Uudised

 
Sisukaart
   
 

EPE arutas töö- ja terviseminister Urmas Kruusega huvikaitseteenuse rahastamist

06.05.2014

EPE arutas töö- ja terviseminister Urmas Kruusega huvikaitseteenuse rahastamist
 

EPE esindajad kohtusid 6. mail 2014 Sotsiaalministeeriumis töö- ja terviseminister Urmas Kruusega, et arutada terviseprobleemidega ja puudega inimeste huvikaitse seadustamist ja edaspidist rahastamist.

EPE esitas ministeeriumile ettepaneku huvikaitse teenuste seadustamiseks ning vastavate paragrahvide sisseviimist Tervishoiuteenuste korraldamise seadusse ja Sotsiaalhoolekandeseadusse.

Patsiendid ja sotsiaalse erivajadusega inimesed (edaspidi „sihtgrupp“) vajavad oma õiguste teostamiseks huvikaitset. Olles nõrgemas positsioonis suhetes kohustuste kandjatega on probleemide tekkimisel sihtgrupil keeruline kui mitte öelda võimatu enda õiguste eest piisaval määral seista.  Inimeste teadlikkus oma õigustest on madal, õigusi ei osata ega julgeta nõuda, puudub oskus diskrimineerimist ja õiguste rikkumist ära tunda, valitseb hirm õigussüsteemi ees ning lootusetus oma õiguste teostumise võimalikkusse. Sihtgrupil on puudu oskustest oma õiguste kaitsmisel, milliste oskuste olemasolu ei saa eeldada. Meie ühingu praktikale tuginedes saame öelda, et sihtgrupi poolt koostatud avaldused/kaebused on tihti nõuetele mittevastavad, piisavalt argumenteerimata, ülemääraselt emotsionaalsed,  käsikirjas või ei ole eesti keeles. Enamasti ei sisalda isiku enda koostatud kaebus piisavalt vajalikku teavet kaebuse lahendamiseks või sisaldab ebaolulist teavet. Sihtgrupil endal on keeruline leida vajalikke tõendeid ja seaduslikke argumente oma õiguste teostamiseks, mistõttu neid avaldusi ei võeta enamasti tõsiselt ning inimese mured jäävad lahendamata. Sageli ei võimalda halb terviseseisund või ligipääsuprobleemid oma õigusi täiel määral teostada. Asjaajamist võib takistada ka lein, depressioon või vaimuhaigus. Sellises olukorras abivajajat on lihtne ignoreerida, et tema muresid piisava tõsidusega lahendada.

Sihtrupi õiguste kaitseks ja paremaks teostumiseks on ülioluline  asjatundliku huvikaitse olemasolu. Professionaalne huvikaitsja on otsekontaktis kliendiga ning lähtub kliendi soovidest ja huvidest. Ta aitab esitada avaldusi, toetab inimese positsioone, leiab sobivaid argumente, peab läbirääkimisi juhtumiga seotud inimestega ning hoolitseb selle eest, et kliendi huvid saavad maksimaalsel määral teostatud. Huvikaitse ülesandeks on ka otsusetegijate informeerimine probleemidest, mis toimib sillana sihtgrupi ja otsusetegijate vahel aidates juhtidel teha teadlikumaid otsuseid süsteemi parandamiseks ja probleemide lahendamiseks ning näha ja mõista praktikas ilmenud probleeme, õiguste rikkumisi ning sihtgrupi kõige otsesemaid muresid.

Patsiendid ja sotsiaalse erivajadusega inimesed vajavad oma õiguste kaitseks pädevat ja järjepidevat huvikaitset. Paljudel riikidel on huvikaitse sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi seaduslikuks osaks. See on riiklikult rahastatud ning rahastus on korraldatud sõltumatult otsestest kohustuste kandjatest, et vältida huvide konflikti. Eesti Patsientide Esindusühing on viimased 20 aastat läbi viinud huvikaitset nii individuaalsel klienditasandil kui ka süsteemsel otsusetegijate tasandil. Oleme seni tegutsenud projektipõhiselt, kuid mis ei ole kahjuks jätkusuutlik. Kätte on jõudnud teatud piir, kus oleme sunnitud tõsiselt kaaluma huvikaitse tegevuste lõpetamist 2015 aastast. Seepärast tegime ettepaneku Sotsiaalministeeriumile seadustada patsientide ja sotsiaalse erivajadusega inimeste huvikaitse.

Ettepaneku täistekst:

>>
EPE ettepanek huvikaitse seadustamiseks

Eesti Patsientide Esindusühingu uudised leitavad ka teemalehel (klikka delfi logol).

 
Ühingust
 
EPE teenused
Ootame annetusi
Uudised
Kajastused meedias
Juhtumite näiteid
Statistika alates 1994
Organisatsioonist
Projektid
 
EMP Vabaühenduste Fondi projekt 2013
 
ESF projekt 2010 - 2012
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Tallinna linn Avatud Eesti Fond Sotsiaalministeerium Balti-Ameerika Partnerlusprogramm KÜSK Hasartmängumaksu nõukogu Mental Disability Advocacy Center Euroopa Sotsiaalfond EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Open Society Institute