Vaimne tervis

 
Sisukaart
   
 

VAIMNE TERVIS

(Tsiviilseadusliku üldosa seadus 8, 9)

ELi poliitika aitab kaitsta ja edendada vaimset tervist, tõsta teadlikkust sellega seonduvates küsimustes ning luua üleeuroopalist võrgustikku koostööks ja heade tavade jagamiseks valitsuste ning erinevate sektorite vahel sellekohase poliitika, praktika ja teadusuuringute alal.

Selle saavutamine on vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti eesmärk. Paktil on viis prioriteeti:

  • depressiooni ja enesetappude ennetamine
  • noorte vaimne tervis ja haridus
  • vaimne tervis töökohal
  • vanemate inimeste vaimne tervis
  • võitlus häbimärgistamise ja sotsiaalse eraldatusega 

Psühhiaatria on teadus ja meditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooniga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida inimõiguste rikkumisi. Eestis on psühhiaatriline abi reguleeritud psühhiaatrilise abi seadusega.

Psühhiaatreid koolitatakse vastava eriala residentuuris Tartu Ülikoolis. Eesti psühhiaatreid ühendab Eesti Psühhiaatrite Selts.

 

ERIHOOLEKANDETEENUSED

ERIHOOLEKANDE TEENUSED on:

1. igapäevaelu toetamise teenus

2. töötamise toetamise teenus

3. toetatud elamise teenus

4. kogukonnas elamise teenus

5. ööpäevaringne erihooldusteenus.

Erihoolekandeteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuse juhendamine. Erihoolekandeteenused on mõeldud raske ja pikaajalise psüühikahäirega inimestele. Psüühikahäirete all peetakse silmas nii vaimupuudeid kui vaimuhaigusi. Teenusele suunamist ja osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet. Täiendavat teavet teenuste sisu, taotlemise protsessi jms kohta annavad sotsiaalkindlustusametis töötavad juhtumikorraldajad või elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna töötaja.

Erihoolekandeteenusele suunamiseks peab isik üldjuhul olema läbinud rehabilitatsiooniteenuse ja talle on koostatud rehabilitatsiooniplaan. Suunamisele taotleja või taotleja esindaja pöördub elukohajärgse pensioniameti juhtumikorraldaja poole. 

TEENUSE SAAMISEKS võib saata dokumendid sotsiaalkindlustusametile postiga või viia isiklikult juhtumikorraldajale. Vajalik on esitada juhtumikorraldajale avaldus koos järgnevate dokumentidega (erandiks on kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik):

  • kehtiv rehabilitatsiooniplaan, mis näeb ette erihoolekandeteenust
  • hooldamisele suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia
  • sotsiaalkindlustusamet otsustab isiku erihoolekandeteenusele suunamise või sellest keeldumise 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest. Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule suunamisotsuse erihoolekandeteenusele, kui isik vastab temale esitatud nõuetele, riigil on selleks raha ja teenuse osutajal vaba koht. Teenusele suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul kokkulepitud tähtpäevast. Täpsem info sotsiaalkindlustusameti kodulehel (Erihoolekanne; Ekspertiis ja rehabilitatsioon)  või infotelefonil 16106 

IGAPÄEVAELU TOETAMISE TEENUSE eesmärgiks on isiku parim võimalik toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedast ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Igapäevaelu toetamise teenust võib osutada inimese kodus talle näiteks igapäevaelu oskuseid õpetades, päevakeskuses tugigruppides osaledes, söögitegemist õppides, ametiasutustes asjaajamist harjutades. Igapäevaelu toetamise teenust on õigus saada täisealisel isikul, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja kellele ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

TÖÖTAMISE TOETAMISE TEENUSE eesmärk on juhendada ja nõustada inimest, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ja parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Teenus on mõeldud kodus elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese toetamiseks tavapärases töösuhtes töötamisel. Inimest toetatakse töökoha leidmisel ning hoidmisel. Töötamise toetamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Inimene, kellel on õigus töötamise toetamise teenust saada, vajab töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist ning talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust ega kogukonnas elamise teenust, mille käigus on talle tagatud teenuseosutaja territooriumil töö tegemise võimalus.

