Uudiste arhiiv

 
Sisukaart
   
 

EPE uurib digilugu puudutavaid küsimusi

13.05.2016

EPE uurib digilugu puudutavaid küsimusi
 

10. mail 2016 esitas EPE teabenõude digilugu haldavale E-Tervise Sihtasutusele.

13. mail 2016 saatis E-Tervise SA alloleva vastuse.

 

 


From: Pille Ilves [mailto:pille@epey.ee]
Sent: Tuesday, May 10, 2016 4:36 PM
To: 'abi@e-tervis.ee'
Subject: teabenõue

 

Tere,

Seoses meie poole pöördunud patsientide muredega soovime vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kui kiiresti on tervishoiutöötajal kohustus ravidokumendid digilukku üles panna?

2. Mis võimalused on patsiendil juhul kui tervishoiutöötaja ei pane andmeid üles või on lisanud niivõrd napi kokkuvõtte, et see moonutab tegelikkust?

3. Kas ja kuidas on patsiendil õigus nõuda andmete parandamist või kustutamist digiloost? Juhtudel kui patsient on kindel, et tegemist on vale informatsiooniga (näiteks on märgitud diagnoose või sümptomeid, mida patsiendil ei ole või pole kunagi olnud) või juhtudel kui haiguslukku on märgitud patsienti solvavaid hinnaguid? Kas patsiendil on õigus lisada endapoolseid kommentaare?

4. Milline menetlus on ette nähtud juhtumitele kui patsient avastab raviarvete hulgas valearveid ? Näiteks juhtum kui psühhiaater on kirjutanud arve visiidil käimisest, kuid patsient väidab, et ta pole kunagi sellise arsti poole pöördunud ning tal pole temaga mingit kokkupuudet olnud. Kuidas ta saab kustutada selle arvega seonduva info oma haigusloost?   

5. Kas ja kuidas on patsiendil võimalik sulgeda tervisedeklaratsioonis kajastatud andmeid (näit varasemate haiguste või haiglasviibimiste kohta), mis enam ei ole aktuaalsed (ehk patsient on tervenenud), kuid mis võivad patsiendi käesolevat elu negatiivselt mõjutada? Kas on olemas reeglid kui pikaaegne ja kui relevantne ajalugu tervisedeklaratsioonis nähtaval on?

6. Kas töötervishoiu arstidel on ligipääs kõigile patsiendi andmetele digiloos? Kas ja kuidas saab patsient otsustada, millist infot töötervishoiu arst näeb kui tööandja on ta arsti juurde suunanud ?

7. Kuidas näete patsiendi andmete töötlemise nõusoleku küsimust laiemalt? Kas ja kust läheb piir andmete vahel, mida patsient saab sulgeda ja mida mitte? Millisele seadusandlikule alusele see nägemus toetub?

8. Kas asjaolu, et haigla epikriisides märgitakse paljudele patsientidele (kes on veel raskes seisus) märge "tervenenud", võib olla tingitud e-tervise süsteemi põhjast, et seal polegi arstil võimalik muud valikut panna? Patsiendid, kes ei ole tervenenud või kellele on haiglaravi põhjustanud isegi uusi haigusi, on sellisest märkest epikriisides väga häiritud.

 

Lugupidamisega,

Pille Ilves

Eesti Patsientide Esindusühing

 


From: Eesti E-tervise SA kasutajatugi [mailto:abi@e-tervis.ee]
Sent: Friday, May 13, 2016 8:45 AM
To: pille@epey.ee
Subject: Vastus: [PöördumiseID#2016051068000486] teabenõue

 

Lugupeetud Pille Ilves

Täname, et pöördusite E-tervise SA kasutajatoe poole.

1. Kui kiiresti on tervishoiutöötajal kohustus ravidokumendid digilukku üles panna? 

Andmete edastamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest „Tervise infosüsteemi põhimäärusest“ . 
Tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi andmed:
ravijärjekorra pidamiseks -igal tööpäeval hiljemalt kell 5.00;
 2) meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks - viivitamatult pärast ülesvõtte tegemist;
 3) haigusjuhtumi alustamise või lõpetamise kohta vormistatud dokumendi andmed kohe pärast haigusjuhtumi alustamist või lõpetamist;
 4) ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ühe tööpäeva jooksul pärast asjaomase dokumendi kinnitamist tervishoiutöötaja poolt;
 5) statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise kohta viie tööpäeva jooksul pärast asjaomase dokumendi kinnitamist tervishoiutöötaja poolt;
 6) tervishoiuteenuse osutamisel vormistatud saatekirja andmed kohe pärast saatekirja vormistamist;

2. Mis võimalused on patsiendil juhul kui tervishoiutöötaja ei pane andmeid üles või on lisanud niivõrd napi kokkuvõtte, et see moonutab tegelikkust? 
  
