Uudised

 
Sisukaart
   
 

Kohus tunnistas pärast 4 aastast kohtuvaidlust riigi vastutust patsientide vabaduse võtmisel

11.11.2008

Kohus tunnistas pärast 4 aastast kohtuvaidlust riigi vastutust patsientide vabaduse võtmisel
 

Vaidlus tekkis ühe noore 30 aastase mehe surmajuhtumi pinnal, kes suri 2004 aastal tahtevastasel ravil ohjeldusmeetmete kasutamise käigus psühhiaatriahaiglas. Noore mehe ema pöördus EPE poole sooviga juhtumis selgust saada. EPE soovitusel algatas ema kriminaalasja. Politsei algatas kriminaalasja paragrahviga „laiba rüvetamine“, kuid mis lõpetati kiiresti kuna „laiba rüvetamist“ ei tuvastatud. Uurimine toimus äärmiselt pealispindselt ning isegi tunnistused juhtumi juures viibinud personaliliikmetelt ning ohjeldamist läbi viinud turvafirma töötajatelt jäid võtmata. Ilmselgelt ei olnud selline politseipoolne tegevus ei efektiivne ega ammendav ning EPE pöördus kliendi ema nimel kohtusse. Kohus lükkas esialgu tagasi EPE väited nagu oleks tegemist haldussuhtega (suhe kodaniku ja riigi vahel). Kohtus tõlgendas olemasolevaid seadusi ning väitis, et tegemist on tsiviilvaidlusega (suhe kahe kodaniku vahel) ja halduskohus on vale koht asja arutamiseks. Samal seisukohal oli ka Sotsiaalministeerium, kes on enamuse vastavatest seadustest ette valmistanud, millest kohus lähtus. Kohus põhjendas avalduse tagasilükkamist asjaoluga, et surm saabus tervishoiuteenuste osutamise käigus, mis kuulub tsiviilsuhte alla. See, et patsient oli haiglas kohtu otsusega oma vaba tahte vastu ning et patsiendil puudus igasugune võimalus keelduda talle osutatud ravist ja ka ohjeldamisest, jäi esimese astme kohtu poolt tähelepanuta. EPE kaebas otsuse teise astme kohtusse, mis muutis esimese astme otsuse tühiseks. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas EPE seisukohta, et tegemist on tõepoolest haldussuhtega ning kodaniku vabaduse piiramise ajal osutatud raviteenused kuuluvad riigi vastutusalasse ning Halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohus tegi oma 8 leheküljelise kohtuotsuse 11.novembril 08 ning EPE teada ei ole Sotsiaalministeerium antud otsust Riigikohtus vaidlustanud. Seega on otsus jõustunud ning asi saadetakse uuesti Halduskohtusse arutamisele.

Kuigi pealtnäha ei toonud see vaidlus kaasa lahendust konkreetsele juhtumile, on siiski tegemist äärmiselt olulise otsusega. Edaspidi ei saa riik enam taganeda oma vastutusest ning ta on sunnitud vastavalt kohendama ka olemasolevat seadusandlust. Samas ei ole EPE roll juhtumiga tegelemisel sugugi lõppenud, sest algab kohtuvaidluse uus ring sisuliste küsimuste osas. EPE soov on käesoleva looga tõstatada ka riigipoolset tegevusetust haiglas surnud mehe juhtumi uurimisel ning nõuda riigilt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklis 2 sätestatud kohustuse täitmist uurida efektiivselt kõiki ootamatuid ja varajasi surmasid (sh. haiglates ja hooldekodudes). Tõenäoliselt esitab EPE selle juhtumi ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pärast siseriiklike võimaluste ammendumist.

 

Eesti Patsientide Esindusühingu uudised leitavad ka teemalehel (klikka delfi logol).

 
Ühingust
 
EPE teenused
Ootame annetusi
Uudised
Kajastused meedias
Juhtumite näiteid
Statistika alates 1994
Organisatsioonist
Projektid
 
EMP Vabaühenduste Fondi projekt 2013
 
ESF projekt 2010 - 2012
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Avatud Eesti Fond Open Society Institute Mental Disability Advocacy Center KÜSK Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Euroopa Sotsiaalfond Sotsiaalministeerium Hasartmängumaksu nõukogu Tallinna linn
 
www kujundamine