Kokkuvõte Euroopa patsiendiõiguste harta hindamisest 2011

 
Sisukaart
   
 

 

Euroopa patsiendiõiguste harta hindamine
 
KOKKUVÕTE
 
 
Eellugu
 
Itaalias 1980. aastast tegutseva kodanikeühenduse Aktiivsete Kodanike Võrgustik (Active Citizenship Network) juures tegutsev Patsiendiõiguste Tribunal ühendab endas patsiendiõiguste keskusi 200 Itaalia haiglas ning on katusorganisatsioon üle 130 krooniliste haigete organisatsioonile.
 
Patsiendiõiguste Tribunal töötas 2002. aastal koostöös 15 Euroopa riigi kodanikeühendusega Nizza leppe põhjal välja Euroopa patsiendiõiguste harta, et tuua patsientide ja kodanike teadvusesse õigused, mille austamisega on Euroopa Liidu maades probleeme.
 
Hartas on loetletud 14 patsiendiõigust, mille rakendumise esimene hindamine toimus aastail 2005-2007 14 toonases EL liikmesriigis (v.a Luxemburg) ja 42 haiglas. Patsiendiõiguste hindamisel kasutati kodanikuauditit (nn Civic Audit) ja patsiendiõiguste maatriksit 174 indikaatoriga, analüüsi tulemusel töötati välja soovitused ja edasine tegevuskava. Esimese patsiendiõiguste uuringu eesmärk oli tutvustada Euroopa patsiendiõiguste hartat ja jõuda aktiivse kodanikualgatuse korras selle rakendamiseni EL liikmesriikides. Eesti esimeses patsiendiõiguste uuringus ei osalenud.
 
Teise patsiendiõiguste hindamise viis Itaalia Patsiendiõiguste Tribunal läbi 2010. aastal, seekord õnnestus uuringusse kaasata 20 riiki, kus vaadeldi 56 haiglat.
 
Hindamise eesmärk oli sama nagu eelmisel korral – seada kodanikud tervishoiupoliitika keskmesse, muuta nende rolli tervishoiuteenuse kasutaja ja sihtmärgina, tuua patsient aktiivse tervishoiupoliitika kujundaja staatusesse, andes samas infot patsiendiõiguste rakendamise kohta EL tasandil. Seekordsel hindamisel on eriline rõhk tervishoiupoliitika reformimisel, eesmärgiks seati kodanikepoolse info lisamine, mis teeb reaktiivsetest kodanikest proaktiivsed; oluline külg on ka partnerlussuhete loomine erinevate tervishoiu valdkonna esindajatega (meedikute, kohalike omavalitsuste, kompaniide, ülikoolidega) ning mis eriti oluline – üksteiselt õppimine.
 
 
 
PROJEKTI METOODIKA
 
Teise uurimisprojekti puhul võeti aluseks sama hindamismetoodika nagu 2005. aastal, kuid sellesse on tehtud põhimõttelisi muudatusi vastavalt esimesel hindamisel esile tulnud teabele. Mis puudutab defineerimist, rakendamist ja hindamist, siis saadi inspiratsiooni kodanikepõhise teabe meetodist, mis ergutab organiseerunud kodanike võimet anda ja kasutada informatsiooni selleks, et ellu viia nende endi loodud poliitikat ning osaleda poliitiliste otsuste kujundamise protsessis.
 
Uuringu käigus koguti kolme sorti informatsiooni, millele lisandus täiendavate andmete kogumine, et integreerida esitatud informatsioon tervikpilti.
 
1. Asutuste tegevus patsiendiõiguste kaitsel: hinnati, mil määral kohandavad ametiasutused ja institutsioonid Euroopa patsiendiõiguste hartat erinevate normide, juhiste, poliitika ja tegevuste väljakujundamisel (küsitlused riigiasutustele: sotsiaalministeeriumile jt).
 