TOETATUD ELAMISE TEENUS on inimese sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine temale eluruumi kasutusse andmise võimaluse loomise kaudu. Inimest juhendatakse majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada tema võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Toetatud elamise teenust võib osutada inimese enda elamispinnal, teenuse osutaja poolt inimesele üüritaval elamispinnal või grupikodus. Toetatud elamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Inimene, kellel on õigus toetatud elamise teenust saada, peab suutma ise enda eest hoolitseda ja tulema juhendamisel toime igapäevaelu toimingutega.

KOGUKONNAS ELAMISE TEENUSE sisu on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Kogukonnas elamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Inimene, kellel on õigus saada kogukonnas elamise teenust, peab suutma toime tulla enese eest hoolitsemise ja majapidamistöödes osalemisega.

ÖÖPÄEVARINGNE ERIHOOLDUSTEENUS on inimese ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada tema ööpäevaringne iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Ööpäevaringne erihooldusteenus on inimese ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada tema iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil.

Ööpäevaringset erihooldusteenust on õigus saada täisealisel inimesel, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire. Tal peab olema tuvastatud raske või sügav puude raskusaste ja tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 80%. Ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus peab olema hinnatud rehabilitatsiooniplaanis. Lisaks osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust veel ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimestele, sügava liitpuudega inimestele ja kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatutele.

 

KINNISESSE ASUTUSSE PAIGUTAMINE

TAHTEST OLENEMATU HOOLDUS

Kui tavapäraselt on ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutamine vabatahtlik, siis kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud inimesed saavad teenust tahtevastaselt. Paigutamise vajadus on sel juhul tingitud nende ohtlikkusest enesele või teistele ning teenust osutatakse kinnises asutuses. Kinnises asutuses teenuse osutamine tähendab seda, et teenust saav inimene on teenuseosutaja pideva järelevalve all ega tohi kinnise asutuse territooriumilt lahkuda. Kinnisesse asutusse paigutamist saab kohtult taotleda kohalik omavalitsus või inimese eestkostja. Kui inimene soovib taotleda ööpäevaringset erihooldusteenust, peab ta esitama sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) taotluse. Abi saamiseks võib pöörduda SKA juhtumikorraldaja poole. Taotluse võib esitada inimene ise või tema seaduslik esindaja. Taotluses on inimesel õigus valida endale sobiv teenuseosutaja. Teenuse saamiseks peab inimesel olema rehabilitatsiooniplaan soovitusega kasutada parima toimetuleku tagamiseks ööpäevaringset erihooldusteenust.

TAHTEST OLENEMATU RAVI

Tahtest olenematut haiglasse ravile paigutamist kohaldatakse järgmiste asjaolude ilmnemisel:

  • isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida
  • isiku haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut
  • muud alternatiivsed võimalused ohtu ära hoida ei aita 

Need kolm asjaolu peavad esinema korraga. Tahtest olenematu ravi otsust kuni 48 tunniks tuleb arstil põhjendada ning tagada oma argumentide osas veenvate tõendite olemasolu, et kaitsta end hilisemates vaidlustes.

Ainuüksi ravist keeldumine ei tohi olla aluseks tahtest olenematu ravi vormistamiseks. Patsientidele tuleb pakkuda informatsiooni nende seisukorra ja ravi kohta ning viia läbi teadva nõusoleku protseduur. Patsiendi otsustusvõimetuse korral otsustab patsiendi ravi üle tema lähedane või patsiendi poolt määratud usaldusisik niivõrd kuivõrd ta on otsusevõimeline. Otsutusvõimetus võib olla ajutine või osaline.

NB!  Tahtest olenematu ravi, kestvusega üle 48 tunni, võib toimuda ainult kohtu loal vastava määruse alusel

Tahtest olenematu ravi ajal ei või  patsient haiglast lahkuda ilma raviarsti vastava loata. Patsiendile on kehtestatud ka muud piirangud, mis tulenevad haigla sisekorraeeskirjades sätestatust. Nimetatud piirangud reguleerivad muu hulgas isiklike asjade omamist, suhtlemist, suitsetamist ja helistamist.

