Uudiste arhiiv

 
Sisukaart
   
 

EPE informeeris Riigikontrolli probleemidest eluasemeteenustega

04.07.2016

EPE informeeris Riigikontrolli probleemidest eluasemeteenustega
 

Eesti Patsientide Esindusühing andis Riigikontrollile aljärgnevat infot kliendijuhtumites selgunud probleemidest eluasemeteenusega:

 

 

Esitamiseks Riigikontrollile

 

            4. juuli 2016

 

Meie poole pöördunud kientide peamised probleemid eluasemeteenusega

 

1. Eluasemeteenuse vähesus ja kättesaamatus on peamisi pöördumise põhjuseid. On väga kahju, et ilmselgelt raskes olukorras inimestele ei suuda KOV-id tagada eluaset.

 

2. Pikad järjekorrad ja õigeaegse abi puudumine

Juhtudel, kus inimesele isegi lõpuks eluase leitakse, siis on klient pidanud pikka aega ootama. Sageli on see ootamine seotud väga keerulise praktilise olukorraga, kui kuskil elada ei ole. Oleme osadel sellistel juhtudel isegi lubanud inimestel elada oma ühingu Tallinna kontoris, et neil üldse oleks mingi peavari. Kõige kauem on klient meie kontoris elanud 9 kuud. Tegemist oli alusetult kinnisesse hooldusasutusse paigutatud ja sealt meie ja kohtu abiga vabanenud kliendiga, kelle korter oli KOV osalusel ära realiseeritud.

 

3. Suur bürokraatia ja põhjendamatud välistused

KOV uurib eelnevalt hättasattunud kliendi tausta väga hoolikalt ning enamasti on see uurimine suunatud mõne põhjuse otsimisele miks teenusest keelduda. Tavapärane on keeldumine juhtudel kui abivajajal on lapsed. Samas ei pööra KOV tähelepanu asjaoludele kui lapsed ei ela Eestis või kui neil on endal palju lapsi ja suured majandusmured. Sellisel juhul soovitavad KOV-id abivajajal anda oma lapsed kohtusse, et need teda aitaks. Selline lähenemine ei ole meie meelest ei eetiline ega õige.

 

4. Teenusel olijate vähene informeerimine ning hirmu all hoidmine

Teenusel olijatega suheldakse sageli ebapiisavalt, mis tekitab üllatusi ja probleeme. Kirjad, mida KOV saadab, ei ole teenusel olijale sageli mõistetavad, sest need on täis ametlikke termineid ja segast seaduse teksti. Lisaks sellele tajuvad paljud teenusel olijad kirjades väljatoodud tagajärgi (näit eluasemest ilma jätta) ähvarduse või reaalse faktina. Sellega seondub suur psühholoogiline ärevus, stress ja hirm ning oodatakse, millal tullakse välja viskama. Kliendid on kurtnud ka ähvarduste üle teenuselt välja tõsta iga kord kui klient saab pisut suurema raha ning järjepideva pangaväljavõtete nõudmise üle.

Näiteks meenub juhtum, kus eluasemeteenuse klient sai päranduse sundosana 1/8 osa kahe korteri kaasomandist, mida kliendil üksi müüa ei olnud võimalik ja teised kaasomanikud müüa ei tahtnud. KOV aga saatis kliendile regulaarseid meeldetuletusi iga kuu kolm aastat järjest, et kui ta peaks oma osa kätte saama, siis ta kaotab elupinna ja peab võtmed ära tooma. Saadava pärandusosa rahaline väärtus oli hinnatud 8150 eurile, millega elamiskõlblikku elupinda osta ei ole võimalik ning üürida saab vaid piiratud ajaperioodiks. Samal ajal vajas klient hädasti ulatuslikku hambaravi ning abivahendeid, kuid KOV hinnangul oleks klient pidanud selle raha kulutama uue elupinna üürimisele. Klient ei ole raha siiani saanud.

 

5. Eluasemeteenuse ajutine loomus tekitab ebavajalikku stressi

Suurt hirmu ja stressi tekitab asjaolu, et KOVide selgituste kohaselt on eluasemeteenus oma loomult ajutine teenus, mistõttu peavad kliendid teenust regulaarselt uuesti taotlema. Kui KOV-id ei ole leidnud lahendusi inimesele püsiva elukoha leidmiseks ning KOV-ile on teada, et inimene ise ei suuda püsivat elukohta endale tagada, siis ei ole meie hinnangul selline pidev uus taotlemine õigustatud. See on tühi aja ja närvikulu nii taotlejale kui menetlejale.  