2. Haiglapatsientide reaalsed tingimused: teiseks koguti informatsiooni tingimuste kohta, mis on kodanike jaoks tervishoiusüsteemis loodud, tuginedes reaalselt haiglaravil viibinud kodanike konkreetsetel kogemustel (nt kui kaua tuleb oodata statsionaarse diagnostilise läbivaatuse või kirurgilise sekkumise järjekorras, kas haiglapatsientidele on kättesaadavad teatud teenused näiteks kultuurilisest eripärast või tõlkevajadusest lähtuvalt jne). Andmeid koguti nii haigla juhtivpersonali küsitluse kui kodanikeühenduse vaatluse teel.
 
Info kogumine kirjeldatud metoodika abil on Itaalias laialt levinud, see lisab uuringule kodanikepoolse vaatenurga.
 
Nii käesolevas kui eelmises uuringus seoti iga Euroopa harta õigus rea indikaatoritega, mis peaksid lõppkokkuvõttes andma hinnangu, mil määral vastav uurimisalune õigus on rakendunud. Selles protsessis tuvastati 14 patsiendiõiguse kohta 88 indikaatorit haiglapatsientide tegeliku olukorra osas, lisaks uuriti aktiivse kodanikualgatuse õigust (põhimaatriksis kokku 156 indikaatorit).
 
3. Kodanikeühenduste valupunktid: kolmandas osas andsid kodanikeühendused kognitiivset tagasisidet, eeldusel, et neil on tervishoiusüsteemi kasutamisel laialdased kogemused ja nende valduses hulk seni talletamata teavet. Uuringuprojekti kaasatud partnerorganisatsioonid vahendasid uuringu läbiviijatele ka teiste patsiendiorganisatsioonide infot.
 
4. Uuringu neljandas osas kogutud info ei läinud hindamisel arvesse, kuid koguti selleks, et integreerida rahvusvaheliste agentuuride statilistilisi andmeid võrdleva dokumenteerimise ja kirjeldamise eesmärgil, et saada ülevaade rahvastiku tervislikust seisundist ja erinevatest teguritest, mis seda mõjutavad.
 
Andmete kogumiseks kasutati nelja erinevat algallikat:
  • Sotsiaalministeeriumi vm ametiasutuse pädevat töötajat
  • Otsest vaatlust haiglates (iga osaleva riigi 1-5 haiglas, vastavalt elanike arvule) ning kohtumisel vastutavate ametnikega
  • Iga riigi patsiendiorganisatsioone
  • Euroopa statistilisi andmeid (kui Euroopa uuringutest neid ei leitud, küsiti riigisiseste uuringute põhjal vastava riigi partnerorganisatsioonilt)
 
Tulemuste parema loetavuse huvides arvutati iga indikaatori osas välja patsiendiõiguste euroskoor (PRES). Skoori numbriline väärtus (0-100) väljendab, millises ulatuses vastab kogutud informatsioon kodanike seadusest tulenevatele ootustele.
 
Iga õiguse sünteesiv hindamine toimus üldise keskmise euroskoori indeksi arvutamise teel vastavalt 1., 2. ja 3. grupilt saadud teabe alusel. Õigusi hinnati üldise indeksi väärtuse järgi järgmiselt: EI TUNNUSTATA, VÄHE TUNNUSTATUD, OSALISELT TUNNUSTATUD, PEAAEGU TUNNUSTATUD, TÄIELIKULT TUNNUSTATUD.
 
Käesolev projekt viidi läbi 20 riigis koostöös 56 haigla, 23 tervishoiuministeeriumi ja 70 kodanikeühendusega.
ÜLEVAADE ÕIGUSTEST
 
Patsiendiõiguste indeksi numbriline reastamine madalaimast kõrgeima tulemuseni annab ülevaate sellest, mis tasemel on antud õiguse tunnustamine patsiendiõiguste euroskoori järgi.
 
