu sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministeeriumile.
 
8. Ressursi raiskamine kalli aparatuuri osas
EPEga liitunud arstid on täheldanud, et patsientidele tehakse kohati täiesti tarbetuid uuringuid, mis pole diagnoosiga üldse seotud, samas jäetakse vajalik protseduur tegemata (näide TÜ Naistekliinikust). Vastuolu: perearstid ei saada patsiente uuringutele, kuna osa uuringu maksumusest tuleb perearstil oma eelarvest kinni maksta, samas tehakse haiglates kergekäeliselt uuringuid, mille tegemine pole piisavalt põhjendatud (kas kalli aparatuuri soetamise õigustamiseks?). EPE saatis teabenõude Haigekassale küsimusega, kas ja kuidas on jälgitav haiglates tehtavate uuringute põhjendatus ja seos patsiendi diagnoosiga ning kas patsientide uuringute tegemine kroonilise haige puhul, kel on vaja tihedamini analüüse ja uuringuid teha, on seotud perearstiteenusest maha arvatavate kuludega. Reet Kadakmaa vastusest 12.04.06 palutakse EPE-l haigekassat teavitada juhtudest, mil on kindlustatule tehtud uuringuid põhjendamatult (kellele, kus ja millist teenust). Kadakmaa teatab, et arstid ei pea määrama uuringuid, mida nad ei pea meditsiiniliselt põhjendatuks, kuna ravikindlustuse seaduse kohaselt tasub haigekassa vaid meditsiinilistel näidustustel osutatud tervishoiuteenuste eest.
 
9. Kurtide piiratud juurdepääs tervishoiuteenusele
Eestis on ca 1500 kurti, kuid ainult kaks täiskohaga ja 27 vabakutselist viipekeele tõlki, kes peavad teenindama nii õppivaid kui tervishoiuteenust kasutavaid kurte üle Eesti. Füüsiliselt võimatu ülesanne. Haridusministeeriumiga käinud läbirääkimised viipekeele tõlkide koolitamiseks on jäänud seni tulemusteta. EPE tegi juunis ettepaneku Sotsiaalministeeriumi sotsiaalse kaasatuse tegevuskava juhtkomiteele ühendada sotsiaal- ja haridusministeeriumi jõud, et lahendada viipekeele tõlkide puudumise tõttu kurtide ebavõrdne olukord tervishoiuteenuse kättesaadavuse osas. EPE läkitas kirja ka Tartu Ülikoolile. Tänaseks on viipekeele tõlkide koolitamise vajadus kajastatud sotsiaalse kaasatuse tegevuskavas ning TÜ on sõlminud 3 aastase lepingu viipekeeletõlkide koolitamiseks.
 
10. Voodihaige hooldaja ebapiisav toetamine
EPE-ga võttis 2005. aastal ühendust voodihaigete ühenduse esindaja ning kurtis erinevate probleemide üle voodihaigete elus. EPE otsustas asja uurida ning teemaga süvitsi tegeleda. 2005. aasta lõpul ning 2006.a alguses küsitles EPE voodihaigeid ja nende hooldajaid Võru-, Põlva-, Tartu-, Saaremaal ning Tallinnas. Selgusid järgmised probleemid:
-         Voodihaigete hooldajad töötavad 24 tundi päevas ja ilma puhkusteta, seda vaid 400 krooni eest kuus ilma õiguseta tööl käia. Voodihaigete esindajate arust oleks minimaalne vääriline töötasu 70.- päevas.
-         Puhkuse saamiseks tuleks haige saata hooldushaiglasse, kus tema seisund reeglina halveneb (ei tõsteta ega hooldata piisavalt, tekib lamatiste oht ja lihased atrofeeruvad, on ka surmajuhtumeid).
-         Kohalikud omavalitsused tõlgendades perekonnaseadust ei luba pereliiget vormistada hooldajaks. Väidetakse, et pere peab seda tegema tasuta.
-         Sageli ei käi hooldajate jõud füüsiliselt hooldustööst üle (seljahädad, läbipõlemine) ja tuleb palgata lisaabi.
-         Tegelikud kulud abistaja palkamiseks voodihaige tõstmise, vannitamise, transportimise ajaks ning mähkmete, abivahendite ostmiseks ulatub 2000 kroonini kuus, see ei kata kaugeltki kõiki kulusid.
EPE soovib voodihaige hooldaja toetuse tõstmist vähemalt 2000 kroonini kuus (70.- päev) ning laiendada hooldajatoetuse saamist ka pereliikmetele. Vaja oleks ka koolitust voodihaigete hooldajaile, kuidas ennast säästvalt toime tulla ning infot abivahendite soetamise võimalustest.
Aprillikuus tegi EPE ettepaneku informatsiooni lisamiskes rehabilitatsiooni teabeportaali abivahendite kohta. Samuti tegi EPE juunis ja augustis kirjalikud ettepanekud sotsiaalse kaasatuse tegevuskava koostajaile Sotsiaalministeeriumis (nõunikule Anne Rähn) luua tugisüsteem ja väljaõppe võimalus voodihaigete hooldajaile ning teha kvaliteetne hooldusteenus kättesaadavamaks ka voodihaigeid hooldavaile pereliikmeile ajutise hoolduse osas, et võimaldada neile puhkust ja vältida läbipõlemist. EPE ettepanekute tulemusena on Sotsiaalministeerium võtnud selge seisukoha, et hooldajatoetuse saamine peab laienema ka pereliikmetele. Nüüdsest saavad nad seda taodelda.
 
