Uudised

 
Sisukaart
   
 

EPE arutas minister Helmen Kütiga haigete lastega perede vaesuse leevendamist

14.10.2014

EPE tegi ettepanekud haigete lastega perede vaesuse leevendamiseks
 

8. augustil 2014 esitas Eesti Patsientide Esindusühing pöördumise Sotsiaalministeeriumile, mille eesmärk oli leevendada haigete lastega perede vaesust.  Kirja sisu on avaldatud all. 

29. septembril 2014 toimus kohtumine EPE ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel, kus arutati EPE ettepanekuid.

14. oktoobril 2014 saatis SOM vastuse, kus ühtegi ettepanekut arvesse ei võetud. Vt vastust alt

 

 

Sotsiaalministeerium

Gonsiori 29, Tallinn

 

Suure hoolduskoormusega omastehooldajate ja vaesusriskis elavate inimeste õigusest tervise kaitsele ning inimväärsele elukvaliteedile.

                                                                                                                           12.08.2014

Austatud Sotsiaalminister Pr. Helmen Kütt ja austatud Tervise- ja tööminister Hr. Urmas Kruuse,

 

Pöördume Teie poole murega vaesusriskis ja suure hoolduskoormusega elavate perede kaitseks ja  toetusmeetmete arendamiseks.  Soovime teha ettepanekud seadusmuudatuste sisse viimiseks eelnimetatud sihtgrupi toimetuleku ja parema elukvaliteedi tagamiseks.

Lähtudes Eesti Patsientide Esindusühingusse pöördunud klientide muredest, Eesti Vabariigi Põhiseaduse §28 ning Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetest, peame oluliseks ja hädavajalikuks lahendada allmärgitud kitsaskohad Eesti Vabariigi õigusaktides ning suure hoolduskoormusega isikute  sotsiaalses kaitses  ja toimetulekut tagavates meetmetes.

Eesti Patsientide Esindusühingule on laekunud küllalt juhtumeid, kus lapsevanem on ise raske hoolduskoormuse ja vaesuse tagajärjel kaotanud vaimse ja füüsilise tervise ning kaaskannatajateks on jäänud ka pere teised lapsed. Ühe vanema sissetuleku äralangemine põhjustab perele lisaks lapse raske haiguse või puude kõrval palju psüühilisi pingeid ning vaesus ja normaalsest elustandardist ilmajäetus süvendab tragöödia suurust  ning takistab kohanemist ja toimetulekut veelgi. Samuti ei ole kehtivate õigusaktide- ning toetusmeetmetega piisavalt tagatud vaesuses või vaesusriskis elavate inimeste õigused.

Palume üle vaadata kõik tervisekahjustusega laste hooldajate ja vaesuses elavate omastehooldajate toimetulekutoetuse määramisega seotud kitsaskohad seadusandluses ning tagada eelnimetatud sihtrühmale inimväärikust säilitav sissetulek ja toetused. Täiendavalt soovime rõhutada, et erilist tähelepanu vajavad haige lapse vanemad ja hooldajad, kellele töötamist võimaldavad teenused pole piisavad, sobivad või kui perekond soovib hooldust tagada kodustes tingimustes.  Lisaks eelnimetatutele vajavad suuremat abi ja tähelepanu kõik lapsed arstiabi saamisel ja sügavas vaesuses elavad inimesed, kelle toimetulek sõltub toimetulekutoetuse saamisest.

 

Alljärgnevalt juhime Teie tähelepanu kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete probleemidele ning teeme olukorra parandamiseks ettepanekud.

 

1.      Omastehooldajatele igakuise rahalise hüvitise maksmine e. minimaalset hädavajalikku toimetulekut võimaldava sissetuleku kindlustamine palgatööl töötamist mittevõimaldava kohustuse täitmise eest.

Lähedased, kes hooldavad kodus oma  ülisuure abivajadusega pereliiget ning ei saa  hoolduskoormuse tõttu töötada, elavad tänases Eestis vaesuses, kus ainsaks võimaluseks toime tulla, on taotleda igakuiselt toimetulekutoetust.

