Haiguslugu ja dokumenteerimine

HAIGUSLUGU JA HAIGUSLOO DOKUMENTEERIMINE

Õigekeelsussõnaraamatus on HAIGUSLUGU haige kohta peetav haiguse kulu ja ravi kirjeldus.

Meditsiinisõnastiku järgi on haiguslugu kindlakujuline (kirjalikult või arvutimälus säilitatav) dokument, mis sisaldab andmeid patsiendi haiguse, sooritatud uuringute ning määratud ravi kohta; vt ka patsiendikaart.

PATSIENDIKAART on väikesemõõduline kronoloogiline haiguslugu

 

Patsiendi TEAVITAMINE terviseandmetest ehk haigusloost

Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest.

Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama patsiendile räägitud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Euroopa Patsientide Õiguste Harta (soovituslik dokument) punkt 4 „Õigus teadlikule nõusolekule“ järgi on igal inimesel õigus kogu teabele, mis võiks võimaldada tema aktiivset osalemist oma tervist puudutavate otsuste vastuvõtmises; niisuguse teabe andmine on nõutav eeltingimus mis tahes protseduuri või ravimeetme teostamiseks, kaasa arvatud patsiendi osalemiseks teaduslikus uurimuses.

Tervishoiuteenuste pakkujad ja erialaspetsialistid peavad edastama patsiendile kogu tema ravi või operatsiooniga seonduva teabe, sh kaasnevate riskide ja ebamugavuste, kõrvalmõjude ja ravi alternatiivide kohta. See teave tuleb patsiendile edastada piisava etteteatamisajaga (vähemalt 24 tundi), et võimaldada patsiendil aktiivselt osaleda tema tervislikku seisundit puudutavates ravivalikutes. Tervishoiuasutused ja erialaspetsialistid peavad kasutama patsiendile arusaadavat sõnavara ja suhtlema temaga viisil, mis on mõistetav ka meditsiinihariduseta inimestele. Kõikidel juhtudel, mille puhul annab patsiendi asemel informeeritud nõusoleku tema seaduslik esindaja, peab patsient (alaealine või täiskasvanu, kes on ilma piisava otsustusvõime või tahteta) olema kaasatud teda puudutavate otsuste vastuvõtmisse nii palju kui võimalik.

Tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti.

NB!  Patsiendi tahe on ülimuslik. Patsiendile peab olema tagatud kontroll selle üle, kas ja missugust tervishoiuteenust ning millal ja kelle poolt patsiendile osutatakse.

Ebapiisav teavitamine on võrdsustatud raviveaga (vt täpsemalt teema alt „Meditsiinilised vead“).

 

HAIGUSLOO KOOPIAD

Patsient saab vaadata oma haigusloo andmeid kas elektrooniliselt või küsida tervishoiuteenuse osutajalt koopiaid.

Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud patsiendi kirjaliku avalduse alusel väljastama patsiendile küsitud terviseandmed paberkandjal või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul.

Andmete väljastamise eest paberkandjal võib isikuandmete töötleja alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud.

Isikuandmete töötleja on kohustatud põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul.

 

ISIKUANDMED JA KONFIDENTSIAALSUS

SALADUSKOHTUSTUS

Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti (mainitud kohustuse täitmisest võib mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid).

Kõrvalise isiku juuresolek tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud üksnes patsiendi nõusolekul, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutamine kõrvalise isiku juuresolekuta ei ole võimalik, patsiendi nõusolekut ei ole võimalik küsida ja tervishoiuteenuse osutamata jätmine ohustaks oluliselt patsiendi tervist.

Veel täpsemalt reguleerib andmekaitsega seotud küsimusi isikuandmete kaitse seadus, mille kohaselt loetakse inimese tervist või puuet puudutav informatsioon delikaatseks.

DELIKAATSED ISIKUANDMED on seaduse kohaselt andmed, mis kirjeldavad isiku usulisi, poliitilisi ja maailmavaatelisi veendumusi, etnilist ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, puuet, pärilikkust, ametiühingu liikmelisust ja seksuaalelu. Samuti loetakse delikaatseks kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutavat teavet enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õiguserikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. Delikaatsed isikuandmed on ka biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed).

Statistilisi andmeid ei loeta isikuandmeteks juhul, kui puudub võimalus üheselt tuvastada isikut, keda need andmed puudutavad.