 11. Retseptita ravimid võetakse tollis ära
EPE-le on laekunud juhtumeid, kus krooniliste haigustega patsientidelt võetakse tollis ära nende ravimid, põhjusel, et puudub retsept. Samas võetakse patsiendilt retsept apteegis ära ning tal ei ole tollis midagi näidata ning peab reisile sõitma ilma ravimiteta või selle üldse jära jätma. Eesti seadusandlus nõuab vaid arsti teatist ravimi vajaduse kohta, mujal nõutakse retsepti.  EPE hakkas asja ajama koostöös Ravimihulgimüüjate Liidu (Jaana Laasalu) ja Apteekrite Liiduga (Kaidi Vendla). Esialgne lahendus võiks olla, et retsept antakse patsiendile siis kui ta küsib, sest kõikidele patsientidele retsepti koopia andmine oleks kulukas tervishoiusüsteemile. EPE püüab asjaolust teavitada patsiente – paneb info üles kodulehele ning teavitab meedias.
 
12. Puuetega inimeste eristamine transpordisoodustuste andmisel Tallinnas
Sügava puudega ja üle 65 aastased saavad linnatranspordis sõita tasuta, kuid teiste puudeastmetega ainult soodustusega. Tegelikult on praktikas olukord, et mida nõrgem on puue seda vaesem inimene on, veel suurem on probleem patsientidel, kellel on töövõimetus aga puuet ei ole. Olukord on eri piirkondades erinev – näit. Saaremaal saavad kõik soodustust olenemata elukohast ja puude raskusastmest. Novembris saatis EPE pika kirja koos seadusandluse analüüsiga Tallinna Linnavolikogule ning palus muuta vastavat määrust, mis soodustusi reguleerib (Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 nr. 63 määrus "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" § 5 lg 3 muutmiseks). Ärakirjad saadetud Tallinna Linnavalitsusele ja probleemi tõstatanud kodanikule. Tallinna LV keeldus olukorda muutmast, sest arvas, et see on riigi ja mitte kov ülesanne. EPE pöördub antud küsimusega Õiguskantsleri poole järgmisel aastal.
 
13. Probleemid kutsehaigete diagnoosimisega
Kutsehaigete Liidu hinnangul pole kutsehaigeid võimalik diagnoosida - Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskuses on ekspertiisi saamise järjekorrad 2-3 kuud, voodikohti vähendati 35 kohalt kümnele. Töötervishoiuarstid ei julge esmastele kutsehaiguse taotlejatele teha ekspertiise ja diagnoosi välja panna, kuigi töötervishoiu ja tööohutuse seadus seda võimaldab. Arstide suhtumisega kutsehaigustesse ei saa rahul olla. Korduvalt esineb juhuseid, kus töötervishoiu kontrolli läbinud patsiendil on veel samal aastal tuvastatud suure töövõime kao protsendiga kutsehaigus. (kutsehaigus tekib aastatega, mitte mõne päevaga.)
 
14. Riik ostab kõige odavamaid ja suuri tüsistusi tekitavaid vaktsiine laste kaitsesüstideks
Probleem tõusetus kliendijuhtumis, kus riigi poolt pakutud kaitsesüst tekitas lapsele palju vaevusi, kuid teine pisut kallim vaktsiin, mille lapsevanem ise ostis, ei tekitanud. EPE uuris asja Apteekrite Liidu ja Ravimi- ja Tervisekaitseametist. Selgus, et küsimus on riigihanke valiku süsteemis, kus hanke korraldaja ei saagi muud valida kui peab võtma kõige odavama. Uuriti ka transpordi ja hoiustamisreziimi nõudeid tarneahela käigus. EPE plaanib teha ettepanku hankesüsteemi muumiseks.
 
