Uudiste arhiiv

 
Sisukaart
   
 

EPE teavitas Õiguskantslerit

02.02.2015

EPE teavitas Õiguskantslerit probleemidest vaimse tervise asutustes
 

Õiguskantsler saatis 2.01.2015 Eesti Patsientide Esindusühingule kirja, milles palus teavet puuetega inimestele erihooldekodudes ja psühhiaatriahaiglates osutatava teenuse kvaliteedi ja võimalike väärkohtlemise juhtumite kohta.

EPE saatis vastusena alloleva kirja:

 

 

Lp. Nele Parrest

Õiguskantsleri Kantselei

Kohtu 8, Tallinn 15193

info@oiguskantsler.ee

2. veebruar 2015

 

 Lp. Nele Parrest

 

Suur tänu meie ühingu poole pöördumise ja info küsimise eest. Vastame Teie poolt esitatud küsimustele all.

 

1. Millised on Teie hinnangul peamised kitsaskohad ja praktilised probleemid puuetega inimestele teenuse osutamisel erihooldekodudes ja psühhiaatriahaiglates? Millest võiksid need probleemid tingitud olla?

2. Kas Teie senise kogemuse pinnalt võib tuua konkreetseid näiteid, kus puudega inimest on erihooldekodus või psühhiaatriahaiglas väärkoheldud? Võimalusel palun kirjeldage juhtunut.

 

PUUDUVAD KLIENDIKESKSED TEENUSED

1.      Kahjuks elab erihoolekandeteenustel hooldekodus kliente, kes saaksid tugiteenuste olemasolul hakkama ka kodus elades või toetatud elamise teenusel. Oleme seisukohal, et liiga kergekäeliselt suunatakse psüühilise erivajadusega inimesed ööpäevaringsele teenusele hooldekodusse, sest omavalitustes puuduvad tugiteenused ja omavalitsused pole motiveeritud neid arendama. Praegune olukord tingib selle, et omavalitsuele on soodsam inimene suunata hooldekodusse, kuna erihooldekodu eest tasutakse riiklikest vahenditest, aga avahooldusteenuste eest peab tasuma klient või omavalitsus. Erihoolekande rahastamise mudelit tuleks muuta pearaha põhiseks, mis võimaldaks klientidel rohkem otsustada kust ta teenust võtab ja vähendaks kohe kõige kallimale teenusele sattumist. Praegune erihoolekande rahastamise mudel ei toeta deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ning jätkab abivajavate inimeste liiga kergekäelist isoleerimist suletud asutustesse ning sellega rikutakse kõige vähem piiravama meetme rakendamise nõuet. Sageli alternatiivseid võimalusi isegi ei kaaluta.

 

2.      Vähene kliendikesksus ja kliendi tegelike vajadustega mittearvestamine teenuste osutamisel. Praeguses praktikas ei selgitata kliendi vajadusi piisava tõsidusega ning ei tagata neile nende vajadusi ja võimeid arvestavat teenust, st lähtutakse olemasolevatest võimalustest mitte kliendist. Sageli on ühe töötaja jaoks liiga palju kliente hooldada, üks tegevusjuhendaja peab suutma ära teha kõik hooldustööd ja ka igale kliendile pakkuma talle sobivat tegevust, töötajate vähesus ei võimalda klientidel minna saatjaga näiteks poodi või linna asju ajama. Märgata on erinevusi erinevate hooldekodude vahel.

 

3.      Intellektipuudega klientidele pole sageli loodud keskkonda, mis oleks neile arusaadav, kirjaosakamatutele klientidele pole võetud kasutusele alternatiivset kommunikatsiooni, st piltkirja. Klientide probleemne ja agressiivne käitumine võib tulla mittemõistmisest ning kliendi vajaduste mittearvestamisest. Töötajatel puudub sageli spetsiifiline väljaõpe töötamaks kõnetute patsientidega.