Nagu allolevast tabelist näha, ei tunnustata ühtegi patsiendiõigust täiel määral:
 
Patsiendiõigus
Hindamine
PRES
7. õigus patsiendi aja austamisele
EI TUNNUSTATA
41
5. õigus vabale valikule*
EI TUNNUSTATA
43
2. õigus ligipääsule – teenuste osas
EI TUNNUSTATA
46
3. õigus informatsioonile
VÄHE TUNNUSTATUD
54
15. õigus aktiivsele kodanikutegevusele
VÄHE TUNNUSTATUD
54
11. õigus vältida mittevajalikke kannatusi ja valu
VÄHE TUNNUSTATUD
58
9. õigus turvalisusele
VÄHE TUNNUSTATUD
60
8. õigus kvaliteedistandardite järgimisele
OSALISELT TUNNUSTATUD
61
10. õigus uuendustele
OSALISELT TUNNUSTATUD
63
4. õigus teadvale nõusolekule
OSALISELT TUNNUSTATUD
64
14. õigus kompensatsioonile
OSALISELT TUNNUSTATUD
64
13. õigus kaebuste esitamiseks
OSALISELT TUNNUSTATUD
66
12. õigus individuaalsele kohtlemisele
PEAAEGU TUNNUSTATUD
74
1. õigus ennetavatele meetmetele
PEAAEGU TUNNUSTATUD
75
6. õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele
PEAAEGU TUNNUSTATUD
77
2. õigus ligipääsule - füüsiliselt
PEAAEGU TUNNUSTATUD
84
KOKKUkeskmised väärtused
OSALISELT TUNNUSTATUD
62

 

*arvestati ainult patsiendiorganisatsioonide vastuseid
Allikas: Active Citizenship Network
 
Kriitilised valdkonnad: patsiendi aja austamine, vaba valik, ligipääs teenustele
 
Vaatamata kahe uuringu läbiviimisel kasutatud erinevale metoodikale ilmnes, et kõige kehvemad skoorid ja kõige halvemad tulemused said ühed ja samad õigused. Seetõttu võib järeldada, et need valdkonnad on faktiliselt kõige kriitilisemas seisus ja see kehtib kõigi maade lõikes.
Mis puudutab patsiendi aja austamisse, siis patsiendiorganisatsioonide hinnangul on selles valdkonnas eriti häiriv olukord: 19 riigis 20-st raporteeriti, et selle õiguse rikkumisel esineb sageli või regulaarselt rikkumisi, rõhutati mitte üksnes aja tegurit, vaid ka tõsiseid tagajärgi, mis kodanikud on selle õiguse rikkumisega seoses kogenud, juhul kui nende ravi või diagnoosimine on ebamõistlikul moel edasi lükkunud.
Vaid neljas riigis on seaduse tasandil määratud maksimaalsed ooteajad teatud läbivaatustele ja pakilist sekkumist mitte vajavatele protseduuridele. Lisaks sellele ilmnes tõsiseid probleeme ka info kättesaadavuse osas ooteaegade, ravi ja valikulise kirurgia kohta. Hindamisel osalenuist ilmnes 15 riigis ilmseid probleeme puusaliigese proteesi ja/või kompuuteruuringu (CT Scan) kätteaadavusega.
Kodanikeühenduste poolt oli kaebusi ka rikkumiste kohta vaba valiku ja teenustele ligipääsu osas. Õigust vabale valikule tunnustatakse põhimõtteliselt kõikides riikides, aga seda piiravad sageli protseduuride halb organiseerimine, kindlustuskompaniide poolt seatud piirangud vm tegurid. Kui arvestada 60% intervjueeritud kodanikeühenduse tagasisidet, siis teatud haiglate ja keskuste kättesaadavust soodustatakse, seega on patsiendi nn vaba valiku ette seatud rida takistusi.
Mis puudutab õigust ligipääsule vajaminevale tervishoiuteenusele, siis selles osas on kodanikeühendused teada andnud sagedastest rikkumistest, mis on tingitud kas majanduslikust seisust, elukohast või haiguse liigist: mitte ühtegi rikkumist ei leitud vaid kolmes riigis 20-st.
 