15. Patsientide kaebuste lahendamise menetluse puudujäägid
Eelmisel aastal alustatud töö jätkuna kohtus EPE 6.01.06 Tervishoiuametiga. Arutati kaebuste lahendamise menetlust psühhiaatrilises abis tekkinud kaebuste osas. 3.02.06 kohtumisel Tervishoiuametiga olid arutluse all juba praktilised küsimused uue patsientide kaebuste komisjoni loomiseks. Lepiti kokku, et EPE ja Tervishoiuameti koostöös pannakse kokku komisjoni koosseis ning viiakse läbi esimene istung konkreetsete kaebuste arutamiseks ja neis seisukohtade kujundamiseks. Tervishoiuameti peadirektorile jääb põhimõtteline vetoõigus komisjoni otsust arvestada või mitte. Komisjoni eesmärk on kujundada seisukoht küsimustes, mis ei puuduta otseselt meditsiinilist abi (sh. eetika, patsientide õigused, töökorraldus, vastavus seadusandlusele, patsiendi vajadustele jm). Muuhulgas arutati konkreetset kaebust hooldekodudes pakutava teenuse kvaliteedi kohta. EPE osales koos Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja P.Mardnaga Paunküla hooldekodu visiidil. Hooldekodu on tänu asjaolule, et seal on palju lepingulisi kliente, omataoliste hulgas üks paremaid. Kui Kernus on näiteks päeva söögiraha 19 krooni, siis seal on 60. Hoolealustele on organiseeritud kohapeal arstiabi, kuigi see ei vasta EV seadustele. Hoolealused saavad kokkuleppel ka hambaravi, ilma et nad peaksid selle eest lisatasu maksma. Hooldekodus on pooleli vara üleandmise protsess Kose vallale ja juhtimise üleandmine moodustatavale MTÜ-le. Patsiendi organisatsiooni Patient View kuukirjas sisaldus väga hea materjal - milles tervishoiuteenuste eest seisjad arutasid kohtuskäimist meditsiini puudutavates asjades. Kokkuvõttes on kirjeldatud Taani, Poola, Hispaania, UK ja USA süsteeme ja on avaldatud asjatundjate arvamusi. EPE leidis, et kirjutis on väga hea abimaterjal EPE poolt Tervishoiuametiga peetavas diskussioonis patsientide kaebuste lahendamise süsteemi muutmise kohta ning saatis selle ka THAM peadirektor Ü. Kaljumäele. 21.04.06 toimunud kohtumisel THAM ja EPE vahel lepiti kokku, et ajutiselt peatatakse töö selles suunas ja alates sügisest keskendutakse rohkem psühhiaatrilise ravi sisule. Lepiti kokku koostöö järelvalve teostamise osas psühhiaatrihaiglates, mis puudutab tahtevastast ravi, ohjeldusmetmeid ja teadvat nõusolekut. EPE roll on läbi viia patsientide küsitlused. EPE viis maikuus läbi küsitlused Tallinna psühhiaatriahaigla kinniste osakondade patsientidega, mille käigus selguseid mitmed praktilised ja õiguslikud probleemid tahtevastase ravi osutamisel. Küsitluste tulemustest koostati ülevaade, mis saadeti Tervishoiuametile. 9. juunil kohtus EPE Tervishoiuametiga mil arutati uurimistulemusi. Juulis käis EPE koos tarbijategrupiga Saaremaal Sõmera ja Kogula hooldekodudes tutvumas hooldekodude asukate olukorraga. Hea mulje jättis Sõmera hooldekodu, kus oli palju vaeva nähtud kauni ümbruse kujundamise ja asukatele mugava kodu loomisega. Nendes majades, kus EPE käis, polnud isegi hooldekodudele nii iseloomulikku lõhna. Korraldasime liitpuuetega inimeste majas ka väikese kontserti. Sõmeral on 364 klienti, kellest 40 on üldhooldusel. Tugevdatud järelvalvega hooldust ei ole. Kogulas on 74 meest, mis tekitab mõnevõrra probleeme, eriti distsipliini osas. Selleks, et korda tagada, on Kogulas rakendatud rahalised trahvid keelatud kohas suitsetamise, alkoholi tarbimise eest. Tugevdatud järelvalvega hooldust pole sealgi. 8. detsembril osales THAM peadirektor hr. Kaljumäe EPE töökoosolekul. Arutati tahtevastase ravi ja kinnipidamisega seonduvaid probleeme ning nende võimalikke lahendusvariante.
 
