Põhiõigused

 
Sisukaart
   
 

 

KODANIKE PÕHIÕIGUSTEST JA VABADUSTEST
 
Isikute õigused ja vabadused on määratletud tavaga (näiteks ÜRO Inimõiguste deklaratsioon) ning rahvusvaheliste õigusaktidega (Isikuõiguste ja põhivabaduste konventsioon) ning riikide põhiseadustega.
 
Rahvusvahelise õiguse järgi on üldtunnustatud järgmised põhimõtted:
1.       Siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus inimese põhiõiguste ja üldväärikusega, mis on kehtestatud rahvusvahelistes aktides,
2.       Ei ole absoluutseid õigusi ja vabadusi, neid võib piirata, kuid ainult seaduse alusel ja seaduses ettenähtud ulatuses,
3.       Keelatakse õiguste ja vabaduste kuritarvitamine, s.t. nende selline kaustamine, mis tekitab kahju teiste isikute õigustele ja vabadustele.
4.       Isikuõigused on piiratud teiste isikute õigustega.
 
Isiku õigusi ja vabadusi (Õ/V) jaotatakse sagedamini 4 rühma:
1.       Õ/V, mis väljendavad kodanike võrdsust
2.       Sotsiaalmajanduslikud ja kultuurialased õigused, mis loovad eeldused inimeste aktiivseks osaluseks ühiskonnas
3.       poliitilised Õ/V, mis annavad isikule võimaluse osaleda riigi juhtimises
4.       isiklikud Õ/V, mis tagavad isikule isikuvabaduse-ja puutumatuse ning väärikuse.
 
Isiklikud Õ/V peavad tagama isiku turvalisuse, tema elu, tervise ja vara puutumatuse.
Näited:
-          isikupuutumatus (õigus elule ja tervisele; kui kaua võib isikut kinni pidada)
-          inimväärikus - isikul on võimalik oma au kaitseks pöörduda kohtusse (pärast 01.09.2002.a. ainult tsiviilkorras, tuginedes Põhiseadusele ja Võlaõigusseadusele)
-          südametunnistuse vabadus
-          eluaseme puutumatus
-          liikumisvabadus
 
Inimõiguste vallas on EV Riigikogu ratifitseerinud ja seega on EV territooriumil täitmiseks kohustuslikud ja otse kohaldatavad järgmised rahvusvahelised lepingud:
      - Kodaniku ja poliilitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (ÜRO, ratisfits. 1992)
-          Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt (ÜRO, ratifits. 1992)
-          Piinamise ning muude julmade, ebainimlike võiminimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside konventsioon (ÜRO, ratifits. 1991),
-          Lapseõiguste konventsioon (ÜRO, ratifits. 1991)
-          Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa Nõukogu, ratifits. 1996)
-          Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon (Euroopa Nõukogu, ratifits. 1997),
-          Rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon (Euroopa Nõukogu, ratifits. 1998)
 
EV Põhiseadus
 
EV seadusandliku süsteemi alustalaks on Põhiseadus, mis kuni käesoleval sügisel läbiviidud rahvahääletuseni oli ülimuslik nii rahvusvaheliste õigusnormide kui ka siseriikliku seaduse ees. Rahvahääletuse tulemusel Põhiseadusesse tehtud muudatuse tulemusel on ka Eesti õigusruumis ülimuslikul kohal Euroopa Liidu õigus (ELÕ), st. kui viimane on vastuolus EV Põhiseadusega, tuleb otse kohaldada ELÕ-d.
Põhiseadus on siiski jätkuvalt oluline Eesti õigussüsteemis ning on aluseks riigi ülesehituslikele põhimõtetele.
 
A Õigusriigi põhimõte
 
Mõned õigusriigi põhimõtte elemendid mida sageli nimetatakse:
1.   seaduslikkuse põhimõte – riigivõimu teostatakse kooskõlas seadustega ning seaduste aluse.
2.       põhiõiguste kaitse
3.       võimude lahusus
4.       õiguskindlus, mis seisneb:
-          tagasiulatuva jõu keelus, üldjuhul ei tohi olla seadustel tagasiulatuvat jõudu (see ei ole absoluutne). Kindlasti on keelatud kriminaalõiguses, kedagi ei saa tunnistada kurjategijaks seaduse alusel, mis teo toimepanemise ajal ei kehtinud.
-          õiguspärase ootuse põhimõte – kodanikel on teatud õigus eeldada ning oodata, et olemasolev seadus jääb kehtima, eelkõige kehtib see nende seaduste kohta milles on toodud konkreetsed tähtajad (näiteks maksuvabastus viieks aasatka etc.).
-          õigusselgus – kehtiv õigus peab olema arusaadav ja mõistetav.
-          avaldamiskohustus – kõik vastuvõetud õigusaktid peavad olema avaldatud ehk õigusesubjektidele kättesaadavad, inimene peab teadma, mis kehtib.
5.       Võimu teostamise õiguspärasuse kontroll sõltumatute kohtute poolt.
 
B sotsiaalriigi põhimõte
 
Sotsiaalriigi printsiibist tuleneb, et riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne inimväärikas äraelamine. Samuti peab riig üldisemalt tegelema ühiskonnas eksisteerivate sotsiaalsete probleemidega (vaesus, tööpuudus, tervishoid, haridus, keskkonnakaitse). Riik ei saa eeldada/loota, et need küsimused iseenesest lahenevad või et turujõud need lahendavad.
 
Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad sotsiaalriikluse põhiõigused:
·         haridus
·         õiguskaitse
·         abile puuduse korral
 
Põhiseaduse printsiipidena käsitletakse ka vahel olulisi põhiõigusi:
·         Inimväärikus
·         Vabadus
·         Võrdsus – kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida.
 
     PÕHIÕIGUSED
 
Eesti Põhiseaduses sisalduvad põhiõigused on 2. peatükis, mõned on ka väljaspool seda peatükki (valimisõigus, õigus keelduda kaitseväe teenistusest usulistel või kõlbelistel kaalutlustel). Õigusi ja vabadusi vaadeldakse kas passiivsete
 
Põhiõiguste peamised liigitused ajaloolise kujunemise järgi:
 
A Inimõigused (ka kodaniku õigused), kuuluvad ka mittekodanikele sõltumata kodakondsusest. Need on üldiselt passiivsed (ei eelda riigi poolt mingit tegevust vaid pigem riigi poolt tegevusest hoidumist (õigus elule näiteks)) ning isiklikud:
1.       sõnavabadus
2.       usuvabadus
3.       õigus ausale ja õiglasele kohtumõistmisele
4.       omandiõigus
5.       õigus privaatsusele
6.       õigus kodu puutumatusele
7.       liikumisvabadus
8.       etc
 
B poliitilised ehk kodanikuõigused (aktiivsed õigused), mis kuuluvad vastava riigi kodanikele:
1.      hääleõigus
a.      õigus olla valitud
b.      õigus valida
2.      parteide moodustamise õigus
3.      õigus koosolekuid pidada
4.      vahetavahel paigutatud siia ka sõnavabadus
 
C sotsiaalsed ning majanduslikud õigused:
1.      õigus eluasemele
2.      haridusele
3.      tööle
4.      puhtusele
5.      etc
Märkimist väärib see, et sotsiaalsed õigused on realiseeritavad sellel määral mil määral on riigil materiaalseid võimalusi nende õiguste tagamiseks.
 
D Kollektiivsed õigused, mis on äärmiselt kaasaegsed ja pärit viimasest poolest sajandist:
1. Õigus abile
2. Õigus puhtale looduskeskkonnale
 
Põhiõiguste kandjad ja adressaat
 
Põhiõiguste kandjateks ehk õigustatud isikuteks on eelkõige inimesed/füüsilised isikud. Põhiõiguste kandjaiks on ka juriidilised isikud sel määral kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ning vastavate põhiõiguste olemusega – juriidilisel isikul ei ole kindlasti õigust elule ning haridusele või abile puuduse korral, küll aga on õigus omandile, või õigus õiglasele kohtumõistmisele.
Põhiõiguse adressaat ehk kohustatud pool on riik, sest traditsiooniliselt on põhiõigused üksikisiku õigused riigi vastu – riik ei tohi sekkud inimeste tegevusse. Põhiõigused on siduvad ka üksikisikute omavahelistes suhetes. Ka seadusandja seaduseid peab seadusi andes arvestama inimeste põhiõigusega ning nii omandavad põhiõigused tähtsuse ka üksikisikute vahelistes suhetes. Kui isiku põhiõigusi rikub teine indiviid, siis on sellel, kelle õigus rikuti, pöörduda kohtu poole et taastada oma rikutud õigus, riigi sunnijõul kohtu kaudu.
 
 Põhiõiguste piiramisest
 
Põhiseadusest keskne norm on paragrahv 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõilas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguseid võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega – üldjuhul tähendab see seda et õiguseid tohib piirata ainult seadustega. Põhiseaduses on paljude õiguste juures lisaklausel mis väidab, et seadus võib sätestada selle õiguse tingimused ja kasutamise korra. Seadus peab olema kooskõlas põhiseadusega, vastuvõetud vastavat menetlust järgides.
 
Selleks, et kindlaks teha, kas isiku põhiõiguste riive (sisuliselt rikkumine) on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, kasutatakse proportsionaalsuse testi:
1.       vaadatakse, kas põhiõiguse piirang on sobiv ja kohane ning aitab soovitavat eesmärki saavutada. Paljudes põhiseaduse põhiõigusi käsitlevates sätetes on ettenähtud teatud lubatavad piirangu eesmärgid.
2.       vajalikkuse kontroll – kas kehtestatud piirang on vajalik vastava eesmärgi saavutamiseks. Kontrollitakse, et äkki on olemas mõni teine vahend eesmärgi saavutamiseks, mis on vähem koormav.
3.       proportsionaalsuse printsiip – isikuõiguse riive peab olema vastavuses selle mõjuga ühiskonnale.
 

 
Seadusandlus
 
Põhiõigused
Õigusaktid
Patsientide õigused
 
Õigus tervisele
 
Õigus isikupuutumatusele ja enesemääramisele
 
Õigus teisele arvamusele
 
Õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele
 
Õigus füüsilisele turvalisusele
 
Õigus inimväärikusele
 
Ligipääs õiguskaitsele
 
Kokkuvõte Euroopa patsiendiõiguste harta hindamisest 2011
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

SEA1
 
Kvaliteetne kodulehek�lg