Info ja nõusolek

 
Sisukaart
   
 

 PATSIENDI TEADLIKKUS TERVISHOIUTEENUSE SAAMISEL

(Võlaõigusseadus § 765-769, Ravikindlustuse seadus § 34, 40, Karistusseadustik § 118, 138-140, 150, 152, Isikuandmete kaitse seadus § 6, 14, 15, 19-23, 42,43, Avaliku teabe seadus § 4)

Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul.

 

TEAVITUSKOHUSTUS

Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama:

  • patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist
  • võimalikest haigustest ning nende kulgemisest
  • pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest
  • selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest
  • võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. 

Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 

TEADEV NÕUSOLEK

TEADEV NÕUSOLEK on nõusolek, mille andmisel isik on võimeline aru saama nõusoleku olemusest ja selle andmise või sellest keeldumise tagajärgedest.

Igaühel on õigus oma kehale ja isikupuutumatusele. Inimese kehalisse puutumatusse ei tohi sekkuda ilma tema teadva nõusolekuta. Teadvaks loetakse nõusolekut juhul, kui patsienti on piisavalt informeeritud ning ta on kõigist poolt ja vastuargumentidest aru saanud. Sekkumiseks loetakse igasugust arstiabi s.h. ka analüüside tegemist ning retsepti väljakirjutamist.

Vaba ja teadlikku nõusolekut saab realiseerida vaid siis kui on antud piisavalt informatsiooni valiku tegemiseks ning otsuse langetamiseks.

 

HAIGUSTE ENNETAMINE JA UURINGUD

Haiguste ennetamine on inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks.

Parima ravitulemuse saavutamiseks on oluline, et arst oleks teadlik patsiendi tervisliku seisundi erinevatest aspektidest.

Oluline on suhelda arsti ja õega ning osaleda aktiivselt oma raviotsuste tegemisel.

Et kasutada võimalikult tõhusalt arsti vastuvõtu piiratud aega, on soovitav eelnevalt üles kirjutada küsimused, millele tahetakse vastus saada.

 

HAIGUSTUNNUSED JA DIAGNOOSID

HAIGUS on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.  Haigestumise põhjuseks võivad olla välised või sisemised, samuti psühholoogilised tegurid.

Meditsiiniline diagnoos peaks sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi.

Juriidilises mõttes tähendab haigus sama mis tervisekahjustus — see on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist.

Mida küsida arstilt oma haigustunnuste või diagnoosi kohta

  • Milline on minu seisund/diagnoos?
  • Kas mul võib olla kutsehaigus?
  • Kui tihti pean tegema tervisekontrolli?
  • Kas mulle on tehtud kõik ettenähtud uuringud, milliseid uuringuid võiks mulle veel teha?
  • Millised on pandud diagnoosi tüüpilised haigustunnused ehk sümptomid?
  • Millised on võimalikud ravimeetodid?
  • Mida peaksin ette võtma, kui seisund halveneb?
  • Mida saan ise teha oma kaebuste leevendamiseks?
  • Milliseid muudatusi peaksin tegema oma eluviisides?

 

UUE RAVIMI MÄÄRAMINE, KÕRVALMÕJUD

RAVIM on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

NB! Kui ravimi tarbimisel ilmnevad kõrvaltoimed, siis tuleb sellest teatada kas oma arstile või ravimiametile telefonil 737 4140 või täita kodulehel asuv ankeet: http://www.ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis-patsiendile

Mida küsida arstilt uue ravimi väljakirjutamisel

  • Mis on määratud ravimi toimeaine?
  • Millal, kuidas ja millises koguses ravimit võtma peab?
  • Kas peaksin vältima teatud toite või teisi ravimeid ravimi tarvitamise ajal?
  • Millised on ravimi kõrvaltoimed? Mida teha ravimi kõrvaltoimete ilmnemisel?
  • Kuidas toimida, kui unustasin ravimit õigeaegselt võtta?
  • Kas määratud ravi ajal on alkoholi tarbimine lubatud?
  • Mis on ravimiga ravimise alternatiivid?
  • Kui kaua peaksin seda ravimit tarvitama? Kui tunnen ennast paremini, kas siis tohin ravimi kasutamise katkestada?
  • Kas sellest ravimist võib tekkida sõltuvus?

 

OPERATSIOON VÕI KIRURGILINE PROTSEDUUR

OPERATSIOON ehk kirurgiline sekkumine ehk lõikus on meditsiinis inimese kudede või elundite kirurgiline mõjutamine.

Enne operatsioonile minemist leppida vajadusel mõne lähedasega kokku, et Sind pärast operatsiooni keegi haiglast koju tooks või aitaks koduste toimetustega, kuni oled valmis ise seda tegema.

Määra mõni sõber või pereliige oma usaldusisikuks, kes räägiks vajadusel arstiga ja informeeriks teisi Sinu lähedasi Su tervislikust olukorrast.