Kahjuks suunatakse raske või sügava vaimse alaarenguga kliendid sageli   tahtest olenematule ravile psühhiaatriakliinikusse või isegi sundravile, kuid nende inimeste probleem on ajukahjustuse tõttu puudulik võime mõista ümbritsevat maailma. Psühhiaatrilise raviga vaimse alaarenguga inimeste seisundit paremaks muuta ei saa ning seetõttu leiame, et tahtest olenematu või sundravi määramine vaimse alaarenguga inimestele on nende väärkohtlemine  ja vajalikust abist ilma jätmine. Kahjuks ei uurita miks vaimse alaarenguga inimene muutus agressiivseks ning seetõttu reageeritakse kliendi suhtes ebaõiglaselt.

 

4.      Enamikes erihoolekandeasutustes puudub spetsiifiline kompetents suhtlemaks autistliku kliendiga, mille tagajärjel vallanduvad kommunikatsioonihäired töötaja ja kliendi vahel ning klientide probleemse käitumise korral reageeritakse kliendile kahjulikult: kutsutakse politsei, suunatakse psühhiaariakliinikusse või ohjeldatakse ravimite manustamisega, mis aitamise asemel kahjustab.  Probleemide paremaks mõistmiseks lisame siia lingi Puutepunkti saatest:   http://etv.err.ee/v/f0c785c3-2751-4d0a-be95-2f124c171b9f

 

5.          On olnud juhtumeid, kus hooldekodus on pime inimene, aga seal polnud pimedale mõeldud raamatuid, filme või muid vaba aja veetmise võimalusi ja personalil puudus vastav väljaõpe pimedaga töötamaks. Nimeatud kliendil tuli taluda korduvalt vägivaldset käitumist, mis võis olla seotud sellega, et pimedale polnud tagatud tema erivajadusest tulenevat teistsugust suhtlemist.

 

6.    Probleeme on olnud seetõttu, et teenusel elavad koos intellektipuudega ja psühhikahäirega inimesed. Psüühikahäirega isikud tajuvad seda alandavana, sest nende intellekt ei ole kahjustatud ning nad vajavad hoopis teistsugust lähenemist kui vaimupuuetega kliendid. On juhtumeid, kus psühhikahäirega inimesed on manipuleerinud ja ärakasutanud intellektipuudega inimesi. Paljud intellektipuudega noorte vanemad ei soovi oma täisealist last hooldekodusse just seetõttu panna, et on oht ärakasutamisele psühhikahäirega patsientide poolt. Samuti vajavad enamikel juhtudel intellektipuudega ja psühhikahäirega inimesd erinevat juhendamist  ja neile on jõukohased erinevad tegevused ning kui nad kokku pannakse, siis tekivad konfliktid ja kannatavad kõik osapooled.

 

7.     Puuduvad erihoolekandeteenused alkoholisõltlastele, praegu on need kliendi sageli koos intellektipuudega noortega, mis põhjustab probleeme ja ebaturvalisust intellektipuudega noortele. Puuduvad vajalikud programmid alkoholisõltlaste  rehabilitatsiooniks.

 

8.        Puuduvad spetsiifilised erihoolekandeteenused dementsetele patsientidele. Dementsed eakad on sageli koos ebastabiilse käitumisega psüühilise erivajadusega inimestega, kes on olnud eakate suhtes vägivaldsed. Samuti vajavad dementsed eakad teistsuguse sisuga hooldust ja tegevust kui ülejäänud psüühilise erivajadusega kliendid.

 

9.         Korralagedus MTÜ-de poolt pakutavate teenuste rahastamisega takistab kliendikesksete ja vähempiiravamate teenuste arengut.

Teenuste rahastamiseks ei sobi projektipõhine rahastusmudel, mis on kahjuks Eestis kasutusel juba pikka aega. Teenuste areng on sellega pärsitud ning aina uued stardikulud pärast projekti(de) vahele jäävaid auke on äärmiselt pillav ja demoraliseeriv.

Projektipõhise rahastusskeemi tõttu on Eestis hingusele läinud palju erinevaid kliendikeskseid teenuseid ning inimesed, kes kunagi proovinud, sageli uuesti alustada ei soovi.

Samal ajal on teada, et riiklikud teenused ei taga parimat teenuse kvaliteeti.

