Õigus füüsilisele turvalisusele

 
Sisukaart
   
 

Uuendamata!

Füüsiline turvalisus
 
Patsiendil on õigus turvalisele ja kvaliteetsele tervishoiuteenusele, sh. parimale ja kaasaegsele ravile ning uuendustele. See tähendab, et inimesele pakutavad ravimeetodid ja ravimid peavad olema teaduslikult tõestatud ning vastama kindlatele professionaalsetele standarditele. Kui raviasutus, kuhu patsient pöördus, ei suuda pakkuda kvaliteetset teenust, tuleb patsient suunata teise raviasutusse, kus on tagatud nõutud standardid. Mõningatel juhtudel võib see tähendada ka patsiendi suunamist välismaale, kui Eestis ei ole võimalik vajaliku kvaliteediga teenust pakkuda. Antud taotlusega pöördub patsiendi raviarst haigekassa poole, kus langetatakse otsus suunamise kohta. Juhul kui rahaliste vahendite nappuse tõttu peab tegema valiku patsientide vahel, tuleb otsuse tegemisel lähtuda ainult meditsiinilistest kriteeriumidest arvestades iga patsiendi individuaalsete vajadustega ning tema elukvaliteedi paranemisega.
Patsiendil on õigus oodata, et tervishoiuteenust osutatakse tavaliselt oodatava hoolega. Oodatav hool sisaldab nii tervishoiuteenuse osutamise nõuete (sh patsientide õiguste) ja kaasaegse arstiteaduse arvestamist kui ka õigeaegset sekkumist ja inimlikku suhtumist.
Patsiendil on õigus tervishoiuteenuse jätkuvale terviklikkusele ning koostööle kõigi tema tervisega seotud tervishoiuteenuse osutajate vahel.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta
Artikkel 35. Tervishoid
Igaühel on siseriiklike õigusaktide ja tavaga ette nähtud tingimustel õigus ennetavale tervishoiule ning ravile. Kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
 
Artikkel 6. Õigus vabadusele ja turvalisusele
Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele.
 
Artikkel 34. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi
1. Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalteenustele, mille kaudu pakutakse ühenduse õiguse ja siseriiklike õigusaktide ning tavaga ette nähtud eeskirjade kohast kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse korral.
 
Võlaõigusseadus
§ 762. Tervishoiuteenuse osutamine
Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
 
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa kontori dekla-ratsioon 121, 25. mai 1994 "Patsientide õigustest Euroopas”
1.6. Igaühel on õigus niisugusele tervishoiule, mis on tagatud sobivate vahenditega haiguste ennetamiseks ja raviks ning õigus võimalusele saavutamaks oma kõrgeimat võimalikku tervise taset.
5.3. Patsientidel on õigus tervise teenuse niisugusele kvaliteedile, mida tähistavad nii kõrged tehnilised standardid kui ka sõbralik läbisaamine suhetes tervise teenuse pakkujatega.

Sotsiaalministri 20. detsembri 2001. a määrus nr  144 Tervishoiu-teenuste kvaliteedi tagamise nõuded
§ 5. Tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemi üldnõuded
Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud välja töötama ja rakendama tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemi (edaspidi kvaliteedisüsteem), mis peab hõlmama järgmisi tegevusi:
1) patsientide rahulolu hindamine;
2) tervishoiuteenuste osutamisel kaasneva riski juhtimine;
3) professionaalse kvaliteedi tagamine;
4) organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamine.
 
4.2. Üldtunnustamata meetodite kasutamine
Seni proovimata läbivaatus- või ravimeetodit võib arst kasutada patsiendi huvides kindlaid tingimusi silmas pidades:
 
Võlaõigusseadus
§ 763. Üldtunnustamata meetodite kasutamine ravi-teenuse osutamisel
(1) Üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või ravimeetodit võib kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud oma nõusoleku meetodi kasutamiseks.
(2) Piiratud teovõimega patsiendi eest annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku patsiendi seaduslik esindaja. Otsusevõimetu patsiendi suhtes võib üldtunnustamata meetodit kasutada ka ilma patsiendi või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui sellise meetodi kasutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt patsiendi tervist.
 