Tervishoiuteenuse osutajal on õigus kasutada patsiendi suhtes põhjendatud juhul füüsilisi, mehaanilisi või keemilisi ohjeldusmeetmeid, juhul kui patsient ohustab vahetult ja otseselt ennast, teisi ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks puuduvad. 

HOOLEKANDEASUTUSSE PAIGUTAMINE

Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutamisel ei ole rehabilitatsiooniplaan nõutav, kuid et osutada inimesele teenust, arvestades võimalikult palju tema oskuste, võimete ja vajadustega, on rehabilitatsiooniplaani olemasolu soovitatav. Rehabilitatsiooniplaani võib koostada ka siis, kui inimene juba viibib kinnises asutuses. Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud inimese puhul selgitab SKA välja inimese rahalise suutlikkuse tasuda omaosalus ja teeb otsuse, milles märgib inimese kohustuse tasuda omaosalus. Kui taotlejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, teeb SKA otsuse puudujääva osa hüvitamise kohta riigieelarvest.

 

EESTKOSTE SEADMINE

TEOVÕIME

FÜÜSILISE ISIKU TEOVÕIME tähendab võimet teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid ja tekitada nende kaudu muudatusi tsiviilõiguste ja kohustustes. Teovõime olemasolu eeldab, et isik saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest. See tähendab, et inimese intellektuaalne tase on selline, et ta saab aru, mida tehtav tehing tähendab ning millised on tagajärjed. Inimese arengutase, tema intellektuaalsed võimed sõltuvad nii vanusest kui ka vaimsest tervisest. Seetõttu ongi teovõime määratlemisel kaks olulist kriteeriumi – vanus ja vaimne tervis.

TEOVÕIMELISED on need, kes on täisealised ja kelle teovõime ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu piiratud. Samuti need 15-18aastased alaealised, kellele kohus on andnud täieliku teovõime.

PIIRATUD TEOVÕIME on täisealisel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega on täisealise isiku teovõime piiratud kahe asjaolu üheaegsel esinemisel:

  1. isikul esineb kas vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire

  2. isik ei ole võimeline vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttukestvalt aru saama oma tegudest või neid juhtima 

Nende asjaolude vahel peab eksisteerima põhjuslik seos. Oluline on, et selline võimetus oleks kestev. Alati ei pea olema tegemist vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkusega. Tegemist võib olla mõne muu psüühikahäirega, mille tõttu on psüühika siiski kestvalt häiritud, nii et isik ei suuda oma tegudest ega nende tagajärgedest aru saada

Maksimaalse teovõime säilitamise põhimõte

Teovõime piiramise põhimõte on teovõime piiramine võimalikult vähesel määral ja isiku maksimaalne kaasamine tema teovõime piiramise protsessi. Eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule tuleb eelistada võimaluse korral muid abinõusid.

TSIVIILKOHTUMENETLUSTEOVÕIME on vajalik tsiviikohtus asjade ajamiseks. Piiratud teovõimega isikul ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet, v.a juhul kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Lisaks tuleneb erand seadusest, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetlusteovõime eestkostetaval täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses ja isikul tema kinnisesse asutusse paigutamise menetluses, kui ta on vähemalt 14aastane. Seega on täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime, mis võimaldab tal teha kõiki menetlustoiminguid.

EESTKOSTJA MÄÄRAMISEKS saab kohtule avalduse esitada isik ise, tema vanem, abikaasa või  täisealine laps või valla- või linnavalitsus. Lisaks eeltoodule saab eestkoste seadmise menetluse algatada ka kohus omal algatusel. Omal algatusel võib kohus alustada eestkostja määramise menetlust eelkõige juhul, kui ükski seaduse järgi õigustatud isik ei ole eestkostja määramise avaldust kohtule küll esitanud, kuid kohut teavitatakse muul viisil eestkostet vajavast isikust.