 16. Üldine tervisepoliitika
Kevadel tutvustas Sotsiaalministeerium tervisepoliitika töörühma tööd ning valminud tervisepoliitika dokumenti. Tutvustusele kutsuti ka EPE. 8. juunil osales EPE Riigikogu valges saalis toimunud tervisepoliitika üritusel. 22. juunil esitas EPE ettepanekud Sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika dokumendile. 30.juuni konverents rahvastiku tervise konsensuskonverents tervisepoliitika, kokkuvõtted ettepanekutest küsimuste-vastuste voorus.25. oktoobril kohtus EPE Arstide Liidu ja Tervishoiutöötajate Ametiühinguga ning arutati ühingute võimalusi ja koostööd survestada riigi tervishoiupoliitikat. 15. novembril arutas EPE Arstide Liidu esindajaga arstide streigi teemat. EPE jäi seisukohale, et EPE ei löö kaasa streigis, mille eesmärgiks on arstide palkade suurendamine. Kui streik oleks korraldatud eesmärgiga suurendada tervishoiu üldist rahastamist ning parandada tervishoiuteenuste üldist kvaliteeti ja kättesaadavust, siis oleks EPE streiki toetanud ning arstide tegevusele kaasa aidanud. EPE väljendas oma seisukohta pressiteatega, mis avaldati Päevalehes 8.01.07
 
17. Osalemine patsientide digitaalse haigusloo väljatöötamise ja juurutamise protsessis
EPE on arvamusel, et digiloo käivitamisega lahendatakse mitmed seni üleskerkinud patsientide probleemid praktikas ja seetõttu tervitab väga digiloo käivitamise protsessi riigi poolt. EPE tutvus digiloo projekti hetkeseisuga ning kohtus erinevate sotsiaalministeeriumi töötajatega. Digilugu oli kevadel 2006 õigusloome väljatöötamise faasis ning septembriks 2006 peaks digiloo õigusruum olema valmis. Peale seda üritatakse digilugu etapiliselt käivitada.EPE on tutvunud digiloo projektiga ja esialgu muudatusettepanekuid teha ei kavatse, kuna kõik on hästi läbimõeldud, patsientide õigused kenasti kaitstud ning näeb ette statistika võtmise võimalused erinevate haiguste esinemissageduse kohta anonüümselt. EPE esitas mais 2006 sotsiaalministeeriumile Kaja Kuivjõele teabenõude, uurimaks kui palju eraldadakse rahalisi vahendeid digiloo tarbeks 2007. aasta riigieelarvest ning rõhutas digiloo käivitamise olulisust. EPE küsis ka muid olulisi küsimusi. EPE osales juunis 2006 E-tervise Sihtasutuses e-retsepti arutelul koos Apteekrite Liidu esindajaga ja esitas oma ettepanekud e-retsepti projekti (mis saab olema osa digiloost). EPE koostas omapoolsete küsimuste ja ettepanekutega patsientide õiguste paremaks realiseerumiseks digiloos (4 lk) ning saatis selle 13. juunil E-Tervise sihtasutusele. 26. juunil kohtus EPE esindajatega E-Tervise sihtasutuses ning arutati EPE kirjas tõstatatud probleeme. EPE osales 20. juulil digiloo andmekasutusreeglite ümarlaual ning andis samal päeval intervjuu Kuku Raadiole digiloo teemadel. Septembris nimetas Sotsiaalminister EPE digiloo nõukogu koosseisu. EPE osales 15. novembril digiloo nõukogu koosoleku arutelul Tartus ning esitas ettekande EPE muredest digiloo ülesehituses.
 
18. Meditsiiniraamatukogu likvideerimine
Meditsiiniraamatukogu endine direktriss Milvi Tedremaa on mures sotsiaalministeeriumi otsuse pärast liita Meditsiiniraamatukogu TÜ Raamatukoguga, mis tähendab sisuliselt medinfo kättesaadavuse vähendamist arstidele ja võib ajendada neid veel rohkem välismaalt tööd otsima.  EPE saatis teabenõude Sotsiaalministeeriumile ning küsis raamatukogu käekäigu kohta.  Kuna SM teabenõudele siiani ei ole vastanud, ei ole ametlikku kinnitust raamatukogu sulgemisplaanide kohta, kuid suulised kinnitused on Merike Martinsonilt ja Peeter Laasikult. EPE esindaja avaldas teemakohase artikli "Meditsiiniuudistes" 5. detsembril. Artikli järelkajana võttis teema üles arst, kes hakkas omakorda raamatukogu püsimise nimel kostma. Täna on raamatukogu veel alles, kuid parimad töötajad on juba lahkunud. Arstide Liit sekkus, kuid SoM otsus kindel - liita Meditsiiniraamatukogu Tallinna Ülikooli raamatukoguga.
 