Mida küsida arstilt enne kirurgilist protseduuri/operatsiooni või haiglasse sattudes

  • Millist protseduuri mulle soovitatakse, miks ma just seda protseduuri vajan?
  • Millised on alternatiivsed ravimeetodid?
  • Millised on tagajärjed, kui otsustan protseduurist loobuda või seda edasi lükata?
  • Millised võivad olla protseduuri tüsistused?
  • Millist tuimestust kasutatakse protseduuril (üldnarkoos, kohalik tuimestus)?
  • Kas pärast protseduuri võib tunda valu?
  • Millal ja kus protseduur teostatakse?
  • Kauaks pean haiglasse jääma?
  • Millised on minu õigused ja kohustused haiglas?
  • Kui pikk ja milline on normaalne taastumine pärast protseduuri? Millisel puhul peaksin tingimata uuesti arsti poole pöörduma?
  • Millised on protseduuri järel piirangud töötamisele, sportimisele, seksuaalelule, toitumisele?
  • Kust leian protseduuri kohta kirjalikku infomaterjali?
  • Millised on operatsiooni riskid/tüsistused?

 

UURINGUD JA KATSED

Mida küsida arstilt uuringu kohta

  • Millist uuringut mulle soovitatakse?
  • Millist informatsiooni uuring annab?
  • Kas soovitatud uuring on ainus võimalus informatsiooni saamiseks?
  • Millised on uuringu kasutegurid, millised võimalikud ohud ja riskitegurid?
  • Kuidas uuringut teostatakse?
  • Mida tunnen uuringu teostamise ajal? Kas võin tunda valu, ebamugavust?
  • Millal selguvad uuringu vastused, kuidas mind nendest informeeritakse?
  • Kas uuringu järgselt on piiranguid töötamisele, sportimisele, seksuaalelule, toitumisele vmv?
  • Kas uuringu kohta on kirjalikku infomaterjali?

Meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemise eest inimesega, kes ei olnud selleks andnud seaduses ettenähtud korras oma nõusolekut või keda enne nõusoleku andmist ei olnud teavitatud olulistest uuringuga kaasneda võivatest ohtudest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule; raske kehaline haigus; raske psüühikahäire; raseduse katkemine; nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus või elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine, karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

 

TEISENE ARVAMUS

TEISENE ARVAMUS on teiste arsti arvamus patsiendi diagnoosi ja väljapakutud ravi kohta, mille eesmärk on aidata patsiendil teha raskeid valikuid enne ravi alustamist.

Sotsiaalministri 24.09.2002 määrus nr 111 „Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikult teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord“ sätestab teisese arvamuse õiguse.  Teisese arvamuse andjaks võib olla Eestis sama eriala tegevusluba omav eriarst. Üldarstiabis võib teisese arvamuse anda vaid perearstiabi tegevusluba omav eriarst. Teisese arvamuse andja välismaal peab omama vastavas riigis välja antud eriala tegevusluba või samaväärset dokumenti, mis tõendab tema erialast kvalifikatsiooni.

Kui inimesel on kahtlusi tervishoiuteenuse osutaja otsuses, on tal õigus teisesele arvamusele.

Teisese arvamuse andmise eesmärk on välja selgitada:

  • diagnoosi õigsus,
  • ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkus,
  • alternatiivid ja oodatav mõju,
  • tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskid 

Teisese arvamuse saamine toimub patsiendi ettepanekul eriarsti ja patsiendi kokkuleppel teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti poolt.

Esmase arvamuse andja on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik patsienti puudutavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama patsiendile saatekirja teisese arvamuse saamiseks. Teisese arvamuse andmine peab toimuma 180 päeva jooksul alates haigusjuhu lõppdiagnoosist või ravi määramisest, so esmase arvamuse andmisest.

Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelule, kui teisese arvamuse saamise eesmärk on välja selgitada diagnoosi õigsus, samuti ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkus, alternatiivid ja oodatav mõju ning teenuse osutamisega seotud riskid.

  • Kindlustatud isikul on õigus saada teisest arvamust ka välisriigis või tervishoiuteenuse osutajalt, kes asub välisriigis.
  • Haigekassa poolt kindlustatud isikult teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

 
Patsiendiabi
 
Arstiabi Eestis
Leping ja vastutus
Kvaliteet ja järelevalve
Info ja nõusolek
Haiguslugu ja dokumenteerimine
Arsti vahetus
Kahju hüvitamine
Vaimne tervis
Puue ja töövõimetus
Töövõimetushüvitised
Teenused ja toetused
12 näidisküsimust arsti vastuvõtul
Annetuskeskkond
Kasulik teave
Vaktsiinide infolehed
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Mental Disability Advocacy Center Tallinna linn Avatud Eesti Fond Kodanikuühiskonna Sihtkapital Open Society Institute Balti-Ameerika Partnerlusprogramm KÜSK Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfond
 
Kodulehtede valmistamine