 

10.         Deinstitutsionaliseerimise ebaõnnestumine Eestis

Eestis elab palju eri vanuses ja seisundis inimesi (eakad, lapsed, puuetega inimesed, sh psüühilise erivajadusega inimesed) hoolekande-asutustes, mis eraldab nad ühiskonnast.  Samal ajal iseloomustab institutsionaalset kultuuri depersonaliseerumine, režiimi jäikus, konveiermeetodil ravi, sotsiaalne distants ja autoritaarsus[1] ning mis omakorda on soodne pinnas inimõiguste rikkumiseks ja väärkohtlemiseks  „hoolealuse huvides“ või „meditsiinilisel näidustusel“ tegutsemise sildi all. [2] Viimasele on tähelepanu juhtinud ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriraportöör Juan E. Méndez.  Institutsionaalse kultuuri negatiivne mõju väljendub nii teenusel olijate arengu pidurdumises ja passiivsuse tekkimises, kui võivad ka (eriti laste korral) põhjustada kehva füüsilist tervist, arengu rasket pidurdumist, (täiendava) puude teket ning pöördumatut psüühilist kahju.

See tõdemus on viinud heaoluühiskonnad püüdlema inimlikumate, isikukesksemate ja individuaalsemate hooldusmudelite poole, milleks on erinevad vajaduspõhised kogukonnateenused (ühiskonnas osutatavad tugiteenused, kogukondlik hooldus, koduhooldus). Suur osa teadusuuringutest näitab ülekaalukalt paremaid tulemusi nii neid teenuseid kasutavate inimeste, nende perede kui ka neid toetava personali puhul. Institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku kohta on Euroopa Komisjon avaldanud põhjaliku raporti koos soovitustega, mille lisame kirjale.

Euroopa Komisjoni eksperdid rõhutavad vajadust hakata kohe liikuma kogukonnapõhise hoolekandeteenuse suunas, selle asemel, et arendada ja parandada hoolekandeasutuste tööd läbi uute investeeringute. Viimasel juhul muutub edaspidine üleminek kogukonnapõhisele hooldusele raskendatuks, kuna tehtud investeeringud seovad ning neid ei taheta raisku lasta.

Institutsionaalse hoolduse mõiste:

Euroopa Komisjoni eksperdid  peavad institutsionaalse hoolduse all silmas igasugust hooldust, mille puhul:

 hoolekandeasutuse asukad isoleeritakse laiemast kogukonnast ja/või neid sunnitakse elama koos;

 asukatel puudub piisav kontroll oma elu ja neid mõjutavate otsuste üle;

 organisatsiooni enese nõuded kalduvad olema tähtsamad asukate individuaalsetest vajadustest.

Toetudes oma kogemusele töös hooldusasutustest laekunud kaebustega kinnitab Eesti Patsientide Esindusühing raportis toodud probleemide olemasolu institutsionaalse teenuse sisulise kvaliteediga ka Eestis. Seetõttu leiame, et Euroopa Komisjoni ja ÜRO soovitused on Eestile üliolulised ja vajalikud.

 

MUUDE  INIMLIKE VAJADUSTEGA MITTEARVESTAMINE

11.       Erihoolekandeteenusel sageli inimese oskused ja võimed regresseeruvad, kuna hooldekodu klientidele pole kättesaadav rehabilitasioon ja taastusravi

 

12.       Puudub töötamise ja eneseteostuse võimalus. Iga inimene tahab tunda end  vajalikuna ja täita mingit rolli teiste seas. Paraku puudub riiklikes erihoolekande asutustes enamikes kohtades klientidel töötamise võimalus. Selleks, et minna hooldekodust kuhugile tööle, on vajalik saatjat või transporti, mida enamikel juhtudel pole hooldekodul võimalik korraldada. Samuti ei ole klientidel võimalik osaleda koolitustel ja enesetäiendusel.

 

13.       Olematu kaasatus ühiskonnaellu. Hooldekodu elanike õigus osaleda ühiskonnaelus on sageli realiseerumata. Kuigi paljudes hooldekodudes on organiseeritud erinevaid tegevusi hooldekodu seinte vahel, siis väga minimaalselt võetakse ette tegevusi ühiskonnas (kui üldse), ei osaleta tegevustes, millega tavaelus vaba aega sisustatakse (kino, teater, kontserdid, näitused, spordivõistlused jmt) või millega on võimalik anda oma panus ühiskonnaellu (osalemine MTÜ-de tegevuses, pikettidel, aruteludes jmt). 