Keskpärasus turvalisuse, kvaliteedi ja uuenduste osas
 
Tähendusrikas on kolme olulise õiguse rakendumine, mis suuresti seotud hoonete ja abivahenditega: õigus turvalisusele, kvaliteedile ja uuendustele.
Mis puudutab õigust turvalisusele, siis haiglapatsiendi turvalisus on üsna veenev, välja arvatud juhul kui tegemist puudega inimestega, kelle turvalisus on sageli puudulikult tagatud. Patsiendiorganisatsioonide tagasiside viis aga tänu sagedastele rikkumistele skoori oluliselt alla: 17 riigis ei paku seadus mingit kaitset inimestele, kes annavad teada neile ebasoodsast olukorrast ja üheksas riigis puuduvad riiklikud soovitused Maailma Terviseorganisatsiooni Kirurgilise Turvalisuse Nimekirja (WHO Surgical Safety Network) rakendamiseks. Need tulemused on veelgi kõnekamad, kui arvestada, et turvalisuse osas peaksid vastuvõetavad olema vaid maksimaalse skoori lähedased väärtused.
Mõned indikaatorid muutsid oluliselt kvaliteedistandardite järgimist puudutava õiguse skooris: peaaegu mitte üheski riigis pole kätte saadav tervishoiuteenuste kvaliteedil põhinev pingerida, ainus erand on Ühendkuningriigid. Valitsuse poolt kehtestatud indeks tervishoiuteenuste akrediteerimisprogrammide olemasolu kohta näitab taoliste arengute olematust paljudes riikides.
Õigus uuendustele haiglates ei ole üldiselt muret tekitav, küll aga elektrooniliste patsiendikaartide olemasolu (vaid viies riigis on need olemas kõigis haiglates); samas on patsientide valuravi ning telemeditsiin veidi laiemalt levinud (vaid mõned puudujäägid). Rikkumiste tuvastamine on riikides väga erinev, kuid pooltes riikides esineb rikkumisi uuenduslike diagnostiliste testide ja ravi kättesaadavuse osas, sageli esineb viivitusi mõne valdkonna meditsiiniuuringute osas (neljal juhul esineb neid sageli).
Statistiliste andmete kogumine, mis ei kajastu euroskooris, näitas, et väga laialdaselt on levinud tõrked teatud uuenduslike ravimite ja tehnoloogiate kättesaadavuses.
 
„Ei liha ega kala”: teadev nõusolek, kompensatsioon ja kaebuste esitamine
 
Kolm õigust, mis on iseloomulikud jõustatud kodanikule, on tunnustatud osaliselt ja said ligilähedased tulemused. Need tulemused leidsid mõnede erisustega kinnitust ka eelmises uuringus: seega võime rääkida stagneerunud õigustest.
Mis puudutab õigust teadvale nõusolekule, siis tähendusrikas on, et valitsused on vähe koostanud juhiseid teadva nõusoleku võtmise kohta vabatahtliku operatsiooni puhul, see indikaator oli täielikult täidetud vaid viies riigis. Haiglates ilmnes probleeme spetsiifiliste nõusolekuvormide olemasoluga, mis puudutab nelja vabatahtlikku operatsiooni, kus ilmnesid tuntavad erinevused riikide vahel ja ühtmoodi sidusus neis riikides. See veider olukord nõuab eraldi tähelepanu juhtimist teadva nõusoleku mõistele – mida mõeldakse nõusoleku all kodanike seisukohast vaadatuna.
Kuna kahe tasandi indikaatorid (ametkonna ja haigla tasandil) on väga sarnased, siis võib tõdeda, et õigus kompensatsioonile on haiglates oluliselt vähem kaetud. Seal puuduvad peaaegu täielikult sõltumatud komiteed või struktuurid, mis aitaksid osapooltel jõuda ühisele kokkuleppele kompensatsiooni osas, palju puudujääke on ka kindlustuse osas.
Kuigi kaebuste esitamise õigus on piisavalt rakendunud ametkondade ja haigla tasandil, tekkis järgmine kahtlus: kuigi tegeldakse kaebuste kogumisega (ka organiseeritult), siis sageli ei võeta neid arvesse kasuliku infoallikana teenuste parema korralduse huvides. See teema on tõusetunud mitme riigi haiglates: puuduvad süsteemsed analüüsid või pole tehtud kaebustest kokkuvõtteid. Veel raskem on leida juhtumeid, kus sellel teabel põhinedes on tehtud soovitusi, mis peaks olema haiglaametnike peamine ajend kaebuste kogumiseks.
Oluline on tähele panna, et kodanikeühenduste hinnangul on olukord häiriv, sageli või regulaarselt on nad täheldanud kaebuste esitamise õiguse rikkumisi.
 