Üks võimalus on selgitust saada tervishoiuteenuse osutajalt endalt. 
Riikliku järelevalvet tervishoiuteenuste osutamise osas sh tervise infosüsteemi dokumentide saatmise osas teeb Terviseamet.  

3. Kas ja kuidas on patsiendil õigus nõuda andmete parandamist või kustutamist digiloost? Juhtudel kui patsient on kindel, et tegemist on vale informatsiooniga (näiteks on märgitud diagnoose või sümptomeid, mida patsiendil ei ole või pole kunagi olnud) või juhtudel kui haiguslukku on märgitud patsienti solvavaid hinnaguid? Kas patsiendil on õigus lisada endapoolseid kommentaare? 
 
Tervise infosüsteemi põhimääruse § 15 kohaselt on patsiendi õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. 
Patsiendil on õigus nõuda tervise infosüsteemi ebaõigeid isikuandmeid edastanud isikult e tervishoiuteenuse osutajalt  õigete isikuandmete edastamist tervise infosüsteemi. 
Samuti saab pöörduda Sotsiaalministeeriumi kui tervise infosüsteemi vastutava töötleja poole, kes saab teavitada tervishoiuteenuse osutajate, et vastav kaebus on tulnud. 
Eesti E-tervise SA kui terveise infosüsteemi volitatud töötleja ei tohi  ise andmeid parandada. 
Patsient ise saab algatada nende andmete muutmist, mille esitajaks tema on.

§ 14. Patsiendi õigus esitada isikuandmeid

 (1) Patsiendil on õigus edastada tervise infosüsteemi ainult neid isikuandmeid, mille allikaks tervise infosüsteemis on patsiendi ütlused.

 (2) Patsiendil on õigus muuta tervise infosüsteemis ainult neid isikuandmeid, mille allikaks tervise infosüsteemis on patsiendi ütlused.

 4. Milline menetlus on ette nähtud juhtumitele kui patsient avastab raviarvete hulgas valearveid ? Näiteks juhtum kui psühhiaater on kirjutanud arve visiidil käimisest, kuid patsient väidab, et ta pole kunagi sellise arsti poole pöördunud ning tal pole temaga mingit kokkupuudet olnud. Kuidas ta saab kustutada selle arvega seonduva info oma haigusloost?    

Raviarveid tervise infosüsteemi edastab Eesti Haigekassa, õiguslik alus selleks tuleneb „Tervise infosüsteemi põhimäärusest“. Raviarvetega seotud küsimustes tuleb pöörduda nende poole, sest tervishoiuteenuse osutajad edastavad raviarved Eesti Haigekassale.  Eesti E-tervise SA ei saa kustutada raviarvetega seotud dokumente.

5. Kas ja kuidas on patsiendil võimalik sulgeda tervisedeklaratsioonis kajastatud andmeid (näit varasemate haiguste või haiglasviibimiste kohta), mis enam ei ole aktuaalsed (ehk patsient on tervenenud), kuid mis võivad patsiendi käesolevat elu negatiivselt mõjutada? Kas on olemas reeglid kui pikaaegne ja kui relevantne ajalugu tervisedeklaratsioonis nähtaval on?

Juhtimisõigust piiravad diagnoosid on toodud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud1“Eelnimetatud määruses toodud näidustusi hindab vastavat õigust omav tervishoiuteenuse osutaja. Üheks allikaks on tervise infosüsteemi andmed.  
Terviseseisundi hinnangu andmisel võetakse aluseks kõik tervise infosüsteemi andmed. Juhul kui andmed on suletud hindab patsiendi terviseseisundit eelnimetatud määrusest lähtudes tervishoiuteenuse osutaja. Tervishoiuteenuse osutaja peab veenduma ja tagama, et isiku tervislik seisund on vastav ning tal on õigus saada juhiluba. 

Terviseinfosüsteemi põhikirja § 16. kohaselt on patsiendi õigus keelata juurdepääs eht nn sulgeda digiloos isikuandmetele järgmiselt

 (1) Patsiendil on õigus keelata juurdepääs isikuandmetele nii täies ulatuses kui ka dokumentide kaupa.

