Rehabilitatsioon

 
Sisukaart
   
 

Informeerimiskohustus õigusest rehabilitatsiooniteenusele

Kes ja kas üldse keegi on vastutav teabe jõudmise eest puudega inimeseni? Konkreetne juhtum: Eesti Patsientide Esindusühingu poole pöördus puudega klient (puue 2004.a.-st), kellele ei olnud 2008. aasta sügiseks koostatud ühtegi rehabilitatsiooniplaani. Kuigi ta käis ja käib regulaarselt perearsti ja neuroloogi vastuvõtul ning suhtleb sageli kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega, ei olnud keegi teda informeerinud rehabilitatsiooniteenuse saamise võimalustest.
Samas on 39-aastasel mitmeted tõsiste diagnoosidega patsiendil elukvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks hädavajalik plaanipärane füsioteraapia ning sotsiaal- ja psühholoogiline nõustamine.
04.02.09 saatis EPE teabenõude Sotsiaaalministeeriumile.
10.02.09 saatis uue kirja, kuna vastuses (09.02.09) loetleti üksnes võimalused, kust puudega inimesel on võimalus infot saada rehabilitatsiooniteenuse taotlemise kohta ja kes seda võib edastada. Vastuseta jäi küsimus, kas keegi ametnikest (või arstidest) on ka kohustatud kontrollima plaani olemasolu ja vajadusel aitama puudega inimest selle taotlemisel.
Vastus Sotsiaalministeeriumist tuli 23.03.09, milles tõdeti et otsest kohustust informeerida isikut rehabilitatsiooniteenuse võimalustest kellelgi arstidest/ametnikest ei ole. Isikul õigus vaidlustada tekkinud olukorda vaid pöördudes vastava asutuse juhi poole. M. Runnol ettepanek: kui EPE planeerib kohtumisi perearstidega, siis ta on nõus neil osalema ja jagama infot rehabilitatsiooniteenuse sisust ja vajadusest, et parandada perearstide informeeritust.
 

Rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse parandamine 2009

 
Kuna rehabilitatsiooniteenuste taotlemine ja teenuste kättesaamine on puuetega inimestel juba aastaid probleeme tekitanud (ülemäära keeruline protseduur, mitmekordsete saatekirjade süsteem, teenuste aegumine aastaga, liiga pikad ootejärjekorrad teenusele), siis on EPE teinud mitmeid pöördumisi Sotsiaalminiteeriumi ja osalenud nõupidamistel, kus puuetega inimeste mured on edastatud sotsaaalminiteeriumi ametnikele ja vastavatele töörühmadele.
EPE soovib muuta rehabilitatsiooniteenused abivajajatele kättesaadavamaks, muutes olemasolevat korda ja seadusandlust paindlikumaks ning suurendada riiklikku rahastust.
 
Mais 2009 kontakteerus EPE Sotsiaalministeeriumi esindaja Marina Runno, sotsiaalkindlustusameti esindaja Airi Nõmme ja PITRA jätkuprojekti “Puudega inimene tööturule rehabilitatsioonisüsteemi arendamisega” esindaja Külli Roht’iga ning tutvus planeeritavate muudatustega rehabilitatsioonisüsteemis. Külli Roht, kes on PITRA projekti ja jätkuprojektide eestvedaja, teavitas EPE-t, et ettevalmistamisel on kogu rehabilitatsioonisüsteemi muudatus, millega võib tutvuda PITRA lõppraportis SoM kodulehel. Rehabilitatsiooniasutuste ümberstruktureerimine on katsetusjärgus Tallinna Kesklinnas ja Jõgeva maakonnas 4 kuu jooksul. Minnakse üle üksikteenuselt programmilisele lähenemisele ja juhtumikesksele metoodikale. Individuaalne eelarve on igal juhtumil. Kasutatakse puudepõhist lähenemist. Sotsiaalministeeriumi esindaja Marina Runno sõnul lõpevadkõik need projektid küll 2009. aastaga, kuid 2010. aastaks on kavas jätkuvad ja uued tegevused. St projektides on kaasatud ka teenuse saajad, kes saavad samal ajal reaalset ja samas uuendatud suunaga teenust, lisaks SKA poolt rahastatud teenusele.
 
25.05 2009. tegi EPE kohtumisel sotsiaalministeeriumis rea patsiendi-organisatsioonide ümarlaudadel ja teabepäevadel kogutud ettepanekuid muuta teenuste taotlemise korda, plaani kehtivusaega ning rahaliste vahendite jagamist kliendi vajaduste järgi. Arutusel oli rehabilitatsiooniteenuse võimalusest teavitamine ning see kelle kohustus see olla võiks – kas sotsiaaltöötajate, perearstide vm. EPE tegi soovituse vaadata üle rehaplaanide ja tegeliku teenuse kättesaadavuse suhe – kui palju kulub plaani koostamisele, kui palju saadakse teenust ning kas selle omavaheline proportsionaalne suhe on ikka tasakaalus.
Oma kirjalikud ettepanekud muudatusteks sotsiaalhoolekandeseadusse tegi EPE juunis 2009.
 