KOHTUPSÜHHIAATRILINE EKSPERTIIS teeb kindlaks kas ja kui suurel määral eestkostja määramine on õigustatud. Kohus, otsustades täisealisele isikule eestkostja määramise, peab kõigepealt kindlaks tegema, kas tegemist on isikuga, kes ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus teeb selle eelkõige kindlaks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramise kaudu. Kohtul on üldjuhul kohustus määrata ekspertiis. Ekspertiisi ei pea määrama siis, kui eestkostja määramise avalduse esitas eestkostet vajav isik ise ning avaldusele on lisatud tema tervislikku seisundit kajastavad dokumendid ja isik loobub ekspertiisi tegemise õigusest ja ekspertiis on eestkostja ülesannete mahtu arvestades ebamõistlikult kulukas või töömahukas.

 

ÕIGUS ESINDAJALE

Kui kohtu hinnangul on isiku huvides vaja määrata talle menetluses esindaja, määrab kohus eestkoste  seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja. Kohus määrab isikule esindaja eelkõige, kui

  • teda ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik

  • kui kohus ei kuula isikut ennast menetluses ära

  • kui eestkoste kavatsetakse seada isiku kõigi või enamuse tema asjade ajamiseks

  • kui eestkostja pädevust laiendatakse 

Esindaja peab isikuga, kellele eestkoste seadmist menetletakse isiklikult kohtuma ja ta ära kuulama kohtuniku nõusolekuta. 

 

ÄRAKUULAMINE

Psüühikahäirega isiku peab kohus vajaduse korral ära kuulama isiku jaoks tavalises keskkonnas. Kohtu erinõude alusel võib isiku ära kuulata ka teine kohus, seda aga üksnes juhul, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku kogemuseta hinnata. Isikut ei pea ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Seda, mida tähendab, ”vahetu mulje põhjal veendunud” seadus ei sätesta.

Kui isikut ei ole ära kuulatud, peab kohtumäärusest selle kohta nähtuma ka põhjendus.

 

EESTKOSTJA ISIK JA ÜLESANDED

Eestkostjana eelistatakse füüsilist isikut, kes oma isikuomaduste ja võimete kohaselt sobib eestkostja ülesandeid täitma. Füüsilise isiku eestkostjaks määramisel peab kohus kontrollima, kas isik sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kui täisealine isik teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab. Kui eestkostet vajav isik teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Kui sobivat füüsilist isikut ei leita, siis võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik peab vähemalt kord aastas kontrollima, kas eestkostjale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostjat. Ja kui ka juriidilist isikut ei ole võimalik määrata eestkostjaks, siis määratakse eestkostjaks elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Seaduse kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja ning seaduse kohaselt eeldatakse, et eestkostetava teovõime on piiratud selles ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Eestkostjal puudub perekonnaseaduses loetletud tehingute puhul vaba valik eestkostetava nimel tehingute tegemiseks ning seaduse kohaselt on nendeks tehinguteks vajalik ka kohtu nõusolek.

 

EESTKOSTE ULATUS

Eestkostja võib määrata isiku kõigi asjade ajamiseks ja ka osaliselt, s.o teatud toimingute tegemiseks, kusjuures oluline on teada, et eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Ainuüksi psüühilise haiguse diagnoosi olemasolu ei saa olla aluseks isiku teovõimepiiramisele. Kui isik ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegudest ega neid juhtima, siis määratakse eestkostja isiku kõigi asjade ajamiseks. Juhul kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Eestkoste ei ole vajalik, kui isiku huve saab kaitsta volituse andmise ja perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata sellele, et isik oleks volituse  andmise ajal volitamise osas teovõimeline.

Isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud tõendite alusel. Kogutud tõendite alusel peab olema võimalik piisavalt täpselt tuvastada, millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Eestkostja ülesannete ulatus sõltub eelkõige sellest, milline on isiku eestkostevajadus. Juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil.

Nimetatud kogutud tõendid on:

1) kohaliku omavalitsuse arvamus. Arvamus peaks sisaldama ülevaadet isiku tegelikust olukorrast, sh sellest, millised on isiku sotsiaalsed suhted ja kuidas tuleb isik toime oma igapäevaeluga ning ka arvamust selle kohta, kas isik vajab kohaliku omavalitsuse hinnangul eestkoste seadmist ja kui vajab, siis millises ulatuses.