 

14.          Suhtlemisvõimalus ühiskonna ja lähedastega on puudulik.  Hooldekodus elades on inimesel õigus olla kaasatud ühiskonnaellu ning suhelda välismaailmaga. Probleemiks on puuduv isikliku telefoni kasutamise võimalus (sageli puuduva raha tõttu), ligipääs internetile ja ajalehtedele. Tänapäevases ühiskonnas ei ole enam aktsepteeritav põhjendus elanike puuduv arvuti kasutusoskus, sest arvuti kasutamist tuleks sel juhul piisva vaimse võimekusega klientidele õpetada.

 

15.      Sisukatest vaba aja veetmise tegevustest on endiselt puudus. Kuigi olukord vaba aja veetmise tegevuste kättesaadavusega on viimastel aastatel märgatavalt paranenud, on see ebaühtlane ning sõltub suurel määral hooldekodu suurusest ning töötajate isiklikust suhtumisest. Oleme märganud, et suuremates hooldekodudes on vaba aja tegevusi rohkem kui väiksemates. Samal ajal on inimlik kontakt ja sõbralikkus parem väiksemates hooldekodudes, mille tõttu on elanikud valmis puuduvate tegevustega leppima.

 

16.     Klientidele jääb kätte liiga vähe raha, et tagada minimaalset elukvaliteeti. Keskmiselt jääb  klentidel kuus kasutamiseks 17 - 60 EUR-i. Sellega tuleb katta kõik muud vajadused, mis lisanduvad eluasemele ja toidule. Kuna paljud kliendid on suitsetajad, siis raha muuks ei jäägi. Kättejääva rahaga ei ole võimalik klientidel tasuda hambaravi, lisanduvate tervishoiukulude, ühiskonnategevuste, mobiiltelefoni, koolituste, riiete, isiklike asjade jmt eest. See olukord lõikab klientidel võimaluse tänapäevaseks elukvaliteediks. Ei ole aktsepteeritav, et seda peetakse normaalseks ainult seetõttu, et sellel sihtgrupil on teatud puue.

 

PUUDULIK ARSTIABI

17.        Arstiabi kättesaadavus on rahapuuduse tõttu halb. Meile on teada juhtumid, kus rahapuuduse tõttu ei ole kliendil võimalik haiglaravi saada, sest on vaja tasuda voodipäevatasu. On juhtumeid, et klientidele ei kutsuta kiirabi või ei soovi kiirabi hooldekodusse välja sõita. Ühel juhtumil kui klient endale ise tervise akuutse seisundi tõttu kiirabi kutsus ähvardas personal teda kinnisele reziimile paigutada. Klient viidi küll haiglasse, kuid pidi raha puuduse tõttu ravi katkestama, sest tema kuus kättejääv summa oli 17 euri ning ta voodipäevatasu eest maksta ei saanud.

 

18.   Meile on laekunud informatsiooni, et erihoolekandeasutuses elavatele psühhiaatrilistele patsientidele manustatakse odavamaid I põlvkonna neuroleptikume, millel on tõsisemad kõrvalmõjud. Üldjuhul kirjutavad psühhiaatrid psühhiaatriliste probleemide korral II põlvkonna ravimeid, kuid retseptide väljastamisel võetakse arvesse, et hooldekodude eelarve võimaldab osta ainult odavamaid ravimeid. Kallimaid ravimeid saab tarvitada ainult sel juhul, kui inimene ostab ravimid ise välja. Valdavalt pole aga hooldekodus elavatel inimestel võimalik endal osta, sest neile jääb pensionist enda kasutada ainult 15 % , millest vajadusel tuleb tasuda eriarsti visiiditasu, osta retseptiravimid ja rahulda kõik isiklikud erisoovid, mida hooldekoduteenus ei kata.

 

19.       Hambaravi kättesaadavus on rahapuuduse tõttu halb. Hambaid pigem ei ravita vaid tõmmatakse välja. Mõningatel juhtudel on KOV-id valmis klientide hambaravi (ehk väljatõmbamise) eest tasuma, kuid see on kaootiline ja omavalitsuste lõikes erinev.