Omastehooldajate olukorra muudab eriti komplitseerituks asjaolu, et juhul kui ollakse hooldatavale ühtlasi ka  eestkostjaks, puudub hooldajal õigus kasutada eestkostetava pensionit pere ühisteks kulutusteks. Samal ajal võib kohalik omavalitsus käsitleda eestkostetava pensionit leibkonna sissetulekuna ning hooldajale toimetulekutoetuse maksmisest keelduda.

Vt. riigikohtu lahend: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-67-13)

05.2014.nr.4.2-3/2566 väljastas Sotsiaalministeerium (eelnimetatud riigikohtu lahendi alusel) kohalikele omavalitsustele juhised, mille kohaselt tuleb omavalitsustel käsitleda eestkostja ja eestkostetava sissetulekuid eraldi ja mitte arvata eestkostja ja eestkostetava sissetulekuid ühise majapidamisega leibkonnaks. Eestkostjal on õigus puuduse korral, st kui  sissetulek jääb alla toimetulekupiiri, taotleda toimetulekutoetust. Juhistes tehakse ühtlasi ettepanek, et eestkostja peaks puuduse korral taotlema elatist eestkostetavalt, st oma sügava puudega lähedaselt, keda ta hooldab ja kelle hooldamise tõttu ta ei saa töötada. Juriidiliselt võib selline asjade käik olla korrektne, kuid faktiliselt on see üldjuhul teostamatu. Sügava liitpuudega inimese töövõimetuspension on sedavõrd väike, et katab hädavaevu inimese enda hädavajalikud kulud, ega võimalda elatise maksmist oma vanemale või mõnele teisele lähedasele, kes teda hooldab.

Pikaajaline hoolduskoormus, kus tervistkahjustavaks faktoriks on ülisuur füüsiline koormus ja psüühiline pinge, välja magamatus ning sügav vaesus, põhjustab omastehooldajate isolatsiooni ja invaliidistumist ega taga omastehooldajale  tema põhiseadusliku õigust tervise kaitsele.

Leiame, et omastehooldaja, kes ei saa lähedase hooldamise tõttu töötada, peab saama riigilt sissetuleku, mis tagaks minimaalse inimväärse toimetuleku nii, et omastehooldaja ei peaks regulaarselt igal kuul taotlema toimetulekutoetust. Aastaid kestev igakuine toimetulekutoetuse taotlemine põhjustab inimesele hingelisi kannatusi ja inimväärikuse alandamist ning laostab toimetuleva isiksuse omadusi.

 

Muudatusettepanek nr 1

Määrata suure hoolduskoormusega omastehooldajatele igakuine riiklik sissetulek, mis moodustaks vähemalt 50% miinimumpalgast.

Ühtlasi oleks hädavajalik hakata reaalselt ellu viima Eesti Omastehoolduse arengukava 2013-2020 kaardistatud tegevusi, mis parandavad omastehooldajate majanduslikku olukorda ja sotsiaalseid kaitset (EOA 6.5 arengusuund 2 : majanduslik toimetulek)

 

2.   Alla 12 aastase haige lapse hooldajale hoolduslehe alusel hooldushüvitise maksmine

Raske tervisekahjustuse või pikaajalise raske haigusega laste põetamine on olnud Eestis üheks kõige suuremaks mõjuteguriks perekondade vaesusesse langemisel. 2009.a. puudega laste perede toimetuleku ja vajaduste uuring näitas, et kõige raskemasse olukorda satuvad pered, kus kasvab sügava  puudega laps ja/või liitpuudega laps, kus enamikel juhtudel peab üks vanem lapse hooldamise tõttu loobuma tööst.  

Vt.http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/PLU2009_loppraport.pdf

Eelmärgitust tulenevalt palume käivitada  seadusmuudatused, mis tagaksid vanematele inimväärse elustandardi ka siis,  kui peret tabab ootamatu tragöödia lapse haiguse ja puude näol.