4.3. Inimuuringud
Igasuguste katsete ja uurimistööde läbiviimise eelduseks on uuritava igakülgne informeerimine ning tema teavitatud nõusolek uurimuses osalemiseks. Antud nõusolek ja saadud informatsioon vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse patsiendi poolt, kusjuures patsient võib oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Uuringut võib läbi viia ainult juhul kui uuritava riskid on väiksemad kui saadav kasu, uuringule ei ole võrdset alternatiivi, uuringukava on kinnitatud Meditsiiniliste Inimuuringute Eetikakomitee poolt ning uuritav isik on allkirjastanud kirjalikult vormistatud nõusoleku uurimustöös osalemise ja informatsiooni saamise kohta. Uurimistöös saadud andmed on konfidentsiaalsed.
 
EV Põhiseadus
§ 18. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
 
 Inimõiguste ja Biomeditsiini konventsioon
 
Artikkel 15. Üldpõhimõte
Bioloogia ja arstiteaduse valdkonnas võib teha teadusuuringuid, mis on kooskõlas selle konventsiooniga ja inimese kaitseks kehtestatud muude õigussätetega.
 
Artikkel 16. Uuritava isiku kaitse
Inimuuringu võib teha üksnes siis, kui kõik järgmised nõuded on täidetud:
i) inimuuringule ei ole võrdväärset alternatiivi;
ii) asjaomase isiku risk ei ole suurem kui uuringu eeldatav kasu;
iii) sõltumatu kontroll on uuringu teadusliku väärtuse ja otstarbekuse kindlaks teinud, mitme eriala asjatundjad on hinnanud uuringu eetilist külge ning uuringukava on kinnitanud pädev instants;
iv) uuritavale isikule on talle seaduses ettenähtud õigused ja kaitseabinõud teatavaks tehtud;
v) artiklis 5 nimetatud nõusolek on antud sõnaselgelt ja kindla juhtumi kohta ning nõusolek on dokumenteeritud. Nõusoleku võib igal ajal vabalt tagasi võtta.
 
Artikkel 17. Nõusoleku andmiseks võimetu isiku kaitse
1. Isikut, kes ei ole võimeline andma artiklis 5 ettenähtud nõusolekut, võib uurida üksnes siis, kui:
i) artikli 16 punktides i ja iv nimetatud nõuded on täidetud;
ii) on tõenäoline, et uuringu tulemused toovad tema tervisele otsest ja tuntavat kasu;
iii) võrdväärselt tulemuslikku uuringut ei ole võimalik teha isikule, kes on võimeline andma uuringuks nõusoleku;
iv) artiklis 6 ettenähtud luba on antud kirjalikult ja kindla juhtumi kohta; ja
v) asjaomane isik ei ole uuringu vastu.
2. Kui on tõenäoline, et uuringu tulemused ei too asjaomase isiku tervisele otsest kasu, võib erandkorras lubada uuringu teha juhul, kui rakendatakse seaduses ettenähtud kaitseabinõusid ning kui on täidetud lõike 1 punktides i, iii, iv ja v loetletud nõuded ning järgmised lisatingimused:
i) uuringu eesmärk on isiku seisundi, haiguse või puude senisest märksa põhjalikuma teadusliku käsitluse kaudu aidata kaasa tulemuste saavutamisele, mis oleksid kasutatavad nii asjaosalise enda kui ka teiste samasse vanuserühma kuuluvate või sama haiguse või tervisehäire all kannatavate või samasuguses seisundis olevate isikute huvides;
ii) uuring on asjaosalisele isikule ainult minimaalselt ohtlik ega koorma teda liigselt.
 
Artikkel 18. In vitro looteuuringud
1. Kui seadus lubab in vitro looteuuringuid, tagatakse loote asjakohane kaitse seadusega.
2. Inimloodet uurimiseks luua on keelatud.
 
Ravimiuuringute kohta on Euroopa Liidu Parlament ja Nõukogu välja andnud põhjaliku direktiivi 2001/20/EÜ, liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes (4. aprill 2001)
 
4.4. Järelevalve
Tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud.
 
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
 
§ 60. Tervishoiu järelevalve
(3) Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud teostavad järelevalvet perearstide, kiirabi osutajate, eriarstiabi osutajate ja iseseisvalt õendusabi osutajate tegevuse üle.

 
Seadusandlus
 
Põhiõigused
Õigusaktid
Patsientide õigused
 
Õigus tervisele
 
Õigus isikupuutumatusele ja enesemääramisele
 
Õigus teisele arvamusele
 
Õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele
 
Õigus füüsilisele turvalisusele
 
Õigus inimväärikusele
 
Ligipääs õiguskaitsele
 
Kokkuvõte Euroopa patsiendiõiguste harta hindamisest 2011
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

SEA1
 
Soodsad kodulehed