 

PROBLEEMID KLIENTIDE PÕHIÕIGUSTE AUSTAMISEL

20.       Jätkuvalt on probleemiks teenusel viibivate inimeste kohtlemine objektidena mitte subjektidena, inimväärse kohtlemise ja tahte mitteaustamine. Klientide tegeliku tahet ja soove sageli ei kuulata, ei arvestata inimlike pisisoovidega (isiklikud või senini kasutada olnud riided kadunud, valuvaigisteid ei anta viitega sõltuvusele, valikud söögi osas jms), mis on kõnealusel teenusel viibiva isiku jaoks tema eneseotsustuse- ja määramise seisukohast äärmiselt oluline. Ka on teenust vajavad isikud toonud välja, et personal suhtub neisse väärikust alandavalt ja lugupidamatult ning seda nii verbaalsel (riidlemine, üleolev suhtumine) kui füüsilisel (tõukamine) viisil.

 

21.         Kuigi olukord ohjeldusmeetmete kasutamisega on läinud paremaks ning füüsilist ohjeldamist hooldekodudes enam ei kasutata ning haiglates kasutatakse seda aina lühemat perioodi, siis muret teeb kliendi ebapiisav jälgimine isolaatoris ning turvalisuse tagamine. Meile on teada juhtum, kus kliendil oli võimalik hooldekodu isolaatoris teha suitsiid. Klientidele tuleb tagada turvalisus ja vajalik jälgimine isolaatoris ning vabastamine koheselt vahetu ohu möödumisel.

 

22.         Ravinõusoleku reeglite eiramine. Praktikas on probleeme isiku õigusega otsustada oma kehalise puutumatuse üle (otsus meditsiiniliseks sekkumiseks), millise otsuse tegemise eelduseks on piisava informatsiooni olemasolu. Kahjuks on Eesti Patsientide Esindusühingusse laekunud märkimisväärsel hulgal kaebusi, kus patsiendid või patsientide omaksed kurdavad, et haiglaravil või hooldusasutuses olles on neil puudunud võimalus teostatud uuringute ja raviplaani (sh manustatud ravimite) osas  kaasa  rääkida,   pole  jagatud  piisavat  infot tervise seisundist, vajalikest uuringutest, alternatiividest, prognoosist ja ravimata jätmise võimalikest tulemustest, samuti ravimi kõrvaltoimetest ja kaasmõjudest ega ole antud võimalust keelduda. Paljudes kaebustes on kurdetud, et ravinõusolek on vaid formaalne, mitte sisuline, õigeaegne ega liigendatud.  Nende  hulgas  juhtumid, kus  patsiendi  ravinõusoleku  allkiri on  võetud  olukorras kui patsient pole veel arstiga kohtunud ega tea oma terviseseisundist ning tulevastest võimalikest uuringutest ja raviprotseduuridest midagi.  Juhtumites, kus patsient on siiski keeldunud, on kurdetud personali halva suhtumise ja/või ähvarduste üle patsienti sel juhul üldse mitte ravida, asutusest välja visata või ähvardatakse kinnisesse osakonda paigutamisega - selle asemel, et pakkuda rohkem infot või alternatiive.

Murelikuks teevad kaebused, mille kohaselt on manustatud tugevaid uinuteid, psühhotroopseid ja narkootilisi aineid ilma patsiendi teadmata või antakse manustatud ravimite kohta liigselt pinnapealset või eksitavat infot, mis pigem kallutab neid ravimi kasutamise kui kaalutletud otsuse tegemise suunas või juhtumid mil patsiendile antakse infot alles pärast ravimi manustamist või protseduuri teostamist.  Eriti taunimisväärsed on juhtumid, kus otsustusvõimeline patsient on küll mõnest ravimist keeldunud, kuid neid on manustatud patsiendi tahte vastu, kasutades füüsilist ohjeldamist.

VÕS § 766 annab selge viite nõusoleku vajadusele ja patsiendi vabatahtlikkusele igasuguse tervishoiuteenuse osutamiseks.

