Arstiabi Eestis

 
Sisukaart
   
 

 

Eesti Vabariigi põhiseadus § 28, Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6, 16, Ravikindlustuse seadus § 27, 38)

 ÕIGUS ABILE  

Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral

Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

 

RAVIKINDLUSTUS

Eestis kehtib kohustuslik ravikindlustus, kuhu laekub raha sotsiaalmaksust. Ravikindlustuseks maksab tööandja töötaja brutopalgast 13%.

Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviasutusele raviteenuse maksumuse.

Ravikindlustust korraldab Eesti Haigekassa, millel on 4 piirkondlikku osakonda. Haigekassa peamine ülesanne on ravikindlustushüvitiste (tervishoiuteenused, ravimid, hüvitised) võimaldamine. Lisaks koostab haigekassa ravikindlustuse eelarve ning esitab selle kinnitamiseks haigekassa nõukogule; peab arvestust kindlustatud isikute üle; sõlmib tervishoiuteenuse osutajatega lepinguid ning kontrollib nende täitmist; kontrollib kindlustatud isikutele osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteeti; määrab ajutise töövõimetuse hüvitisi ning menetleb kindlustatud isikute avaldusi jne.

 

RAVIKINDLUSTUSE SÜSTEEM EESTIS

KINDLUSTATUD ISIK on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav inimene, kelle eest makstakse või kes maksab iseenda eest sotsiaalmaksu. Lisaks võrdsustab seadus kindlustatutega ka inimesi (nt lapsi, pensionäre jne), kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta. Õigus ravikindlustusele tekib ka välislepingute ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustushüvitisi koordineeriva seadusandluse alusel.

Oma ravikindlustuse kehtivust saate kontrollida internetipanga või riigiportaali http://www.eesti.ee/ kaudu, kui teil on ID kaardi kasutamise võimalus.

Ravikindlustus kehtib töösuhte lõppedes veel kaks kuud. Et ravikindlustus ei katkeks, tuleb ennast ühe kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist töötukassas arvele võtta, kuna ravikindlustus algab töötuna arveloleku 31. päevast.

Ravikindlustus on tagatud kõigile töötukassas registreeritud töötutele ega sõltu ei eelnevast tööstaažist ega töösuhte lõpetamise põhjustest. Ravikindlustus ei ole seotud töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega.

NB! Haiguslehe saamiseks pärast erakorralist vastuvõttu tuleb pöörduda perearsti poole!

 

RAVIKINDLUSTUSETA ISIKUD

Ravikindlustuseta inimesele on tagatud vältimatu arstiabi.

  • Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.
  • Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul 

KIIRABI on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

Enamus omavalitsusi katavad ravikindlustamata inimeste esmatasandi abi.

  • Haiguse korral saab oma perearsti poole pöörduda tasuta.
  • Perearst on täpsemalt informeeritud, mis ulatuses omavalitsus ravi toetab.
  • Vastavalt sellele, kuidas omavalitsusel rahaliselt võimalik, võib omavalitsus toetada ka ravimite ostmist. 

Praktika ravikindlustamata inimese perearsti juurde pääsemise korraldamiseks võib omavalitsustes olla erinev.

  • Kohalik omavalitsus võib toetada perearsti ning perearst ei esita kindlustamata inimeste eest omavalitsusele arveid.
  • Teise võimalusena võib omavalitsus tasuda perearsti esitatud raviarve, andes näiteks vajadusel garantiikirja

 

EUROOPA RAVIKINDLUSTUS KAART

Arstiabi saamiseks Euroopas peate raviasutuses esitama Euroopa  ravikindlustuskaardi või selle asendussertifi kaadi ning isikut tõendava dokumendi. Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt,  saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selle sätte alla ei kuulu siiski teise riiki minek sel eesmärgil, et seal end ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal.

Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst  peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust. Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb taotleda eelnevalt haigekassa luba. Vaid loa saanud inimeste ravikulud katab haigekassa. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Arstiabi välisriigis ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile Eesti Haigekassa ei korva. Samuti ei kata ravikindlustuskaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Direktiiv „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“ muudab oluliselt piiriülese arstiabi hüvitamise põhimõtteid. Patsiendid võivad tulevikus minna teise liikmesriiki plaanilisele ravile, kulud hüvitatakse edaspidi Eestis kehtivate tervishoiuteenuste hindade alusel. Eelnevat haigekassa luba vajavad tulevikus vaid need patsiendid, kes soovivad saada tervishoiuteenust, mida Eestis ei osutata. Iga liikmesriik peab oma siseriiklikku seadusandlusesse direktiivi sätted sisse kirjutama ning need peavad jõustuma 30 kuu jooksul (hiljemalt 25.10.2013).

 

AJUTINE TÖÖVÕIMETUSHÜVITIS

Kindlustatud isikul ei ole õigus saada haigekassalt hüvitist, kui:

  • tema või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist,
  • tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud,
  • ajutine töövõimetus algab hetkel, mil kindlustatud isik on puhkusel.

 

HAIGUSHÜVITISE suurus sõltub töövabastuse põhjusest

Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatuna keskmisest kalendripäeva tulust. Tööandja lähtub töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa lähtub töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.

Kui kindlustatu on olnud haige kauem kui 120 (tuberkuloosi korral 178) kalendripäeva, tuleb tema raviarstil hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks saata hiljemalt 121. (tuberkuloosi korral 178.) päevaks arstliku ekspertiisi komisjoni taotlus.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.

Seoses 1. juulil 2009 jõustunud „Ravikindlustuse seaduse“ (RAKS) muudatusega – muudeti ajutise töövõimetushüvitise arvestamise aluseks olevat kalendripäeva keskmise tulu arvutamise korda. Uue korra alusel ei võeta enam kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel arvesse riigi, valla või linna poolt makstavat sotsiaalmaksu ja arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. Eelmärgitud põhjusel kaotab inimene haiguslehel viibimise ajal seoses töövõimetushüvitise saamisega 2/3 oma tavalisest sissetulekust (palgast).

 

HOOLDUSHÜVITIS on ajutise töövõimetuse hüvitis, mida haigekassa maksab kindlustatud isikule järgmistel juhtudel:

Hooldushüvitist makstakse kindlustatud isikule töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates.

Hooldushüvitise suuruseks on 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust (arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult).

Ühe hooldusjuhu korral mitmele hooldajale väljastatud hoolduslehe alusel on hooldajatel õigus saada hooldushüvitist kokku alla 12aastase lapse hooldamise puhul kuni 14 päeva eest, perekonnaliikmete puhul kuni 7 päeva eest ja alla 3aastase lapse või alla 16aastase puudega lapse hooldamise korral kuni 10 päeva eest.

Hoolduslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte hoolduslehe kestusel.

 

VÄLTIMATU ARSTIABI JA KIIRABI

Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi. Ka vältimatu abi eest tuleb tasuda seaduses kehtestatud visiiditasu.

NB! Erakorralisele vastuvõtule sattudes tuleb meeles pidada, et töövõimetuslehe saamiseks tuleb pöörduda perearsti poole.

Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

 

RAVIJÄRJEKORRAD

Ravijärjekorra maksimumpikkuse kinnitab haigekassa nõukogu. Ravijärjekorra maksimumpikkuse pikendamine ei kehti kindlustatud isikute suhtes, kes on kantud ravijärjekorda.

Ravijärjekorra pikkus võib olla haigekassa piirkondlikel struktuuriüksustel erinev, kuid see ei tohi ületada ravijärjekorra maksimumpikkust.

Rohkem infot leiab haigekassa kodulehel http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/jarjekorrad või haigekassa infotelefonil 16363.

