Arsti vahetus

 PERE- VÕI ERIARSTI VAHETUS

Pere- või eriarsti vahetuseks võib olla mitmeid põhjuseid, neist levinumad on tavaliselt kas elukoha vahetus, vähene suhtlus arstiga või tervishoiuasutuse töökorraldus.

 

ERIARSTI VAHETUS

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne (ööpäevaringne haiglaravi) tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

Perearsti või eriarsti saatekirjata võib pöörduda eriarsti vastuvõtule siis, kui eriarstiabi osutatakse seoses trauma, kroonilise haiguse, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaigusega või juhul, kui inimesele osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi.

Eriarsti vahetuseks tuleb küsida saatekiri perearstilt või raviarstilt valitud eriarstile (perearst võib küsida selgitust saatekirja saamiseks). Uuele arstile haigusloo edastamiseks küsida oma eelmiselt raviarstilt koopiad seaduses ette nähtud korras (vaata täpsemalt haigusloo koopiad alt).

 

PEREARSTI VAHETUS

Perearst osutab koos pereõega üldarstiabi, annab nõu hoolduse ja haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantud isikutele.

Perearst on kohustatud andma abi vahetult ise või korraldama arstiabi teiste tervishoiuteenuste osutajate kaudu, suunates patsiendid eriarstide konsultatsioonile või haiglasse.

Igal kindlustatul on perearst, kelle ta on ise valinud või kelle on talle määranud maavanem.

 

Kuidas vahetada ja valida perearsti

  1. Täpne info on üleval Terviseameti kodulehel

  2. Info perearstinimistute ja perearstide teeninduspiirkondade kohta saab Terviseameti veebiregistritest „Perearstinimistud“

 

Millal võib perearst keelduda isiku nimistusse võtmisest

  1. Kui on ületatud antud perearsti nimistule kehtestatud maksimaalne piirsuurus. Eestis on perearsti nimistu suuruseks kehtestatud 1600±400 inimest, millest maavanem, kooskõlastatult Eesti Haigekassaga, võib lubada kõrvalekaldeid sõltuvalt piirkonna eripärast. Perearst võib võtta inimese oma nimistusse olenemata piirsuuruse ületamisest, kui nimistusse kuulub inimese pereliige (nt kui perre sünnib laps, siis lapse perearstiks võib saada vanema perearst, hoolimata nimistu suurusest).

  2. Isiku alaline elukoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas.

 

SAATEKIRI

Eriarsti vastuvõtule pöördumisel on vajalik perearsti/eriarsti saatekiri.

Saatekirja ei nõuta järgnevate eriarstide puhul: naistearst, naha- ja suguhaiguste arst, nakkushaiguste arst, trauma korral traumatoloog või kirurg, psühhiaater, silmaarst.        

Saatekiri taastusravile

Et haigekassa tasuks taastusravi eest, siis peab olema arsti saatekiri taastusarsti vastuvõtule. Intensiivseks statsionaarseks taastusraviks, mille eest haigekassa tasub 100%, on vajalik taastusarsti suunamine. 20 protsendise omaosalusega funktsioone toetavale statsionaarsele taastusravile võivad suunata ka teised arstid.

Saatekiri hooldusravile

Ka hooldusravi osutatakse nii statsionaarselt (haiglas) kui ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi). Hooldusravile suunatakse arsti saatekirjaga.

Saatekiri soodushinnaga meditsiiniseadmetele

Meditsiiniseadme vajaduse määrab raviarst. Kui Teil on diagnoositud haigus, mille raviks on vaja kasutada haigekassa meditsiiniseadmete loetelus olevat meditsiiniseadet, koostab raviarst Teile digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Juhul kui arstil puudub võimalus digitaalse meditsiiniseadme kaardi koostamiseks, kirjutab raviarst Teile saatekirja soodustingimustel meditsiiniseadme ostmiseks.

Saatekiri eriarstile

Perearst saab anda saatekirja eriarstile üle Eesti. Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid (mitte kõik raviteenuste osutajad üle Eesti) teenindavad kõiki kindlustatuid sõltumata sellest, millise piirkondliku osakonna kindlustatute hulka patsient kuulub (haigekassa lepingupartnerid, kes on leitavad haigekassa kodulehel www.haigekassa.ee).

Perearsti saatekirja kehtivus ei ole reguleeritud. Saatekirjaga saab minna eriarsti juurde seni, kuni on visiidiaeg kinni pandud.