2) kohtupsühhiaatriline ekspertiis – kuna eelkõige lähtuvad kohtud eestkoste ulatuse väljaselgitamisel kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist, siis on oluline, et ekspertiisiaktis oleks kirjas võimalikult palju informatsiooni isiku seisundi kohta.

Lisaks eeltoodule võivad täiendavateks tõenditeks olla raviarsti tõend isiku tervisliku seisundi, sh psüühilise seisundi kohta, hooldekodu hinnang isiku tervisliku seisundi kohta jms.

Isikul võib olla ka üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud. Neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning õiguskäibes osaleda.

Kohtul tuleb täisealisele isikule eestkoste seadmisel anda hinnang ka isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Selle sätte mõte on, et kui isik soovib pärast tema üle eestkoste seadmist teha mõne perekonnaõigusliku toimingu, nt sõlmida abielu, on võimalik eestkoste seadmise määruse põhjal otsustada sellise toimingu kehtivuse üle. Ka käivad perekonnaõiguslike tehingute alla muu hulgas isaduse vaidlustamine, isaduse omaksvõtuks nõusoleku andmine, vanema hooldusõiguse teostamine, lapsendamine.

Seaduse kohaselt tuleb eestkostja määramise määruses muuhulgas märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. See aeg ei või olla pikem kui viis aastat alates määruse tegemisest. Juhul kui kohus on otsustanud seada eestkoste viieks aastaks, on kohtul kohustus kontrollida eestkoste jätkumise vajalikkust iga kolme aasta järel.

 

EESTKOSTJA MÄÄRAMISE LAHEND

Eestkostja määramisel peab kohtumääruse resolutsioonist selgelt nähtuma, missuguses ulatuses on kohus isikul piiratud teovõime tuvastanud ja millised on sellest tulenevalt eestkostja ülesanded.

 

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAMINE

Seadus sätestab, et eestkostetaval on õigus esitada talle eestkostja määramise menetluses määruskaebus maakohtu menetlust lõpetava määruse peale 15 päeva jooksul määruse edastamisest arvates, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab tema jaoks kulgema hetkest, mil määrus talle edastati.

 

JÄRELVALVE EESTKOSTJA TEGEVUSE ÜLE

1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus tõi kohtutele kaasa täiendava ülesandena eestkoste järelevalve teostamise kohustuse. Seaduse kohaselt peab eestkostja oma tegevusest regulaarselt eestkosteasutusele aru andma, kusjuures seadus nõuab iga-aastaste kirjalike aruannete esitamist eestkostetava vara valitsemise kohta. Järelevalve teostamine kohtu poolt seisneb: 1) eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmine: seadus loetleb tehingud, mida eestkostja ei või eestkostetava varaga teha ilma selleks eestkosteasutuselt eelnevat nõusolekut saamata; 2) eestkostja aruandluse kontrollimine.

 

EESTKOSTJA ÜLESANNETE MUUTMINE, UUE EESTKOSTJA MÄÄRAMINE, EESTKOSTJA AMETIAJA PIKENDAMINE

Eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. Kohus ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Samas on isikul alati õigus nõuda uut ekspertiisi ja esindajat.

 

 

 
Patsiendiabi
 
Arstiabi Eestis
Leping ja vastutus
Kvaliteet ja järelevalve
Info ja nõusolek
Haiguslugu ja dokumenteerimine
Arsti vahetus
Kahju hüvitamine
Vaimne tervis
Puue ja töövõimetus
Töövõimetushüvitised
Teenused ja toetused
12 näidisküsimust arsti vastuvõtul
Annetuskeskkond
Kasulik teave
Vaktsiinide infolehed
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Open Society Institute Mental Disability Advocacy Center Tallinna linn Avatud Eesti Fond Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Kodanikuühiskonna Sihtkapital EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Sotsiaalministeerium KÜSK Euroopa Sotsiaalfond
 
Kvaliteetne kodulehek�lg