 

PIIRIÜLENE ARSTIABI

Hetkel kehtib Eestis süsteem, kus piiriülese vajamineva arstiabi kulud kaetakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning plaanilise välisravi kulud vaid eelneva loa saanud patsientidele.

Haigekassa tasub välisriigis osutatud ravi eest juhul, kui ravi on kindlustatud isikule näidustatud, kuid seda ei ole võimalik osutada Eestis. Kui soovitavale ravile leidub alternatiivne ravivõimalus Eestis, ei ole haigekassal õigust välismaal toimuva ravi eest tasuda.

Välisriiki ravile suunamise korral peate haigekassale esitama taotluse. Taotlusele palume võimalusel lisada arstliku konsiiliumi otsuse ning väljavõtte haigusloost. Taotlusi on võimalik esitada haigekassa klienditeenindusbüroodes või posti teel, saates need aadressile Eesti Haigekassa, Lembitu 10, Tallinn 10114.

Arstliku konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda oma raviarsti poole, kes koostab konsiiliumi otsuse, mis hindab vastavust ravikindlustuse seaduse tulenevatele kriteeriumitele.

Negatiivse otsuse korral väljastatakse kindlustatule kirjalik teade koos põhjendusega ravile suunamisest keeldumise kohta.

NB! Soovitav on esitada oma taotlus haigekassale võimalikult varakult. Välisriigis osutatud plaanilise ravi eest tasumise otsuse saab haigekassa teha enne ravi toimumist – tagantjärele esitatud taotlusi ei ole haigekassal õigus menetleda!

KONSIILIUM  Juhtumi kiiremaks menetlemiseks soovitatakse esitada taotlus koos konsiiliumi otsusega!

  • alla 12aastase lapse põetamisel;
  • haige perekonnaliikme kodus põetamisel;
  • alla 3aastase lapse või alla 16aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi 
  • Alla 12aastase lapse hooldajal on õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist kuni 14 järjestikuse päeva eest.
  • Haige perekonnaliikme kodus põetamise korral on hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist kuni 7 järjestikuse päeva eest.
  • Alla 3aastase lapse või alla 16aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, on hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest 
  • Koos konsiiliumi otsusega saabunud taotluste menetlemine võtab aega keskmiselt kuni 30 päeva.
  • Ilma konsiiliumi otsuseta saabunud taotluste menetlemine võtab aega keskmiselt 2-3 kuud

ARSTI LITSENTSI ja KOODI KONTROLLIMINE

Kui soovite leida arsti nime järgi tema koodi, siis on kõige parem avada Terviseameti kodulehel tervishoiutöötajate register (http://w2.terviseamet.ee/mveeb/index.php?task=12) ja sisestades arsti nime, leiate sealt tema koodi. Ettevaatlik tuleb olla juhtumitel kui te oma arsti tervishoiutöötajate registrist ei leia. Sel juhul küsige selle kohta selgitusi oma arstilt ning informeerige Terviseametit.

 

MITTEAMETLIK PATSIENTIDE HINNANG ARSTIDELE

Teiste patsientide arvamust ja hinnanguid arstidele saate vaadata lehel http://tervisetrend.ee . Sinna saate kirjutada ka enda kommentaare ning anda hindeid arsti tööle.

 

 

 
Patsiendiabi
 
Arstiabi Eestis
Leping ja vastutus
Kvaliteet ja järelevalve
Info ja nõusolek
Haiguslugu ja dokumenteerimine
Arsti vahetus
Kahju hüvitamine
Vaimne tervis
Puue ja töövõimetus
Töövõimetushüvitised
Teenused ja toetused
12 näidisküsimust arsti vastuvõtul
Annetuskeskkond
Kasulik teave
Vaktsiinide infolehed
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Avatud Eesti Fond Open Society Institute EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Kodanikuühiskonna Sihtkapital Euroopa Sotsiaalfond Mental Disability Advocacy Center Tallinna linn Sotsiaalministeerium Balti-Ameerika Partnerlusprogramm KÜSK
 
Soodsad kodulehed