Peaaegu tunnustatud: individuaalne kohtlemine, ennetavad meetmed, privaatsus ja konfidentsiaalsus ning füüsiline ligipääs teenustele
 
Kõige paremini on kaetud neli harta õigust, kuid ühtegi pole tunnustatud täielikult.
Riiklikul tasandil on õigus individuaalsele kohtlemisele saanud suure tähelepanu, ometi ei ilmne see praktikas konkreetse tähelepanuna haiglaabis. Tegelikult on kõikjal seadusandluses olemas sätted, mis puudutavad diskrimineerimise vältimist ja individuaalset kohtlemist, arvestades kultuurilisi, usulisi, soolisi ja vanuselisi erinevusi, kuid selle tõhus rakendumine haigla tingimustes on äärmiselt puudulik. Näiteks keelelisest aspektist vaadatuna on tõlketeenuse, k.a viipekeele tõlgi olemasolu ning kultuurilise või religiooni eripäraga arvestamine enamikus haiglates täiesti puudulik. Väga madala skoori said ka teised haiglakultuuriga seotud aspektid nagu külastusaegade ja söögi valiku osas.
Ennetamise kultuur tundub olevat Euroopas hästi juurdunud, vähemalt selles osas, mis puudutab vaktsineerimist, kuid süsteemis võib olla ka mõningaid lekkekohti – nii mõneski riigis esineb puudusi sõeluuringute osas.
Mis puudutab patsientide õigust privaatsusele ja konfidentsiaalsusele, siis seadusandluse või juhiste olemasolu tundub olevat Euroopas norm, mida ei seata kahtluse alla. Haiglates on selle õiguse tase hinnatud heaks, välja arvatud mõned murekohad: 11 riigi haiglates on patsientide perekonnanime näidatud või hõigatud kõrvalistele isikutele ja kuues riigis on esinenud juhtumeid, kus meditsiinilist infot on lubamatul moel ringlema lastud.
Õigus haiglate füüsilisele kättesaadavusele ja nende orienteeritus sellele, et patsient haiglahoone üles leiaks on Euroopas ühtlaselt heal tasemel. Mõnedes riikides ilmneb olulisi puudujääke tasuta parkimisvõimaluse osas ja, mis kodanike seisukohalt eriti oluline, puuduvad reserveeritud kohad puuetega inimestele ja võimalus neid haigla peaukse juurde maha panna.
 