Näiteks: võimaldab RaKS §59 lg (1) täna alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva  hooldushüvitist ning olukordades, kus  raske haigus (vähihaigus, jt) nõuab pikemat põetamist, jääb lapsevanem ilma sissetulekuta.  On loomulik, et raskelt haige laps vajab enda kõrvale emotsionaalselt lähedast inimest ning teda ei saa jätta üksi või ainult meditsiinilise personali hooleks.

 

Muudatusettepanek nr 2

Viia sisse RaKS § 59 lg 1 muudatus ning tagada alla 12 aastast haiget last põetavale vanemale või hooldajale hooldusleht  ja maksta hooldushüvitist lapse haigestumise esimesest päevast kuni lapse tervenemiseni kuni 180 kalendripäeva aastas. Otsuse pikema töövõimetuslehe väljastamiseks vanemale teeb lapse raviarst ning  juhul kui raviarsti hinnangul vajab laps oma erivajadusest ja tervisekahjustusest tulenevalt kestvalt ja pidevalt vanemapoolset põetust, siis tuleks vanemale määrata riiklik hooldajatoetus e. minimaalselt  50% miinimumpalgast (vt. muudatusettepanekut nr 1)

 

3.        Alla 18 aastase haige lapse hooldajale hoolduslehe alusel hooldushüvitise maksmine

Jätkuvalt on meie ühingu poole pöördunud suure hooldusvajadusega või raske ja sügava vaimupuudega noorukite vanemad murega, et pärast lapse 12-aastaseks saamist pole neil enam võimalik saada hooldushüvitist RaKS §59 lg (1) alustel.

Seadusandja ei arvesta asjaolu, et laps, kes vajab pidevat järelvalvet või hooldust, ei saa haiguse korral olla üksi kodus ning hooldaja olemasolu on vältimatu. Sellistel juhtudel pole lapse bioloogiline vanus vastavuses tema sotsiaalsete oskustega ning seadus peaks võimaldama eelnimetatud noorukite põetamise korral maksta hooldushüvitist samadel alustel kui alla 12-aastastele lastele. Hooldushüvitise maksmise aluseks peab olema raviarsti otsus ja lapse erivajadust tõendav dokument. Samuti on olukordi, kus vaimse puudega ja erilise hooldusvajadusega noorukit ei saa jätta ainult meditsiinilise personali hooleks, vaid vanema kohalolek on vajalik ka haiglas.

 

Muudatusettepanek nr 3

Viia sisse  RaKS § 59 muudatus, ning tagada alla 18-aastase sügava liitpuudega  ja intellektipuudega last põetavale vanemale või hooldajale hooldusleht ning maksta hooldushüvitist lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva ning erandjuhul raviarsti otsusega  kuni 180 kalendripäeva aastas raviarst ning  juhul kui raviarsti hinnangul vajab laps oma erivajadusest ja tervisekahjustusest tulenevalt kestvalt ja pidevalt vanemapoolset põetust, siis tuleks vanemale määrata riiklik hooldajatoetus e. minimaalselt  50% miinimumpalgast (vt. muudatusettepanekut nr. 2)

 

4.         Laste vabastamine visiiditasu maksmisest

Kaaludes ettepanekut taotleda  raske ja sügava puudega laste vabastamist visiiditasust, leidsime, et asjakohasem oleks paluda Teil käivitada üldisem ja kõikide laste põhiõigust tagav samm tervisekaitsele ning viia RaKS §70 lg 5 muudatus, mis vabastaks kõik lapsed visiiditasudest eriarsti vastuvõtul.

