Ligipääs õiguskaitsele

 
Sisukaart
   
 

Uuendamata!

6.1. Õigus esitada kaebusi
Kõigil inimestel, kes kasutavad raviteenuseid, on õigus esitada kaebusi ja ettepanekuid. Kaebustest saadav informatsioon on vajalik raviteenuse paremaks kujundamiseks ning aitab tervishoiujuhtidel vastu võtta otsuseid ravikorralduse kvaliteedi tõstmiseks. Patsient võib kaebusega pöörduda kaebustega tegelevatesse komisjonidesse, tervishoiuasutusse, Tervishoiuametisse, Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri, politsei poole või kohtusse. Eesti Patsientide Esindusühing aitab kaebuse vormistamisel või läbirääkimistes tervishoiuasutusega.
 
6.2. Õigus kaebuste efektiivsele ja sõltumatule läbivaatamisele
Riigi kohustuseks on tagada kaebuste sõltumatu läbivaatamise mehhanism. See tähendab, et kaebusele hinnangut andvad inimesed ei tohi olla antud konkreetse juhtumiga otseselt ega kaudselt seotud. Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisega tegeleb Tervishoiuteenuste  Kvaliteedi Ekspertkomisjon, mis vajadusel tellib sõltumatu ekspertiisi. Õiguskantsler hindab põhiõiguste rikkumisi. Tarbijakaitse Amet lahendab materjalide kvaliteediga seotud kaebusi ning Andmekaitse Inspektsioon informatsiooni hoidmise ja väljastamisega seotud kaebusi. Kõiki kaebusi saab esitada läbi Eesti Patsientide Esindusühingu, kes taotleb vajadusel kaebuse esitamiseks vajaminevad dokumendid ja/või vormistab kaebuse ametlikult.
EV Põhiseadus
§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
 
Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta
Artikkel 38   Tarbijakaitse
Liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase.
 
Artikkel 41   Õigus heale haldusele
1. Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku tähtaja jooksul.
2. See õigus hõlmab:
– igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne mis tahes individuaalmeetme võtmist, mis võib talle kahju tekitada;
– igaühe õigust pääseda ligi oma toimikule, austades samal ajal konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õiguspäraseid huve;
– ametiasutuste kohustust oma otsuseid põhjendada.
3. Igaühel on õigus saada liikmesriikide õigusele omaste üldpõhimõtete kohaselt ühenduselt hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või töötajad on oma tööülesannete täitmisega tekitanud.
4. Igaühel on õigus kirjutada liidu institutsioonidele ühes asutamislepingute keeles ning talle tuleb vastata samas keeles.
 
ÜRO kommentaar nr 59 artiklile 12 Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis:
Igal isikul, või isikute grupil, kelle õigust tervisele on kahjustatud, peab olema ligipääs efektiivsele kohtu või muudele kohastele abinõudele nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Kõikidel sellise rikkumise ohvritel on õigus kohasele hüvitusele, kas olukorra ennistamise, kompensatsiooni, nõudmiste rahuldamise või asja mittekordumise garantii vormis.
 
6.3. Vastutus ja kaebuse esitamine
Halduskorras võib juriidilisi ja füüsilisi isikuid vastutusele võtta tervis-hoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE), kelle poole võib pöör-duda osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks. TKE pädevuses on ka küsimused teenindamisest, suhtlemisest ja suhtu-misest. TKE otsus on ekspertide hinnang, selle sisu ei saa vaidlus-tada. Komisjoni ettepaneku põhjal võib Tervishoiuamet algatada järelevalve- või muu haldusmenetluse, keelduda tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest või selle kehtetuks tunnistada.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
 