 (2) Tervishoiuteenuse osutaja kaudu on patsiendil õigus keelata juurdepääs isikuandmetele ainult tervishoiuteenuse osutamise lepingu raames koostatud dokumentidele.

 (3) Isikuandmetele juurdepääsu keelamiseks tervishoiuteenuse osutaja kaudu esitab patsient tervishoiuteenuse osutajale kirjaliku tahteavalduse.

 (4) Patsiendi tahteavalduse saamisel vastavalt §-le 12 sulgeb tervise infosüsteemi vastutav töötleja või tervishoiuteenuse osutaja juurdepääsu patsiendi isikuandmetele viivitamatult.

 (5) Isikuandmeid, millele on juurdepääs keelatud, ei või tervise infosüsteemist väljastada patsiendi isikusamasuse tuvastamist võimaldaval kujul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

6. Kas töötervishoiu arstidel on ligipääs kõigile patsiendi andmetele digiloos? Kas ja kuidas saab patsient otsustada, millist infot töötervishoiu arst näeb kui tööandja on ta arsti juurde suunanud ? 
  
Töötervishoiuarst on samuti tervishoiuteenuse osutaja ning tal on õigus saada andmeid tervise infosüsteemist tervishoiuteenuse osutamiseks.  Töötervishoiuarstil ei ole erisusi andmetele juurdepääsul. 
 
Andmed mida töötervishoiuarst saab väljastada tööandjale on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.
Töötervishoiuarst peab saama hinnata, kas töötingimused isiku tervisele sobivad.

Seadus kehtestab töötervishoiuspetsialisti kohustused.

 (1) Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
 1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
 2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
 3) teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
 4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.

 (2) Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

 (3) Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded on kehtestatud määrusega:

Lisaks on tööülesanded reguleeritud sotsiaalministri määrusega „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel“

 Töötervishoiuteenuste osutamine

 (1) Töötervishoiuarsti tööülesanded on järgmised:
 1) töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus ja nende võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi;
 2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;
 3) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja terviseseisundile; 4) tööandja nõustamine töötingimuste parandamisel, töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel;
 5) töötajate taastusravi korraldamine.
 
7. Kuidas näete patsiendi andmete töötlemise nõusoleku küsimust laiemalt? Kas ja kust läheb piir andmete vahel, mida patsient saab sulgeda ja mida mitte? Millisele seadusandlikule alusele see nägemus toetub? 
 
Tervise infosüsteemis andmete töötlemine toimub seaduse alusel. Isiku andmetele ligipääsu ei ole nendel kellel ei ole seadusest tulenevat õigust. Samuti on isikul endal õigus võimaldada juurdepääs oma andmetele. Tervise infosüsteemiga seotud andmete kasutamine on reguleeritud peamiselt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega.
Eriõigused saada andmeid on reguleeritud: 
Riikliku pensionikindlustuse seadus, liiklusseadus, rahvatervise seadus; puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, psühhiaatrilise abi seadus, 
Töövõimetoetuse seadus   (loetelu ei ole ammendav)
 
Andmete juurdepääsu keelamisel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593  lg 3 alusel reegel, et patsient saab sulgeda kõik dokumendid tervishoiuteenuse osutajale.

8. Kas asjaolu, et haigla epikriisides märgitakse paljudele patsientidele (kes on veel raskes seisus) märge "tervenenud", võib olla tingitud e-tervise süsteemi põhjast, et seal polegi arstil võimalik muud valikut panna? Patsiendid, kes ei ole tervenenud või kellele on haiglaravi põhjustanud isegi uusi haigusi, on sellisest märkest epikriisides väga häiritud. 
  
Tervise infosüsteemi standardi kohaselt on patsiendi võimalikud seisundid haiglast väljakirjutamisel: paranemine, muutusteta, halvenemine.

Kui Teil on lisaküsimusi, siis palun võtke ühendust meie kasutajatoega e-posti aadressil abi@e-tervis.ee või telefoninumbril 6 943 943. Oleme avatud 7.00-22.00.

Lugupidamisega
Rene-Andre Kaljuste
Kasutajatoe spetsialist
Eesti E-tervise SA


 

 
Uudised
 
Uudiste arhiiv
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Mental Disability Advocacy Center Avatud Eesti Fond Euroopa Sotsiaalfond Sotsiaalministeerium Hasartmängumaksu nõukogu EEA GRANTS / NORWAY GRANTS KÜSK Tallinna linn Open Society Institute Balti-Ameerika Partnerlusprogramm