Häirekellad: informatsioon, aktiivne kodanikutegevus ja valu vältimine
 
Õigus aktiivsele kodanikutegevusele, õigus informatsioonile ja õigus vältida mittevajalikke kannatusi ja valu said mitterahuldava tulemuse, eriti vastuvõetamatu on see, kui arvestada nende olulisust kodanike jaoks.
Eriti õigused aktiivsele kodanikutegevusele ja informatsioonile on seotud asutuste aruandekohustuse ja läbipaistvusega. Pealegi võib neid liigitada pehmeteks õigusteks: nende õiguste rakendamine ja tunnustamine ei ole ei asutustele ega juhtkonnale kulukad ega ajamahukad, seetõttu peetakse nõrku tulemusi nende õiguste osas tõsisemaks kui teisi.
Näiteks ei oleks järgmiste algatuste rakendamine ei kulukas ega raske, aga muudaks palju konkreetselt demokraatliku kaasatuse ja ametivõimu aruandekohustuse mõttes: haigla kodulehekülgede hind on juba stabiliseerunud ja neid oleks vaja vaid uuendada ja/või integreerida; seadusandluse loomine, mille alusel kaasataks kodanikke kvaliteedi tagamise gruppidesse; perioodiline kodanikeühenduste konsulteerimine haiglate poolt.
Eriti nõrk on üldjoontes ametkondade tegevus patsientide aktiivse kodanikuõiguse rakendamisel: tõusetus muret tekitav seadusandlik probleem kodanike ja organiseerunud kodanikkonna rolli tunnustamisel; haiglad võiksid perioodiliselt konsulteerida patsiendiorganisatsioonide ja kodanikeühendustega.
Mis puudutab õigust informatsioonile, siis keskmine skoor ametiasutuste ja haigla tasandil ei ole tegelikult nõrk. Siiski on oluline mitte ignoreerida fakti, et tervishoiuasutused ei suuda pakkuda informatsiooni tarbijate rahulolu kohta kliiniliste sekkumiste osas. Haiglates on patsientidel väga levinud probleemid ravidokumentide kätte saamisega, tasuta infoliini olemasolu ja kodulehekülgede sisulise poolega. Vaid seitsme riigi haiglad said hindamisel hea skoori indikaatori osas, mis puudutas patsiendiorganisatsioonide / vabatahtlike või avalikke huve esindavate ühenduste jaoks eraldatud märgistatud alasid: võime kinnitada, et aktiivseid kodanikke peetakse enamasti sissetungijateks. Selliseid olukordi võib ilmselt seostada ka takistustega, mida nii mõneski riigis uuringu läbiviimisel partnerorganisatsioonile haigla vaatlusel ja tervishoiuametnikelt info kättesaamisel seati.
Lõpuks tuleb eriti rõhutada vastuvõetamatult madalat skoori mittevajalike kannatuste ja valu vältimise osas: vaid nelja riigi valitsused on läbi viinud uuringu riiklike normide olemasolu osas, mis piiravad ülemääraselt farmatseutiliste narkootiliste ainete kasutamist ja meetmete kohta, mis tuleb ellu viia, et vältida kodanike mittevajalike kannatuste põhjuseid.
Esineb mõningaid erandlikke riike, kus hinnatud haiglates hoitakse patsientide valu hästi kontrolli all, ometi täheldasid kodanikeorganisatsioonid sageli juhtumeid, mida võib iseloomustada kui antud õiguse rikkumist. Selline erinevus laseb oletada, et selle õiguse tõhus tunnustamine on seotud organisatsiooni käitumistavadega ja vastuseisuga, mis kahandab teenuse kättesaadavust ja haigla initsiatiivi.
 
 
Patsiendiõiguste euroskoorid erinevates EL liikmesriikides
 
Allikas: Active Citizenship Network, 2011
 
Pole olukordi, kus õiguste rakendumist võiks pidada täielikuks või sellele ligilähedaseks ja isegi parimatel juhtudel (nt ÜK) jääb ideaalsest olukorrast puudu üle 20%, mida võib pidada suhteliselt ideaalikaugeks.
Võib üksnes oletada, et tänu süsteemide ja organisatsioonide erinevustele erineb indikaatorite asjakohasus maade kaupa märkimisväärselt. Nende erinevuste hindamine saab olema lahutamatu osa indikaatorite maatriksi täiustamisel.
Lisaks saavad partnerorganisatsioonid nii oma maa kohta käivaid kui võrdlusanalüüsi andmeid kasutada detailsema võrdluse tegemiseks ekspertide ja ametivõimude poolt esitatavate andmetega.
Kaheksast riigist koosnev grupp kõrgub tulemuste poolest üle teiste, kaasa arvatud Slovakkia ja Eesti, kus on käimas dünaamiline areng süsteemi kohandamiseks, mida on täheldanud ka teised vaatlejad (HCP, 2009). Teisalt, kuus riiki said tulemuseks alla 60.
 