Võttes aluseks Eesti sotsiaaluuringute kogumiku „Laste heaolu“ andmed, elab viiendik Eesti lastest suhtelises vaesuses, absoluutses vaesuses elab 9,5  ja sügavas materiaalses ilmajäetuses 9 protsenti lastest,  perede jõukus ei ole alates 2007. aastast olulisel määral kasvanud. Vaesuses elamine suurendab aga vajadust tervishoiuteenuste järele ning surve majanduslikule toimetulekule suureneb veelgi. Paraku võib raha puudumine saada takistuseks lapsega õigeaegselt arsti poole pöördumisele ning õigeaegse ravita jäämine kahjustab lapse tervist ning süvendab põhiõigustest ilmjäätust

Ettepaneku vajalikkuse ilmestamiseks toome ühe näite Eesti Patsientide Esindusühingu igapäevasest praktikast: lapsevanem pöördus oma kahe lapsega abi saamiseks psühhiaatri poole ja pidi tasuma kahe lapse eest visiiditasu 10€, rohkem vanemal raha ei olnud. Lapsevanemal ei olnud isegi bussipileti raha ja ta oli tulnud maalt linna koos  kahe väikese lapsega hääletades.  Nad pidid olema pea terve päeva söömata, kuna neil polnud raha, et minna  kohvikusse sööma, samas pidid nad kulutama 10 eurot visiiditasudeks, mis oli pere mitme päeva söögi raha.

Meieni on jõudnud teisedki juhtumid, kus vanem jätab lapsega traumapunkti minemata, kuna tal puudub visiiditasuks raha. Vanemate vaesuse tõttu võib laps jääda arstiabita või kannatab visiiditasuks makstud raha pärast tühja kõhtu. Sellised olukorrad ei taga laste õigust tervise kaitsele ning on vaesusest tingitud väärkohtlemine.

 

Muudatusettepanek nr 4

Vabastada kõik lapsed eriarsti vastuvõttudel visiiditasu maksmisest.

 

5.         Puudega lapse hooldaja voodipäeva tasu maksmisest vabastamine

Raske ja sügava puudega laste immuunsüsteem on nõrgem, nad haigestuvad kergemini, kergemini tekivad ka tüsistused, mistõttu on neil vaja sagedamini käia erinevatel terviseuuringutel ja raviprotseduuridel. Sellega seoses peab lapsevanem viibima lapsega sagedamini haiglas ning tal on oma väikeste sissetulekute juures raskusi voodipäeva tasude maksmisel.

 

Muudatusettepanek: nr 5

Vabastada raske ja sügava puudega lapse hooldaja voodipäeva tasu maksmisest.

 

6.         Puudega lapse hooldaja haigla kohatasu maksmisest vabastamine

Meie poole on korduvalt pöördunud ülisuurt hoolt ja järelevalvet vajavate või tõsiste kommunikatsioonihäiretega puudega laste vanemad, kes pärast lapse 15- aastaseks saamist ei saa enam koos oma lapsega haiglas viibida, kuna vanem peab tasuma kohatasu (ei ole mõeldud voodipäevatasu). Laps, kes on täielikult sõltub vanema hoolitusest ja haiglapersonalil puuduvad oskused ning väljaõpe suhelda kõnetu lapsega,  jääks ilma vajaliku hoolitsuseta (haiglatöötajatel jääksid lapse vajadused märkamata) ning kogu põetus oleks häiritud. Samuti vajavad sellised  lapsed, kes on absoluutselt kiindunud oma vanemasse, emotsionaalset tuge võõras keskkonnas viibides. Seega oleks oluline ära lahendada need erandjuhud, kui sügava puudega nooruk vajab haiglas viibimise ajal vanema juuresolekut.

