Kahju hüvitamine

 
Sisukaart
   
 

KAHJU HÜVITAMINE

(Eesti Vabariigi Põhiseadus § 25, 146, Võlaõigusseadus § 128, 130, 771, Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 4, 79, 180-193, 363, 366, Riigilõivuseadus § 57, Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 153, Perekonnaseadus § 187, § 188, §190, § 207).

Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Patsiendil on õigus kasutada esindajat oma õiguste teostamisel. Kui patsiendil puudub piisav informatsioon oma õiguste teostamise võimaluste kohta või haiguse puhul võimalus end ise esindada, on patsiendil õigus riigi abile enda esindatuse tagamiseks. Patsiendil on õigus esindajale nii haldus kui tsiviilmenetluses.

Enne kohtusse pöördumist on mõistlik pöörduda teenust osutanud tervishoiuasutuse poole ettepanekuga vabatahtlikult hüvitada tekitatud kahju (teenust osutanud raviasutuse kvaliteedijuhi või juhataja poole).

Kui kohtuvälise kokkuleppe saavutamine osutub võimatuks, tuleb kahju hüvitamise või kompensatsiooni saamiseks pöörduda kohtusse.

Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.

Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:

1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese)
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus)
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

Mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.

Kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.

Hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või seaduses sätestatud kindla summana.

 

KAHJUDE LIIGID JA TÄHTAEG

Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline

VARALINE KAHJU on eelkõige kantud kulud ning saamata jäänud tulu. Varaline kahju on kahju ulatus, mille kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

MITTEVARALINE KAHJU hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

 

KAHJUNÕUDE TÄHTAEG

Patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

Kohustuse rikkumisest teadasaamiseks saab pidada näiteks tervishoiuteenuse osutaja sellekohast teadet, teisese arvamuse kinnitust või arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni otsust (Nõmper, Sootak „Meditsiiniõigus“2007, lk 138).

Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg patsiendi lähedastele on kolm aastat.

 

RIIGI ÕIGUSABI

RIIGI ÕIGUSABI on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul. Riigi õigusabi seisneb selles, et õigusmenetluses (kriminaalmenetlus, väärteomenetlus, tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, haldusmenetlus, täitemenetlus), milles isik osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri määratud advokaat.

Advokaatide kontaktide ja lisainfo Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) infotelefonilt 697 9090 TASUTA , 697 9091, 697 9092 või e-posti aadressilt: ris@advokatuur.ee. Koduleht: https://ris.just.ee ja 24 h telefon 697 9090 begin_of_the_skype_highlighting 697 9090 TASUTA  end_of_the_skype_highlighting.

Lisaks isikule õigusabi andmiseks Eesti kohtute ja haldusorganite menetlustes on Eesti kodanikul ja Eestis elamisloa alusel viibival isikul õigus taotleda riigi õigusabi (sh tõlkeabi) ka tsiviilasja menetlemiseks teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, samuti pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Vähekindlustatud isikutel on õigus taotleda riigi õigusabi. Selleks tuleb esitada täidetud taotluse vormid:

  • „Majandusliku seisundi teatis“ ja „Riigi õigusabi taotlus“ 

Üldjuhul tuleb riigi õigusabi saamiseks esitada taotlus. Taotluse vorm on kättesaadav justiitsministeeriumi veebilehel www.just.ee ning igas kohtus ja advokaadibüroos.

Kohtusse pöördudes tuleb patsiendil tõestada arsti tehtud raviviga ja/või hoolimatust.

 

MENETLUSABI

RIIGIPOOLNE MENETLUSABI on ainult tsiviilkohtumenetluses, mille kohus määrab menetlusosalise taotlusel menetluskulude kandmiseks (samas kui riigi õigusabi antakse lisaks tsiviilkohtumenetlusele ka veel teistes kohtumenetlustes ja kohtuväliselt).

Menetlusabina võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:

  1. vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest
  2. võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul
  3. ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses
  4. vabastatakse sissenõudjana Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt täitemenetlusega seotud kuludest või kohtumenetluses kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul
  5. vabastatakse Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt eestkoste teostamisega seotud kulude kandmisest ja eestkostjale tasu maksmisest
  6. vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul

 

RIIGILÕIV

Kohtusse pöördumise korral tuleb tasuda riigilõiv. Kohtul on õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, lähtudes isiku maksevõimest. Selleks peab isik esitama kohtule menetlusabi taotluse ja tõendama oma maksevõimetust. Menetlusabi ei anta avaldajale maksekäsu kiirmenetluses ega registriasjas kandeavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmiseks.

 

 

 
Patsiendiabi
 
Arstiabi Eestis
Leping ja vastutus
Kvaliteet ja järelevalve
Info ja nõusolek
Haiguslugu ja dokumenteerimine
Arsti vahetus
Kahju hüvitamine
Vaimne tervis
Puue ja töövõimetus
Töövõimetushüvitised
Teenused ja toetused
12 näidisküsimust arsti vastuvõtul
Annetuskeskkond
Kasulik teave
Vaktsiinide infolehed
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Open Society Institute Avatud Eesti Fond KÜSK Euroopa Sotsiaalfond EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Sotsiaalministeerium Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Mental Disability Advocacy Center Tallinna linn Kodanikuühiskonna Sihtkapital
 
Soodsad kodulehed