 

6. Ignoreeritakse täiskasvanud kliendi soovi elada eraldi vanematest

On esinenud juhtum, kus kohalik omavalitsus (Mustamäe LOV) ei  taganud erivajadusega (liikumispuue) inimesele tema vajadusest lähtuvat kodu kohandamist ning ei võimaldanud täisealisele mehele vanematest (kes olid ka mõlemad erivajadusega)  eraldi elamist s.o samuti sotsiaaleluruumi võimaldamist. Olime kliendiga planeerimas ka vaidemenetuse korras kaebuse koostamist (kodu kohandamine ja eraldi eluruumi võimaldamine) ning vajadusel ka kohtusse pöördumist, kuid klient otsustas lõpuks pärast hoolikat kaalumist asjaga mitte edasi minna ning seda põhjusel, et tundis ennast ebakindlalt nii vaide koostamisel kui ka perspektiivis  kohtu poole pöördumisel.

 

7. Õigust eraelule ei austata

Ka on esinenud juhtum, mil erivajadusega (psüühikahäire) inimene soovis saada ametlikku luba elukaaslase majutamiseks eluruumi. KOV keeldus vastava loa andmisest. Klient realiseeris oma õiguse vaidemenetluse korras (lisa 1, lisa 2). Kuigi antud juhtum lahenes positiivselt ja kliendi õigused said taastatud, süvenes kliendi vaimne tervislik seisund seoses vaidemenetlusega, kuna ei suutnud taluda menetlusega seonduvat stressi (klient tundis ennast süüdi ja halva inimesena, et esitas vaide), mistõttu klient pidi lõpetama töösuhte.

                                              

8. Eluruumi valikul ei arvestata inimese terviseseisundiga

Hetkel on meil pooleli kliendijuhtum seoses Tallinna LOV-le esitatud  taotlusega sotsialpinna muutmiseks (lisa 3). Põhjuseks asjaolu, et kliendi tervislik seisund on viimastel aastatel olulisel määral halvenenud ning oluline faktor terviseseisundi halvenemisel on elukoha paiknevusel. Raadiku tn asuv sotsiaalpind asub karjääri läheduses, kust lendub pidevalt tolmu ja kaevanduse jääke, mistõttu astma süveneb ja hingamispuudulikkus ägeneb Nimetatud  asjaolu on tõendanud ka perearst, kes väljastas ka vastava tõendi. Taotlus sai KOV-le (Lasnamäe LOV) esitatud novembris 2015.a hetkeni arenguid toimunud ei ole. Klient on KOV-ga elupinna osas peaaegu iga nädal ühenduses, kuid vastuseks on, et sobivat elupinda saadaval ei ole. Klient ei ole valmis avaldama KOV-le mingilgi muul moel survet kui lihtsalt suulise järelepärimisega, mistõttu oleme koos kliendiga lihtsalt ootel.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et niigi haavatavas seisukorras olevad inimesed ei julge esitada  oma õiguste kaitseks vaiet ega pöörduda kohtusse. EPE on läbi aastate püüdnud sotsiaalelupinna küsimustega seonduvate probleemide lahendamiseks kliente aidata ning soovitanud muuhulgas kohtusse pöördumist, kuid inimesed ei ole eelkõige vaimses mõttes valmis vajalikke lahendusi otsima ja proovima kuna kardetakase oponeerida KOV-le ja riigile. Kuna EPE lähtub oma tegevuses (sh süsteemsete probleemidega tegelemisel ) iga kliendi huvidest ja soovidest, ei ole võimalik kliendi nõusolekuta teda esindada ega õiguste eest seista ning seda hoolimata sellest, et kliendi õiguste rikkumine võib olla väga ulatuslik ning kliendi elukvaliteet ja igapäevane toimetulek oluliselt piiratud või raskendatud. Seega saab EPE senise praktika põhjal väita, et probleemid sotsiaalpinnaga sh kodu kohandamisega on reaalsed ja olemas, kuid sihtgrupil puudub teadlikkus, julgus ja võimekus oma õiguste eest seista.

 

Koostasid:

Pille Ilves

Kristi Rekand

 

 
Uudised
 
Uudiste arhiiv
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

KÜSK Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Mental Disability Advocacy Center Euroopa Sotsiaalfond Hasartmängumaksu nõukogu Sotsiaalministeerium Avatud Eesti Fond Open Society Institute EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Tallinna linn
 
Kodulehe loomine