19. Delikaatsete isikuandmete töötlemine haigekassas
Kuivõrd andmed kõikide patsientide tervise kohta jõuavad Haigekassasse, siis tekkis EPE-l küsimus, kas Haigekassas on tagatud piisav andmekaitse võimaliku terviseinfo lekkimise vältimiseks. EPE saatis 2006. jaanuaris Haigekassasse teabenõude küsimustega isikuandmete kaitse korraldamise kohta. Haigekassa vastusest ja külaskäigust Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Vaike Näripea juurde selgus, et Andmekaitse Inspektsioon on andnud Eesti Haigekassale loa delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, tuginedes erinevatele dokumentidele. Eesti Haigekassa nõukogu 22. novembri 2002 otsusega nr 35 on kehtestatud „Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimäärus“. Infoturbe dokumendid on kehtestatud haigekassa juhatuse otsuste ja käskkirjadega. Info kasutamine nii haigekassa siseselt kui väliselt on määratletud õiguste andmise süsteemiga ja kaitstud paroolidega. EPE tutvus kõikide vastavate dokumentidega ning leidis, et isikuandmete töötlemise turvanõuded on Haigekassas täidetud.
  
20. Ravivõimaluste ja kontrolli puudumine tervishoiuteenuste üle vanglasüsteemis
2006. aasta alguses laekus EPE Tartu kontorisse 5 kaebust, kus väidetakse, et vanglates ei võimaldata eriarsti poolt määratud ravi kättesaamist. Kaevatakse meditsiinipersonali hoolimatu suhtumise üle. Kinnipeetavad on ise pöördunud veel nii Justiits- kui Sotsiaalministeeriumi, Tervishoiuameti ja õiguskantsleri poole. Reeglina on vastustes kirjas, et taoliste küsimustega tuleb pöörduda Tervishoiuameti järelvalveosakonna poole. Pärimise peale Tervishoiuameti järelvalveosakonnast, kuidas toimub vanglasüsteemist laekunud kaebuste lahendamine, vastati, et nad teevad küll järelepärimise, kuid tegelikult neil puudub õigus vanglaid kontrollida, sest vanglatel puudub tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ning nad ei allu Tervishoiuametile. Aprillis kohtus EPE Justiitsministeeriumi sotsiaalosakonnaga ning edastas vangide kaebused halva tervishoiu kohta vanglates. Mais toimus Tartu Vanglas kohtuistung, milles osales EPE esindaja Mati Mätlik. EPE esindaja kohtus kaebajatega Tartu vanglast ja kaebaja esindajaga Rummu vanglast. EPE võttis kontakti Justiitsministeeriumi sots.teenuste talituse
juhataja Piret Kasemetsa ja sama talituse nõuniku Ene Katkosilt'iga (kuna vanglate tervishoid on otseselt nende teema) ning esitas kaebuste detailid ning omapoolsed soovitused. Soovitused saatis EPE hiljem ka kirjalikult.
Mais saatis EPE kirja Õiguskantslerile, millega teavitati antud probleemi olemasolu. 12.06 saatis õiguskantsler vastuse, milles teavitas, et kuigi on asjaga kursis, ei kuulu probleem tema pädevusse ja ta edastas kirja vastamiseks Tervishoiuametile ja justiitsministeeriiumile. Tervishoiuameti vastuses EPE-le viidatakse seaduse ja samuti ravi kvaliteedi puudujääkidele tervishoiuteenuste osutamisel vanglates.
 
21. Ratastoolidega ei pääse paljudesse üldkasutatavatesse hoonetesse
Liikumispuudega inimesed tõstatasid probleemi, et jätkuvalt ehitatakse uusi üldkasutatavaid hooneid, kus pole arvestatud seadusest tulenevate nõuetega, mis reguleerivad liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuudega inimeste vajadusi üldkasutatavates hoonetes.
Pärnus ehitati 2004. aastal kooli võimla, kus liikumispuudega lapsed ei saa keh. kasvatuse tunnis osaleda, sest nende vajadustega pole arvestatud. EPE hakkas uurima Pärnu kooli võimla juhtumit. EPE külatatas 2005. aasta septembris valminud Pärnu Kesklinna võimlat ning küsitles Pärnu Puuetega inimeste koja esimeest Toomas Mihkelsoni. Selgus, et võimlasse pääseb ratastooliga küll sisse, kuid riidehoidu ega palliplatsile ei pääse. Võimla rajamise eesmärk oli pakkuda sportimisvõimalusi kõigile Pärnu linna kodanikele ja külalistele, kuid praegu ratastoolis õpilased sportimises osaleda ei saa, saavad olla vaid pealtvaatajaks. See ei ole kooskõlas Maj.-ja kom. ministri 28.11.2002.a. määrusega nr 14, mis jõustus 01.01.2003. 22.05.06 saatis EPE kirja Pärnu Linnavalitsusele, juhtis probleemile tähelepanu ning palus olukorra lahendamist. Septembris ei olnud Pärnu Linnavalitsus kirjale veel vastanud. Suulisele järelepärimisele vastati EPE-le, et LV püüab edaspidi sarnaseid probleeme ennetada ning rohkem jälgida avalike ehitiste arhitektuuri.
  