 

Muudatusettepanek nr 6

Tagada ülisuurt hoolt ja põetust vajavate puudega laste vanemate võimalus tasuta viibida oma lapse kõrval haiglas kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

 

                   7.         Toimetulekutoetuse määramisest vaesuses elavatele kodanikele

Hetkel kehtivas seadusandluses, mille alusel makstakse toimetulekutoetust vaesuses elavatele kodanikele on oluline puudus. Olemasolevad õigusaktid ei sätesta kulutustena mitmeid tänapäeva elustandardi juurde käivaid tarbimisi nn eluasemelaen, telefon, internet, kulutused lapse huvitegevusele, kooliekskursioonid, aga ka hädavajalikud laenud või kingitused lähedastelt. Kliendid on meile kurtnud, et kui inimene üürib korteri, siis üüritasu arvestatakse kuludena, aga kui ta soovib oma perele kindlat elukohta soetada ja ostab oma perele kodu laenuga, siis laenu makseid toimetulekutoetuse taotlemisel kuludena ei arvestata. Selline kodanike toetamine ei soosi inimeste praktilist ja tulevikku suunatud majanduslikku toimetulekut. Samuti tuleks arvestada, et inimesed ei saa elada ilma tänapäevaste kommunikatsiooni vahenditeta. Ilma telefoni ja internetita pered jääksid isolatsiooni ning lastel poleks võimalik ilma internetita isegi mitte kooliülesandeid täita( e-kool).

Meie poole on pöördunud näiteks pere, kus kasvab viis last ning lapse haigestumise ajal ei olnud perel raha, et osta lapsele ravimeid ning pereisa pidi võtma selleks kiirlaenu. Kui ta läks taotlema vajaduspõhist peretoetust, siis arvestati kiirlaen pere sissetulekuna ning nad jäid peretoetusest ilma. Selle näitega tahame tähelepanu juhtida, et laen tuleb tagasi maksta ja see ei saa olla arvestatud vaesuses elavate perede sissetulekutena.  Laenu puhul tuleb perel  laen tagasi maksta ja siis seda  väljaminekuna ei arvestata.

 

Muudatusettepanek nr 7

Toimetulekutoetuse arvestamise alustes tuleb arvestada toimetuleku taotleja kulutusteks lisaks juba seaduses sätestatud kulutustele:

kulutused eluasemele, sh eluasemelaenu osamaksed ja intressid

kulutused telefonile, internetile, TV-le

kulutused ravimitele ( arsti poolt välja kirjutatud retseptiga ja retseptita ravimid)

laenu tagasimaksmise osamaksed koos intressidega

kulutused lapse haridusele, sh iga lapse kohta kuni kahe huviringi osamakse

Lisaks tuleb sissetulekuna mitte arvestada väikesi rahalisi kingitusi  lähedastelt (n vanaema saadab lapsele 10€))

 

Ülalloetletud probleemid on meie klientidele ja ühingule juba pikemat aega muret valmistanud.

Leiame, et kirjeldatud lahendamata olukorrad põhjustavad vaesuses ja vaesusriskis elavatele kodanikele ja eelkõige lastele, nii vaimset kui füüsilist survet, mille tagajärjel suureneb haigestumine nii vaimsetesse kui ka füüsilistesse haigustesse ning vaesus ja toimetulematus süveneb veel enam.

Loodame väga, et mõistate kõikide ülalkirjeldatud probleemide tõsidust ning leiate võimalused viidatud kitsaskohtade lahendamiseks ning väljapakutud ettepanekute ellu viimiseks.

 

Lugupidamisega,

Iivi Kallaste

Eesti Patsientide Esindusühingu

huvikaitsja

 

 

Loe Sotsiaalministeeriumi vastust:

 

>>
2014. 14 okt - SOM vastus vaesuse leevendamise ettepamekutele

Eesti Patsientide Esindusühingu uudised leitavad ka teemalehel (klikka delfi logol).

 
Ühingust
 
EPE teenused
Ootame annetusi
Uudised
Kajastused meedias
Juhtumite näiteid
Statistika alates 1994
Organisatsioonist
Projektid
 
EMP Vabaühenduste Fondi projekt 2013
 
ESF projekt 2010 - 2012
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Euroopa Sotsiaalfond Open Society Institute Avatud Eesti Fond Sotsiaalministeerium EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Tallinna linn Mental Disability Advocacy Center Hasartmängumaksu nõukogu Balti-Ameerika Partnerlusprogramm KÜSK
 
www kujundamine