 
PATSIENDIÕIGUSTE PÕHISÕNAVARA
 
Käesoleva hindamise käigus ei tegeldud üksnes indikaatorite skooridega. Euroopa harta õiguste monitoorimise käigus andmeid otsides avastasid uurijad veel midagi, mis andis tähelepanuväärse lisaväärtuse.
Kodanikeühendusi projekti käigus andmete kogumisel aidates selgus, et kodanikud ja nende ühendused pole piisavalt informeeritud enda kohta käivatest õigustest ega sellest, kuidas nende täitmist nõuda. Kui kodanikud ei tea oma õigusi, siis ei saa nad nende eest seista ega neid kasutada.
See teadlikkuse probleem omaenda õigustest on näidanud: selleks, et kaitsta patsientide õigusi, tuleb ära teha suur ettevalmistustöö.
Seda eesmärki võib täita, luues patsiendiõiguste põhisõnastiku kahes etapis:
esimene etapp – et ületada terminoloogilised raskused, mis tuleneb Euroopas kasutatavast erinevast tervishoiukeelest, tuleb kokku leppida terminite ja arusaamade tähenduses kodanike lähtepunktist vaadatuna. See on oluline, kuna võimaldab teha õigused konkreetsemaks vaatamata väga erinevatele kontekstidele. Esimese sammu eesmärk on püüda selgitada välja tegelikud probleemid, mis takistavad õiguste nõudmise võimalust. Keskenduda tuleks:
-          ravidokumentidele: kodanike definitsioon ravidokumendi kohta on visandlik, sest esmalt peaksid kogu Euroopa patsiendid teadma, et neil on õigus seda nõuda, seejärel teadma, mida nad konkreetselt küsida võivad;
-          informeeritud nõusolekule: vajalik on arutelu selle kontseptsiooni tähenduse üle ja analüüs, kuidas riigid rakendavad õigust teadvale nõusolekule, tuginedes üllatavatele andmetele
-          aktiivne kodanikutegevus: kodanikke koheldakse sageli sissetungijatena. Seadusandlusest tulenev ja vastavale kultuurile omane tõlgendus kodanike osast ühiskonnas on vajalik eeltingimus selle õiguse rakendumiseks.
teine samm – suur vajadus on ühise teadlikkuse järele oma õigustest: uurijad leidsid, et paljudel kodanikeühendustel on raskusi oma rolli täitmisel kodanike õiguste nõudmisel, sest neil puudub informatsioon ja sellest tulenevalt ka oskus kodanike koolitamiseks kohtadel. Selle etapi võtmesõnad on informatsioon, koolitus, hea praktikaga kodanikeühenduste kogemusest õppimine.
 
 
 
JÄRELDUSED
 
Käesolev hindamine on osaliselt eksperiment, mida alustati 2002. aastal Euroopa patsiendiõiguste harta sõnastamisega, arendades Euroopa kodanikeühenduste praktikat, millel on laiem tähendus ja tähtsus.
Andmete kogumise käigus on välja joonistunud neli teemat: õiguste üldine seis, olukord erinevates riikides, Euroopa raamistiku areng ja tarbijate jõustamise jätkamine.
 
Õiguste üldine seis. Mitte ükski õigus ei ole saanud täieliku tunnustamise osaliseks. Nagu selgus 2007. aasta hindamisest, on seis kõige hullem patsiendi aja austamise, vaba valiku ja tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Nagu ka eelneva uuringu käigus täheldati, on kesine tulemus nii nimetatud õiguste osas kui ka turvalisuse, kvaliteedi ja uuenduste osas seotud Euroopa sotsiaalse mudeli kriisiga. Selles osas, mis puudutab ülemaailmset õigust tervise kaitsele, on tervisekaitse tase kahanemine tingitud nende õiguste puudulikust tunnustamisest.
Liiga madal skoor on ka õigusel vältida mittevajalikke kannatusi ja valu. Kõige paremini on kaitstud õigused individuaalsele kohtlemisele, ennetusele, privaatsusele ja füüsilisele kättesaadavusele – neid võib ehk pidada Euroopa tervishoiusüsteemidele omaseks teguriks.
 
Olukord erinevates riikides. PRES indeksite arvutamisega mõõdetakse tähelepanu astet, mis on pühendatud Euroopa harta õigustele, seda ei saa kasutada tervishoiusüsteemide klassifitseerimisel. Nagu eelpool toodud kaardistamisest näha, ei saanud isegi parimad riigid ideaalset skoori. Laiemalt vaadates annab võrdlus üsna mitmekesise ja avara pildi, kus parim tulemus erineb halvimast ligi 40% võrra. See kinnitab asjaolu, et elukoht võib olla võimas diskrimineeriv tegur.
 