22. Osteoporoosihaigete ravi kättesaadavusest
04.05.06. pöördusid osteoporoosihaiged probleemiga, et alates 23.04.05. kallines osteoporoosiravim Fosamax, kuna SM määrus nr 37 lubab ravimit kirjutada välja minimaalselt kaheks kuuks korraga. Selle tagajärjel suureneb 1 tableti hind patsiendile 60 krooni võrra ja ta peab osta korraga välja kahe kuu ravi, mis maksab 1367 krooni. Pensionäridel pole võimali sellist raha korraga välja käia ja ravi jääb saamata. EPE selgitas probleemi patsientide, Haigekassa ja Reumaliiduga. 25.05.2006. läkitas kirja Sotsiaalministrile, ettepanekuga muuta eelpool nimetatud määrust nii, et ravi oleks osteoporoosihaigetele kättesaadav.
2) SM 05.06.06. vastuses nähakse lahendusena ravimi hüvitamist kõrgema soodusmääraga haigekassa poolt, vastav kokkulepe on soodusravimi komisjoni poolt tehtud. Oodatakse ravimitootjate valmisolekut.
 
 
23. Liikumispuudega inimeste liikumisvabadusest Rüütli tänaval Pärnus
Pärnu linnas renoveeritakse Rüütli tänavat, mille käigus ehitatakse mööda tänava pikkust jooksev nn muul, mis pole ratastooli ega tugiraamidega ületatav. EPE võttis kontakti Pärnu Puuetega Inimeste Kojaga ning arutas asja ratastoolis inimestega. 22.05.2006. saadeti kiri Pärnu Linnavalitsusse. Pärnu LV saatis vastuse, milles teatatakse, et ehituses viidi sisse muudatused: munakivisillutis - muul muudeti ületatavaks ratastoolidele ja lastekärudele graniitkivisillutise katkestamisega ja munakivisillutise harja kõrgust vähendati 4 cm-ni.
 
24. Vähihaigete sõit teise linna on väga kurnav
Vähihaigete sõit Tallinna või Tartusse keemiaravile on patsiendile väga kurnav. Keemiaravi tehakse ootejärjekorras, puudub palat. Keemiaravi järgselt on mõni patsient üliraskes seisundis, koju saamine patsiendi enda mure. Mõnikord ei kannata patsient sõitu sõiduautos välja, puudub haigla transport. Patsiendid vajavad lamavas asendis transporti, mida nad ise organiseerida ei saa. Selgus, et patsientide transport kellelegi ei allu ja ükski asutus selle eest vastutada ei taha. EPE hakkas tegema seadusandluse analüüsi, kelle vastutusalasse lamavate haigete transport peaks kuuluma.
 
25. Personali töö Lõuna-Eesti Regionaalhaigla hooldusosakonnas
3. mail 2006 pöördus korralisel vastuvõtul EPE poole klient, kes kurtis, et pole rahul hooldusosakonna personali tööga (kui toob emale jogurtit või mingit jooki, ei paku pärast tema lahkumist seda patsiendile keegi - ema ise kätte saama pole võimeline ja puudub isegi jooginõu, kuhu seda valada saaks. Eile oli ema seisund järsult halvenenud, kontaktivõimetu, lõtv juba teist päeva. Valvearst ega õed ei tea aga asjast midagi). Kuna ka varem oli laekunud sarnane kaebus, pöördus EPE haigla ülemarsti poole ja edastas hooldusosakonna probleemid. Järgmiseks nädalaks oli klientide hinnangul olukord tunduvalt paranenud. Kõigile patsientidele on paigutatud öökappidele joogiklaasid ja personal oevat tunduvalt tähelepanelikum.
  
26. Valveapteegi puudumine Tartus suveperioodil
Tartus ainuke valveapteek Raekoja apteek suleti suvel pikaks perioodiks (1,5 kuud), Infotelefonilt öeldi, et lähim valveapteek asub Tallinnas. Patsiendid olid hädas. EPE püüab asja lahendada nii, et valveapteeki enam kinni ei pandaks ning linn võtaks kohustuse see pideval lahti hoida. Esmalt võttis EPE ühendust Ravimiametiga. Ka neile tulnud sarnaseid pöördumisi, kuid nemad ei saa midagi teha sest apteegid on äriühingud. Ainuke variant, kui linnavalitsus teeb apteegiga lepingu. EPE uuris asja: Tallinna LV on lahendanud olukorra nii, et on teinud vähempakkumise konkursi kaudu lepingu ning maksab teenuse eest. EPE saatis Tartu LV-le pöördumise. EPE pöördumist toetas Ravimiamet.
 
