Puue ja töövõimetus

 
Sisukaart
   
 

 PUUE JA TÖÖVÕIMETUS

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab püsiva töövõimetuse või puude dokumentide alusel ekspertarsti kaasates. Püsiva töövõimetuse või puude tuvastamise ekspertiis tehakse kahe erineva dokumendi  põhjal – inimene ise täidab ekspertiisitaotluse vormi, pere- või eriarst täidab terviseseisundi kirjelduse vormi.

 

PUUDETOETUS

PUUE on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

 

PUUDE RASKUSASTME TUVASTAMINE

Puue tuvastatakse järgmistel põhjustel:

  • sügav, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet
  • raske, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet
  • keskmine, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Puude tuvastamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole, kes teeb ekspertiisi, kaasates ekspertarsti. Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks tuleb inimesel endal täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Täidetud taotluse võib viia pensioniametisse, saata posti või e-posti teel. Pensioniametite postiaadressid ja e-posti aadressid leiate: http://www.ensib.ee/kontakt-2/.

 

PUUDETOETUSE ARVUTAMINE

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude kohta vormistab sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse, mis saadetakse isikule ja ekspertiisitaotluses märgitud ning isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arstile.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks inimestele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Puue määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat.

NB! Puude raskusaste võib rehabiliteerimise, abivahendite kasutamise, elukeskkonna kohandamise või muude asjaolude mõjul muutuda.

Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks kui ta vajab abivahendeid, hooldust, rehabilitatsiooni või kui lisakulutused on seotud transpordi, töötamise või õppimisega.

Tööealise inimese puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse, arvestades tema vajadusi (ravimite, transpordi, abivahendite, eririietuse ja jalatsite, suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise, kommunikatsioonivahendite vajadus) ja inimese kompenseerimata funktsioonihäirete suurust.

Kui puudetoetus on vähenenud

Puudetoetuste määramine käib arvutimaatriksi ja algoritmide järgi (selle alusel, mida inimene ise on taotluses märkinud), toetuse vähenemisel võib olla erinevaid põhjusi:

  • inimene ise on taotluses kirjeldanud eelmisest taotlusest paremat seisu, näiteks kui eelmises taotluses märkis, et poeskäimine ja kottide koju tassimine on väga raske, järgmises aga, et raske, siis juba arvutabki maatriks, et lisakulude vajadus on vähenenud
  • kui inimene on mõne punkti taotluses jätnud täitmata, siis lisakulude vajaduse protsent väheneb kohe. Sellest moraal – tuleb täita kõik väljad, ükskõik kui tobe see ei tundu (nt kui inimene tunneb, et teda see punkt ei puuduta ega kõneta ja jätab vahele).
  • raviarsti hinnangul on inimese seisund parem võrreldes eelmise taotluse täitmise ajaga.
  • terviseseisundi hinnangut andval arstil puudusid olulised andmed patsiendi terviseseisundi või tehtud uuringu tulemuste kohta
  • e-tervises olid puudulikud andmed
  • inimene ise on hinnanud oma vajadusi hetkeolukorra järgi, mis on taotluse täitmise hetkel olnud parem kui eelmise taotluse ajal (s.o inimlik tegur).

 

PÜSIV TÖÖVÕIMETUS

TÖÖVÕIMETUSPENSION on üks riikliku pensioni liike. Töövõimetuspension on asendussissetulek ja kompenseerib seda, et inimene ei saa osaliselt või täielikult töötada. Alla 100% töövõime kaotuse korral eeldatakse, et inimene peaks allesjäänud töövõime osas osaajaga töötama. Püsiv töövõimetus määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat.

Püsiv töövõimetus on:

  • täielik (100%), kui inimesel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima
  • osaline (10-90%), kui inimene on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus.

 

TÖÖVÕIMETUSE PROTSENDI TUVASTAMINE

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi võib taotleda:

  • üldjuhul töövõimelises eas inimene, s.o alates 16. eluaastast kuni riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieani
  • erandina pärast vanaduspensioniea saabumist või nooremas eas kui 16 eluaastat juhul, kui tervis on kahjustatud kutsehaiguse, töövigastuse, politsei-, piirivalve-, päästeteenistuse või muude teenistuskohustuste täitmise, tuumakatastroofi, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel või kui inimene taotleb pensioni Eesti Vabariigi ja mõne teise riigi vahel sõlmitud lepingu alusel 

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teeb sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste. Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu tervise infosüsteemi isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks.

Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Lisaks esitatud taotlusele on oluline arsti poolt täidetud elektrooniline haiguslugu (s.h arsti külastused, analüüsid jm). Inimene peab olema nimetatud arsti vastuvõtul käinud taotluse esitamisele eelneva 3 kuu jooksul.

Taotluse vormi saate elukohajärgsest pensioniametist, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel, või sotsiaalkindlustusameti kodulehelt rubriigis „Blanketid/ekspertiisi blanketid”.

Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka püsivat töövõimetust taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri.

Juhul, kui isik taotleb püsiva töövõimetuse, puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamist üheaegselt, täidetakse ühine ekspertiisitaotlus.

 

TÖÖVÕIMETUSE KORDUV EKSPERTIIS

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi korduvaks taotlemiseks esitab inimene ekspertiisiotsuses määratud püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi tähtajaks sotsiaalkindlustusametile uue ekspertiisitaotluse. Terviseseisundi või püsiva töövõimetuse põhjuse muutumisel võib inimene taotleda uut ekspertiisi enne korduvekspertiisi tähtaja saabumist. Püsiva töövõimetuse ekspertiis tehakse dokumentide alusel, inimene ekspertiisi tegijaga kohtuma ei pea.

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse, mis saadetakse isikule ja ekspertiisitaotluses märgitud ning isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arstile. Otsusest teavitatakse vajadusel haigekassat. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teostamise tavapärane pikkus on poolteist kuud. Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota.

 

VAIDE ESITAMINE

Kui leiate, et Teie töövõimetusprotsent oleks pidanud olema suurem kui Teile määrati, võite esitada vaide 30 päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast sotsiaalkindlustusametile (Lembitu 12, 15092 Tallinn). Vt lisa www.ensib.ee/ekspertiis-ja-rehabilitatsioon  ja www.ensib.ee/puude-raskusastme-ja-lisakulude-tuvastamine-3/

Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 76 lõigetest 2 ja 3 märgitakse vaidele:  

  • vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
  • vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu
  • põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi
  • vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus
  • vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust
  • vaidele lisatud dokumentide loetelu
  • allkiri 

Vaidele kirjutab alla esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab vaidele juurde esindusõigust tõendava dokumendi või volikirja (kui seda ei ole esitatud varem).

Püsiv töövõimetus ulatusega 40-100% annab õiguse taotleda töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni taotlemiseks tuleb täita töövõimetuspensioni taotlus, mille vormi saab pensioniametist (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigis “Klienditeenindused”) või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid/pensionide blanketid".

 

 
Patsiendiabi
 
Arstiabi Eestis
Leping ja vastutus
Kvaliteet ja järelevalve
Info ja nõusolek
Haiguslugu ja dokumenteerimine
Arsti vahetus
Kahju hüvitamine
Vaimne tervis
Puue ja töövõimetus
Töövõimetushüvitised
Teenused ja toetused
12 näidisküsimust arsti vastuvõtul
Annetuskeskkond
Kasulik teave
Vaktsiinide infolehed
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

KÜSK Sotsiaalministeerium Tallinna linn Avatud Eesti Fond Euroopa Sotsiaalfond Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Kodanikuühiskonna Sihtkapital Mental Disability Advocacy Center EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Open Society Institute
 
Kodulehtede valmistamine