2009. aastal on toimunud mitmed positiivsed muutused rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse osas, kus arvesse on võetud ka EPE ettepanekud:
1. Reh. teenuseid osutatakse vastavalt kliendi vajaduste määrale. Aastaks on kindel teenuste summa, kuid klient otsustab ise, millisteks teenusteks kulutab. Piirangud on füsioteraapiateenusele, kus kliendile tagatakse teenus füsioteraapiaks ettenähtud kalendriaasta maksimaalmääras ja liikumispuudega kliendile kolmekordses maksimaalmääras. Kõikidele puuetega lastele on rehabilitatsiooni rahalised vahendid tagatud 100%.
2. 2009. a. on püütakse suurendada reh. teenuste kättesaadavust ja vastavust kliendi vajadustele seeläbi, et reh. meeskond läheb ka kliendi juurde koju ja juhendab teda kodustes tingimustes, et tõsta kliendi toimetulekuvõimet harjunud keskkonnas. Teenuse osutajale hüvitatakse sõidukulud Sotsiaalkindlustuse vahenditest, nii et kliendid võivad teenuseosutaja kojutulekut vabalt tellida, kui selleks on põhjendus (nt. tegevusterapeut tuleb inimest juhendama kliendile omases keskkonnas).
3. Täiskasvanud puudega inimesed saavad teha reh. plaani pikemaks perioodiks - maksimaalselt viieks aastaks. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus
jõustub kuupäev 1.01.2010.
4. Hetkel on väljatöötamisel kord, kus igas EV piirkonnas hakkab pensioniameti juures tööle reh. plaanide koordinaator/ juhtumikorraldaja, kes iga reh. plaanis ettenähtud tegevusi koordineerib ning juhendab ja nõustab klienti.
Paranenud on see, et Sotsiaalkindlustusamet ei saada kliendile enam nimekirja kõikidest reh. asutustest Eesti Vabariigis, vaid väljastab nimekirja asutustest, kus pakutakse kliendi vajadustele sobivaid reh. teenuseid.
 5. 2009. a. alates on võimalik saada suunamiskirja pikendamist elektrooniliselt, kui klient ei vaheta rehabilitatsiooniasutust. Suunamiskirja pikendamise teeb asutuse sotsiaaltöötaja ja klient ei pea minema pensioniametisse ja ootama kuu aega vastust, vaid saab kohe aasta algul jätkata reh. teenuste saamist.
6. Sotsiaalministeerium teeb tööd uue, juhtumikeskse lähenemisega rehabilitatsioonisüsteemi käivitamise suunas, aga soovib teoreetilisi skeeme ka läbi piloteerida, enne kui minna seaduse tasandile. Üleminekuaeg saab kindlasti olema, see on vajalik materiaalsete ja pädevate ressursside ning  kõikide osapoolte valmisoleku tagamiseks.
Info muudatuste kohta 2009. a. rehabilitasiooniteenuste pakkumisel on edastatud puuetega inimestele ja patsientide organisatsioonidele.
 

 

 
Raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega inimese saatjale peaks kompenseerima majutuskulud rehabilitatsiooniteenusel osalemisel
 
EPE poole pöördusid Pärnu Downi klubi liikmed, kes väitsid, et nad ei saa saata oma täiskasvanud sügava vaimupuudega last rehabilitatsiooniteenusele.
EPE edastas probleemi Sotsiaalministeeriumi 25.05.09.
Sotsiaalministeeriumi seisukoht on, et rehabilitatsiooniasutused, mis on orienteeritud pakkuma rehabilitatsiooniteenuseid psüühilise erivajdusega 16 – ja enam aastastele, peaksid kliendi võtma teenusele ilma saatjata ja tagama kliendi turvalisuse, järelvalve ja heaolu teenusel viibimise ajaks. EPE on edastnud Sotsiaalministeeriumi seisukoha psüühilise erivajadusega kliendi esindajatele ja mõned kliendid on esitanud vastavad nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutajatele ning esimesed positiivsed tagasisided on klientidelt tulnud.

 

 
Süsteemne töö
 
Hooldusravi
Hoolekanne
Kohalik areng
Taastusravi
Tervishoid
Rehabilitatsioon
Vaimne tervis
Ajalugu
 
2014
 
2013
 
2012
 
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
2006
Euroopa Patsientide Foorumi manifest
Ravi kvaliteet
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Euroopa Sotsiaalfond EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Tallinna linn Mental Disability Advocacy Center Sotsiaalministeerium Open Society Institute KÜSK Avatud Eesti Fond Hasartmängumaksu nõukogu
 
Web disain