Töövõimetushüvitised

 
Sisukaart
   
 

AJUTINE TÖÖVÕIMETUSHÜVITIS

Kindlustatud isikul ei ole õigus saada haigekassalt hüvitist, kui:

  • tema või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist,
  • tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud,
  • ajutine töövõimetus algab hetkel, mil kindlustatud isik on puhkusel.

 

HAIGUSHÜVITISE suurus sõltub töövabastuse põhjusest

Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatuna keskmisest kalendripäeva tulust. Tööandja lähtub töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa lähtub töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.

Kui kindlustatu on olnud haige kauem kui 120 (tuberkuloosi korral 178) kalendripäeva, tuleb tema raviarstil hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks saata hiljemalt 121. (tuberkuloosi korral 178.) päevaks arstliku ekspertiisi komisjoni taotlus.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.

Seoses 1. juulil 2009 jõustunud „Ravikindlustuse seaduse“ (RAKS) muudatusega – muudeti ajutise töövõimetushüvitise arvestamise aluseks olevat kalendripäeva keskmise tulu arvutamise korda. Uue korra alusel ei võeta enam kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel arvesse riigi, valla või linna poolt makstavat sotsiaalmaksu ja arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. Eelmärgitud põhjusel kaotab inimene haiguslehel viibimise ajal seoses töövõimetushüvitise saamisega 2/3 oma tavalisest sissetulekust (palgast).

 

HOOLDUSHÜVITIS on ajutise töövõimetuse hüvitis, mida haigekassa maksab kindlustatud isikule järgmistel juhtudel:

Hooldushüvitist makstakse kindlustatud isikule töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates.

Hooldushüvitise suuruseks on 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust (arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult).

Ühe hooldusjuhu korral mitmele hooldajale väljastatud hoolduslehe alusel on hooldajatel õigus saada hooldushüvitist kokku alla 12aastase lapse hooldamise puhul kuni 14 päeva eest, perekonnaliikmete puhul kuni 7 päeva eest ja alla 3aastase lapse või alla 16aastase puudega lapse hooldamise korral kuni 10 päeva eest.

Hoolduslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte hoolduslehe kestusel.

 

 
Patsiendiabi
 
Arstiabi Eestis
Leping ja vastutus
Kvaliteet ja järelevalve
Info ja nõusolek
Haiguslugu ja dokumenteerimine
Arsti vahetus
Kahju hüvitamine
Vaimne tervis
Puue ja töövõimetus
Töövõimetushüvitised
Teenused ja toetused
12 näidisküsimust arsti vastuvõtul
Annetuskeskkond
Kasulik teave
Vaktsiinide infolehed
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Kodanikuühiskonna Sihtkapital EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Sotsiaalministeerium Avatud Eesti Fond Open Society Institute KÜSK Mental Disability Advocacy Center Euroopa Sotsiaalfond Tallinna linn Balti-Ameerika Partnerlusprogramm
 
www kujundamine