Euroopa raamistiku arendamine. Käesolevas uuringus kasutatud kodanikepõhise auditi metoodika on välja toonud Euroopa tervishoiusüsteemide erinevused, aga ka oluliste ühiste joonte olemasolu:
hea füüsiline ligipääs haiglatele, kuhu pääseb peaaegu alati ühistranspordiga
riiklike juhistega on kinnitatud õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele
hästi on kaitstud õigus ennetavatele meetmetele vaktsineerimise ja sõeluuringute näol
laialdane seadusandluse olemasolu mittediskrimineeriva ja individuaalse kohtlemise osas, kus arvestatakse kultuurilisi, usulisi, soolisi ja ealisi erinevusi.
Veel 12 indikaatorit, mis puudutavad turvalisust, kvaliteeti ja individuaalset kohtlemist ravi käigus, on olemas ja täidetud peaaegu kõikides riikides, nii et on võimalik rääkida ühisest Euroopa tervishoiukultuurist.
 
Tarbijate jõustamise jätkamine. Paljud riigid on viimaste aastate jooksul hakanud tunnustama õigusi teadvale nõusolekule, kaebuste esitamisele ja kompensatsioonile, selle võib kirjutada jõustatud tarbija koolitamise arvele. See protsess on siiski mitmes mõttes lõpetamata: samad õigused on saanud mitterahuldava tulemuse, informeerimise meetmeid esineb harva ja aktiivne kodanikualgatus pole soositud.
Võib kinnitada, et üldiselt võivad kodanikud parimal juhul olla peamised tähelepanu objektid, aga neid ei tunnustata veel subjektina, kes on võimelised kaasa rääkima juhtimisel.
 
 
 
KODANIKE SOOVITUSED
 
 
Kaugem eesmärk, millele panustame – universaalsete tervishoiusüsteemide kaitsmine – vajab ühiseid pingutusi, vältimaks seda, et haigus tingib sotsiaalse eraldatuse, et ka ühiskonna nõrgematele lülidele oleks tagatud piisavad ressursid ja tagatised.
 
Uuringule toetudes soovitavad kodanikuühendused arendada viit tegevusvaldkonda:
 
  1. Euroopa patsiendiõiguste harta vastuvõtmine ühise standardina ning töövahendina tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamisel.
  2. Eelisvaldkondadena tuleb vastuvõetava Euroopa tervishoiupoliitika ülesehitamiseks arendada patsiendi õigust aja austamisele, vabale valikule ja ligipääsule.
  3. Erinevusi Euroopa kodanike ravis tuleb vähendada. Euroopa piiriüleste patsiendiõiguste direktiivi rakendamine peab olema tagatud ühiste kvaliteedistandardite, informatsiooni levitamise ja turvalisuse loomisega, kõrvaldades puudujäägid vaba valiku rakendamisel ning lühendades ooteaegu.
  4. Edasi tuleb tegeleda jõustatud tarbijate koolitamisega vastukaaluks Euroopa sotsiaalse mudeli kriisist tingitud kaitse vähenemisele, propageerides aktiivset kodanikutegevust kogu Euroopas, rakendades õigust informatsioonile ning levitades patsiendikeskse ravi kontseptsiooni.
  5. Kohalikel omavalitsustel peab olema võimalik kasutada vabalt oma ressursse subsidiaarsuse võrgustiku loomisel nii adekvaatsete ja kindlate rahaliste ressursside kui tegevustega, toetamaks ja koolitamaks kohalikke võime. Subsidiaarsuspõhimõtte eesmärk on tagada, et otsused tehakse nii kodanikulähedaselt kui võimalik.
 

The EU Charter of Patients' Rights - A Civic Assessment 2011

 

»
EUROOPA PATSIENTIDE ÕIGUSTE HARTA
»
Euroopa patsiendiõiguste harta - uuring 2011

 
Seadusandlus
 
Põhiõigused
Õigusaktid
Patsientide õigused
 
Õigus tervisele
 
Õigus isikupuutumatusele ja enesemääramisele
 
Õigus teisele arvamusele
 
Õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele
 
Õigus füüsilisele turvalisusele
 
Õigus inimväärikusele
 
Ligipääs õiguskaitsele
 
Kokkuvõte Euroopa patsiendiõiguste harta hindamisest 2011
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

SEA1
 
Kvaliteetne kodulehek�lg