 

23.      Suur segadus nõusoleku võtmisega kliendi piisava otsustusvõime puudumise korral. Patsiendi teadva nõusoleku õiguse austamisel on oluline otsutusvõime hindamine. Piisava otsustusvõime puudumise korral on oluline kasutada asendusotsustuse mehhanismi, mille käigus selgitatakse patsiendi lähedaste abiga välja patsiendi eeldatav tahe. Kahjuks on praktikas näiteid kus ravinõusolek võetakse ilmselgelt otsusevõimetult patsiendilt, eiratakse otsusevõimelise patsiendi soove või ei leita kõnevõimetute patsientidega sobivaid suhtlemisvõimalusi.  

VÕS § 766 lg 4 kohaselt kuulub teadva nõusoleku õigus piiratud teovõimega patsiendi puhul tema seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Seega tuleb arvestada ka patsiendi osalise otsustamise õigusega. Töötades igapäevaste patsientide kaebustega võime öelda, et Eesti praktikas on patsientide otsustusvõime hindamine puudulik kui mitte öelda olematu. Teenuseosutajatel puuduvad selleks piisavad juhised, mis tekitab ebavajalikku patsientide õiguste rikkumisi praktikas. 

 

24.       Otsusevõimeliste isikute kehalise puutumatuse õiguse rikkumised. CPT on oma kontrollkäikudel juhtinud mitmeid kordi tähelepanu asjaolule, et olenemata sellest kas isik on asutuses vabatahtlikult või mitte, siis tuleb anda teadva nõusoleku õigus kõigile, kellel on selleks piisav otsustusvõime.

Otsusevõime on ajas muutuv ning selle määramine on ülesandespetsiifiline. Vajalik on kindlaks määrata otsustusvõime konkreetselt raviotsuste tegemiseks sellel ajahektel. Seepärast ei ole õige, et teadva nõusoleku õigust ja kehalist puutumatust ei austata ainult seetõttu, et isik on tahtevastaselt oma ohtlikkuse tõttu paigutatud kinnisesse asutusse või on piiratud tema teovõimet näiteks majanduslikel põhjustel. See ei tähenda automaatselt, et isikul ei ole piisavat otsusevõimet oma keha üle otsustamiseks kuigi praktikas seda eeldatakse.

 

25.      Surmajuhtumite ebapiisav uurimine. Õigus elule sisaldab lisaks asutuses turvalisuse tagamisele ka riigi positiivset kohustust kõiki surmajuhtumeid uurida piisavalt, tõhusalt, sõltumatult ja õigeaegselt. Kahjuks on meile teada mitmed juhtumid, kus seda kohustust ei ole täidetud. Sageli ei algatata vajalikku uurimist või ei ole surma põhjuste väljaselgitamine õigeaegne, sõltumatu ega tõhus. Uurimist ei pruugi algatada ka juhtumite korral kui keegi omastest seda nõuab. Meile on teada juhtumid, kus surma põhjus määratakse dokumentide alusel. Samuti ei teostata sõltumatut analüüsi surmajuhtumite võimalikke seoste üle teenuse kvaliteedi, turvalisuse ja juhtimisega, mis on ülioluline komponent teenuste turvalisuse tagamisele tulevikus.

 

PROTSESSUAALSETE ÕIGUSTE RIKKUMISED

26.         Teenusel viibivatele isikutele ei toimetata isiklikult kätte neid puudutavaid kohtudokumente. Kui teenusel viibiv isik esitab nt eestkoste lõpetamise avalduse kohtule, siis on sagedased juhtumid, mil  kohtu poolt saadetud dokumendid isikuni üldse ei jõuagi kuna dokumentide kättetoimetamine loetakse seaduspäraseks ka hooldekodu juhatajale kättetoimetamisega. Eeltooduga aga ei saa isik realiseerida kaebeõigust, ka ei ole vastav praktika vastavuses Riigikohtu seisukohtadega. [3]  Klientide õigused on sel juhul vaja taastada kaebemenetluse kaudu, mis paljudele klientidele ei ole jõukohane algatada.