  
REHABILITATSIOON
 
27. Rehabilitatsiooniteenuste puudulik kättesaadavus
EPE poole on pöördunud mitmeid pahaseid patsiente, kellel on tõsiseid probleeme rehabilitatsiooniteenuste saamisel. Asja uurides selgusid mitmed probleemid:
- Patsiendile koostatakse küll reha.plaan, kuid selles märgitud teenused jäävad suures osas või täielikult saamata
- Patsientidel pole piisavalt infot rehabilitatsioonisüsteemi toimimise kohta
- Rehabilitatsiooniplaani koostamiseks (komisjonile, paberimajandusele) kulub liiga palju raha ja praktiliseks teenuseks jääb ebaproportsionaalselt vähe kogusummast.
- Patsiente jooksutatakse ebamõistlikult palju (igaks asjaks vaja saatekirja, mis kiiresti aegub jne)
- Määratakse teenuseid, mida patsiendid ei vaja, ei taha või ei saa kätte sellisena, nagu nad soovivad
- Puudub võimalus saada teenust patsiendi enda valitud teenuseosutajalt, kuigi viimasel on litsents olemas
- Teenuseosutajate valik on väike või praktiliselt puudub (nt pimedad, vaimu- ja liikumispuudega inimesed vajaksid rohkem toimetuleku- ja liikumisõpetust), ka tase on ebaühtlane.
- Vastu on võetud rehabilitatsioonialane määrus, mida täita pole võimalik.
- Töötaval inimesel puudub rehabilitatsiooni saamise võimalus - haiguslehte teenuse saamise ajaks ei anta.
- Aprillis ilmnes, et paljudes rehateenust pakkuvates asutustes öeldakse klientidele, et kõik kohad on täis (mõnel pool väidetakse, et raha on otsas), mis tähendab, et patsientidel jääb sel aastal teenus saamata ja rehaplaani koostamiseks kulunud summad on maha visatud.
- Paljud inimesed suunatakse hooldekodudesse reha.plaani alusel. Kui inimene on juba hooldekodusse paigutatud, siis mingeid muid reha.teenuseid talle enam ei võimaldata ning kõige muu osas jääb reha.plaan täitmata.
Jaanuaris 2006 osales EPE rehabilitatsiooni teabeportaali kontseptsiooni arutelul, mis valmib juunis ESF projekti "Puuetega inimene tööturule juhtumipõhise rehabiliteerimise abil" käigus. EPE kaasas arutellu ka teisi puuetega inimeste organisatsioone (EVPIT, EPIKODA, ELIL, AVTÜL). Ettepanek: teha teabeportaal võimalikult patsiendikeskne ja mitte unustada infot patsiendiorganisatsioonide kohta.
EPE võttis ühendust teiste patsientide organisatsioonidega. Jaanuaris esitasid Pimedate Liit ja Südamehaigete Laste Vanemate Liit ettepaneku et kindla ja muutumatu puude korral poleks vaja komisjoniskäiku ega kulutusi komisjoni tööle, sest vajadused on niigi teada (rehabilitatsiooniplaani koostamine pakkumine lihtsustatud meetodil). Nii kuluks igaks aastaks eraldatud raha sihtotstarbeliselt (nt saaks ühe nädala asemel kahe nädala jagu teenust aastas), samuti jääks komisjonidel rohkem aega tegeleda nendega, kes vajavad uut menetlust. Parkinsoni Liit tegi ettepaneku rentaablimaks rahakasutuseks rehabilitatsiooniteenuse osutamisel - korraldada rehateenus grupitööna liidu suve-¬ ja talvepäevadel.
Vebruaris esitas EPE ettepanekud teabeportaali ülesehituse ja struktuuri kohta, mille käigus edastas EPE patsiendiorganisatsioonidelt varem kogutud ettepanekuid rehateenuse lihtsustatud meetodi ja rentaablima korralduse osas. Need ettepanekud edastatakse projekti käigus ka sotsiaalministeeriumile.
EPE saatis 6. märtsil 2006 kirjad sotsiaalkindlustusameti direktor Külli Pedakule ja Haigekassa vanemjurist Anneli Amtmannile ettepanekute ja küsimustega ümberkorralduste kohta. Sotskindlustusameti arstliku ekspertiisi osak.juh vastas 10. aprillil EPE kirjale, et grupitöö variant pole võimalik, kuna vastavalt VVm 17.03.05 nr 52 on igale teenusele kehtestatud kalendriaasta piirmäär, mistõttu pole võimalik ühe teenuse kasutamata raha teiste teenuste saamiseks. EPE ettepanek edastatud Karin Hangale sotsiaalministeeriumi, kes tegeleb rehab.alaste õigusaktide muutmisega. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Karin Hanga kirjast 19.05 selgus, et ministeerium on esitanud taotluse 20 miljoni krooni eraldamiseks 2006. aasta lisaeelarvesse, et tagada rehabilitatsiooniteenuse finantseerimine. Karin Hanga märkis muuhulgas: "Kui sanatoorne ravi ja taastusravi oleksid eakatele kättesaadavamad, siis väheneks oluliselt surve rehabilitatsiooniteenusele ning ei tekiks rahalist puudujääki rehaplaanide koostamiseks, puude raskusastme määramiseks ja teenuse osutamiseks lastele." Sotsiaalkindlustusameti andmeil on info 9 asutuse kohta, kellel on rahaline maht 2006.a. ammendunud või ammendumas, 46 asutust jätkavad teenuse pakkumist ja inimeste järjekorda registreerimist.
8) Sotsiaalkindlustusamet (Piret Rives) teatab juunis 2006, et reha-teenuse korraldamine on sots.min-i rida. 1.06.06 teeb EPE kirjaliku ettepaneku sotsiaalministeerimile lülitada rehabilitatsiooni teema sotsiaalse kaasatuse tegevuskavasse, suuline ettepanek Anne Rähnile 21.06.06. Vestlusest Järve taastusravios. juhataja Varje-Riin Tuulik-Reisiga selgub, et puuetega inimesed ajavad sageli segamini rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuse, sellest ka kaebus füsioteraapia vähesest esinemisest rehabilitatsioonipaketis. Füsioteraapiat tuleks taotleda taastusravina - need on eri paketid, sest taastusravi rahastab haigekassa ja rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusamet. Kevadel moodustati sotsmini juurde rehabilitatsiooni töögrupp, mille kohtumiseks määrati september. EPE saatis augustis terve hulga ettepanekuid rehabilitatsiooniteenuste korraldamise kohta sellele töögrupile ( Monika Sarapuule). Ministeeriumis inimesed vahetusid ning töögrupp 2006 aastal ei käivitunud. Positiivseks on, et Sotsiaalministeeriumis valmis Sotsiaalhoolekandeteenuste seaduse muudatuste eelnõu, kus mitmed EPE ettepanekud on sisse lülitatud. 