§ 502. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon
(1) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi käesolevas paragrahvis komisjon) on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Tervishoiuametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.
(2) Komisjoni pädevuses on:
1) anda hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile;
2) teha ettepanekuid Tervishoiuametile järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle;
3) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele suunamiseks;
4) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale töökorralduse muutmiseks;
5) teha ettepanekuid Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
6) teha ettepanekuid Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks;
7) teha ettepanekuid Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks.
(3) Komisjon ei anna hinnangut patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta, kui:
1) tervishoiuteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui viis aastat,
2) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või
3) samas asjas toimub kohtumenetlus.
(4) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud komisjoni taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke andmeid. Komisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
(5) Komisjon esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks Tervis-hoiuametile aruande kõikidest möödunud kalendriaasta jooksul komisjonile esitatud avaldustest ning komisjoni hinnangutest.
(6) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab sotsiaal-minister.
(7) Komisjoni töökorra ja tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise korra kehtestab sotsiaalminister.
 
Eestis on tsiviilvastutus tervishoiuteenuse osutamisel jagatud tervishoiuteenust osutava juriidilise ja füüsilise isiku vahel. Vastutuse väljaselgitamiseks ning tekkinud kahju olemasolu, põhjusliku seose ning suuruse määramiseks on patsiendil või tema omastel võimalik pöörduda tsiviilkohtusse.
 
Võlaõigusseadus
§ 758. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõiste
(2) Tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult.
 
§ 770. Tervishoiuteenuse osutaja vastutus
(1) Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja vastutab ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.
(4) Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.
 
Tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vigade suhtes on võimalik ka kriminaalvastutus. Patsiendil või tema omastel on võimalus algatada kriminaalmenetlust (lisaks tsiviilmenetlusele kohtus ja haldus-menetlusele sotsiaalministeeriumis).
Karistusseadustik
 
§ 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest
Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
 
§ 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine
Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud:
1) oht elule;
2) raske kehaline haigus;
3) raske psüühikahäire;
4) raseduse katkemine;
5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus või
6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine, -
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.
 
§ 119. Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatu-sest
Raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
 
§ 123. Ohtu asetamine
Teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
 
§ 124. Abita jätmine
Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
 
§ 138. Ebaseaduslik inimuuringute tegemine
(1) Meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemise eest inimesega, kes ei olnud selleks andnud seaduses ettenähtud korras oma nõusolekut või keda enne nõusoleku andmist ei olnud teavitatud olulistest uuringuga kaasneda võivatest ohtudest, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.
 
§ 139. Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine
Inimeselt siirdamise eesmärgil elundi või koe eraldamise eest isiku poolt, kellel on olnud seadusest tulenev õigus seda teha, kui seda inimest enne temalt vastava nõusoleku saamist ei olnud teavitatud olulistest elundi või koe eraldamisega kaasneda võivatest ohtudest või kui eraldaja oli teadnud, et see inimene saab elundi või koe eraldamise eest tasu, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
 
§ 140. Doonorlusele kallutamine
Ainelise tasu pakkumisega või kahju tekitamisega või sellega ähvardades inimese mõjutamise eest siirdamise või geeniuuringute eesmärgil endalt elundi või koe eraldamiseks nõusolekut andma - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
 
§ 150. Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine laibalt
Inimese laibalt siirdamise eesmärgil elundi või koe eraldamise eest selleks õigustatud isiku poolt, kui inimene on selle oma eluajal keelanud, - karistatakse rahalise karistusega.
 
§ 152. Võrdõiguslikkuse rikkumine
(1) Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
 
6.4. Õigus esindatusele ja abile kaebuste korral
Patsiendil on õigus kasutada esindajat oma õiguste teostamisel. Kui patsiendil puudub piisav informatsioon oma õiguste teostamise võimaluste kohta või haiguse puhul võimalus end ise esindada - on patsiendil õigus riigi abile enda esindatuse tagamiseks. Patsiendil on õigus esindajale nii haldus kui tsiviilmenetluses.
 
Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni - WHO - Euroopa kontori deklaratsioon 121, 25. mai 1994 "Patsientide õigustest Euroopas”
6.4. Kui patsiendid ise ei saa endale võimaldada antud dokumendis loetletud õiguste teostamist, peab neid õigusi teostama nende seaduslik esindaja või muu selleks otstarbeks patsiendile määratud isik. Kui ei seaduslikku esindajat ega teist aseisikut selleks ei ole võimalik leida, tuleb kasutusele võtta muud meetodid patsiendi esindatuse tagamiseks.
6.5. Patsientidel peab olema juurdepääs niisugusele informatsioonile ja nõuandele, mis võimaldab neil teostada antud dokumendis märgitud õigusi. Kui patsient tunneb, et tema õigusi ei ole austatud, peab tal olema võimalus esitada kaebus.
Lisaks võimalusele kaebus kohtusse esitada, peab olema sõltumatu mehhanism riiklikul või muul tasandil hõlbustamaks paigutuse, vahendamise, vahetalitluse ja otsustamise protsessi. Muu hulgas peavad need mehhanismid kindlustama kaebuste lahendamise korra ja muu informatsiooni kättesaadavuse patsientidele ning sõltumatu isiku olemasolu ja käepärasuse patsientide konsulteerimiseks kõige sobivama tegutsemissuuna valimisel. Need mehhanismid peavad vajadusel kindlustama ka edasise abi ja esinduse patsiendi huvides.
Patsientidel on õigus oma esitatud kaebuste läbivaatamisele ja uurimisele ning käsitlemisele kõige otsesemal, efektiivsemal ja kiiremal viisil ning olla informeeritud selle tegevuse tulemustest.
Haldusmenetluse seadus
§ 13. Esindus ja volitus haldusmenetluses
(1)     Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult.
 
Tsiviilkohtumenetluse seadustik
§ 217. Esindamine kohtus
(1) Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti.
(2) Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast.
(3) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja.
(4) Esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
(5) Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda.
(6) Esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.
(7) Kui menetluses esindab last selleks määratud eestkostja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada.
(8) Kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi.
 
§ 218. Lepinguline esindaja
(1) Lepinguline esindaja võib kohtus olla:
1) advokaat;
2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras;
21) muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel;
3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes;
4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;
5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa;
6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.
(2) Menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks.
(3) Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
 
6.3. Õigus kompensatsioonile kahju korral
Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud hüvitama patsiendile tekitatud moraalse ja materiaalse kahju. Kahju hüvitamise nõude võib patsient esitada raviteenuse osutajale või tsiviilkohtule. Raviasutus võib maksta patsiendile kokkulepitud kompensatsiooni ilma kohtuotsuseta. Nõu ja abi küsimiseks kahjunõuete esitamisel saab pöörduda Eesti Patsientide Esindusühingu poole.
Kaebusi võib esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul
 
EV Põhiseadus
§ 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta
Artikkel 47 Õigus tõhusale kahjuhüvitamisele ja õiglasele kohtumõistmisele
Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on vastavalt käesolevas artiklis kehtestatud tingimustele õigus nõuda kohtu kaudu tõhusat kahju-hüvitamist.
Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul ning seaduse alusel loodud sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt. Igaühel on võimalus saada nõu, kaitset ning olla esindatud.
Isikutele, kellel puuduvad piisavad vahendid, tagatakse õigusabi sellises ulatuses, mis on tõhusaks õiguse-mõistmiseks vajalik.
 
Psühhiaatrilise abi seadus
§ 4. Isiku õigused psühhiaatrilise abi saamisel
Isikul on psühhiaatrilise abi saamisel õigus:
4) kahju hüvitamisele ravi- või põetusvigadest põhjustatud kahju korral.
 
Võlaõigusseadus
§ 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
 
§ 771. Aegumistähtaeg
Patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

 
Seadusandlus
 
Põhiõigused
Õigusaktid
Patsientide õigused
 
Õigus tervisele
 
Õigus isikupuutumatusele ja enesemääramisele
 
Õigus teisele arvamusele
 
Õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele
 
Õigus füüsilisele turvalisusele
 
Õigus inimväärikusele
 
Ligipääs õiguskaitsele
 
Kokkuvõte Euroopa patsiendiõiguste harta hindamisest 2011
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

SEA1
 
Kodulehe loomine