 

27.      Erihooldekodudes ja psühhiaatriahaiglates viibivatele isikutele edastatakse kohtu poolt enamasti väljavõte kinnisesse asutusse paigutamise otsusest. Väljavõttest nähtub üldine teave menetleja, menetlusosaliste, resolutsiooni ja edasikaebamise asjaolude kohta. Väljavõttes ei kajastu faktilised asjaolud, menetlusosaliste seisukohad, kohtu põhjendused. Eeltoodu tõttu on kinnisesse asutusse paigutatud isikul keeruline otsustada, kas kinnisesse asutusse paigutamine (SHS või PsAS mõtte) on osaliselt või täielikult põhjendatud või mitte ning milliseid argumente peaks ta esitama kaebeõigust teostades. Üldjuhul edastatakse väljavõte nn automaatselt, eraldi kaalumist osas, kas ja millest on isik võimeline aru saama ning millises osas põhjendusi mõistma, ei toimu.

 

28.       Ka on piiratud juurdepääs kohtutoimikule ja kohtutoimikus olevatest materjalidest koopiate saamisele. Erandiks ei ole juhtumid, mil  tsiviilkohtumenetlusteovõimelisel isikul piiratakse pärast vabanemist õigust tutvuda teda puudutava kinnisesse asutusse paigutamise tsiviilasja materjalidega ning saada soovi korral toimikumaterjalidest (sh ekspertiisi akt) koopiaid/väljavõtteid. Kohus keeldub loa andmisest viitega isiku varasemale haigusele ja tervisele tekkida võivale kahjule. Isiku õigused on vaja taastada kaebeõiguse teostamise kaudu.

 

29.      Sundravil viibivatel isikutel puudub õigus esitada taotlus statsionaarse sundravi asendamiseks ambulatoorsega või sundravi lõpetamiseks. Taotluse sundravi lõpetamiseks või asendamiseks ambulatoorse raviga saavad esitada vaid KrMS § 402 sätestatud isikud, sundravil viibival isikul taotluse esitamise õigust ei ole. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas leidnud, et ka isikul endal peab olema õigus vastava kinnipidamise jätkamise vajadust kontrolliva menetluse algatamiseks, Eesti siseriikliku regulatsiooni kohaselt kinnipeetaval vastav õigus puudub, mis kujutab endast inimõiguste rikkumist seaduslikul tasemel.

 

30.     Ebapiisav õiguslik kaitse. Meile on teada juhtumeid, kus isikule on kinnisesse asutusse paigutamise protsessis määratud küll esindaja, kuid kes oma rolli ei täitnud.  Neis juhtumites kaitsja ei kohtu kliendiga, ei võta kliendilt vajalikke instruktsioone, ei tegutse kliendi positsiooni kaitsmiseks vajalikul määral või asub protsessis klienti kahjustavale positsioonile. 

 

Loodame, et kasutate kirjas toodud informatsiooni asjakohaselt.

 

Lugupidamisega,

Pille Ilves

EPE juhataja

 


[1] Ajutise eksperdirühma raport institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele süsteemile ülemineku kohta Euroopa Komisjon, 2009    http://old.mhe-sme.org/assets/files/publications/reports/Spidla_Estonian.pdf

[2] ÜRO inimõiguste nõukogu eriraportööri Juan E. Mendez RAPORT: Piinamisest ja julmast, ebainimlikust ja alandavast kohtlemisest või karistamisest sotsiaal- ja tervishoiuasutustes.  http://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/HRCouncil/RegularSession/Session22/A.HRC.22.53_English.pdf

[3] Riigikohus on sedastanud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg eestkostemenetluses hakkab eestkostetava jaoks kulgema hetkest, mil määrus talle edastati. Eestkostemenetluse iseloomu ja eestkostetava kaitset väärivaid huve arvestades tuleb lähtuda sellest, et määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab täisealisele isikule eestkoste seadmise protsessis eestkostetava jaoks kulgema hetkest, mil määrus talle edastati (RKTKo 06.03.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-12)

 

 
Uudised
 
Uudiste arhiiv
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Mental Disability Advocacy Center Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Tallinna linn EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Hasartmängumaksu nõukogu Open Society Institute Euroopa Sotsiaalfond Avatud Eesti Fond KÜSK Sotsiaalministeerium
 
Soodne koduleht