 28. Patsiendi õigus vabalt valida rehabilitatsiooniteenuse osutajat on takistatud

Rehabilitatsiooni saajad soovivad teenusepakkujat vabalt valida ja kasutada oma seniste abiliste teenust ka rehabilitatsiooni käigus. Rehabilitatsiooniasutus surub peale oma teenust, samas ei saa klient oma psühholoogi vm abilist nt ühekordse lepinguga teenuseosutajaks vormistada. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine tuleks muuta paindlikumaks. EPE saatis Sotsiaalministeriumile ettepanekud rehabilitatsiooniteenuse arendamiseks, selle paindlikumaks ja patsiendisõbralikumaks muutmiseks. Asja uurides selgusid järgmised nüansid:
- Erinevate rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks peab olema litsents
- Rehabilitatsiooniteenust saab osutada vaid juhul kui teenuseosutaja on registreerinud end reha.teenuse osutajaks.
- Kui teenuseosutajal on litsents olemas, siis tuleb tal teha leping reha.teenuse osutajaga, kes on registrisse kantud – probleemiks see, et kui reha.asutusel on endal sarnased spetsialistid olemas, siis ühekordseid lepinguid teha ei taheta nig patsient enda soovitud spetsialisti kasutada ei saa
- Igaks üksiklepinguks vaja erinevat suunamiskirja
- Kahest reha. asutusest korraga teenuseid võtta ei saa – isegi juhul kui näiteks psühholoogi teenus võetakse ühest ning logopeedi teenus teisest asutusest. Tekivad probleemid saatekirjadega ning vajadusega muuta koostatud reha.plaani. 

 
Süsteemne töö
 
Hooldusravi
Hoolekanne
Kohalik areng
Taastusravi
Tervishoid
Rehabilitatsioon
Vaimne tervis
Ajalugu
 
2014
 
2013
 
2012
 
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
2006
Euroopa Patsientide Foorumi manifest
Ravi kvaliteet
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Toetajad
 
Web disain