2011

 
Sisukaart
   
 
SÜSTEEMSE HUVIKAITSE TEEMAD 2011

Süsteemset huvikaitset viidi läbi 65 erineva teema osas.

        I PATSIENDIÕIGUSED

  1. EPE rõhutab, et tervishoiusüsteemis on vaja teha ümberkorraldusi ning muuta süsteem patsiendikesksemaks.
  2. EPE hinnangul on vajalik ühtlustada meditsiiniterminoloogiat.
  3. EPE seisab selle eest, et puuetega inimesed oleksid teadlikud neile võimaldatavatest sotsiaalteenustest ja taotlemise korraldamisest.
  4. EPE väärtustab patsiendiõiguste osana õigust saada inimkeskset meditsiini.
  5. EPE koostöös Haigekassa Tartu osakonnaga teavitas patsiente nende õigustest.
  6. EPE toetab Patsiendiseaduse väljatöötamise ja rakendamise vajalikust, tegi eelnõu analüüsi ning koostas ettepanekud.
  7. EPE esitas seisukohad Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise eelnõu osas.
  8. EPE uuris digiloos olevate terviseandmete kättesaadavust tervishoiutöötajaile ja nende lekkimisel tekkivate probleemide lahendamist.
  9. EPE seisab selle eest, et ka võlgadesse sattunud inimestele oleks tagatud oma sissetulekute käsutamine miinimumpalga ulatuses kuus.
  10. EPE peab oluliseks, et seadusandlus võimaldaks vastutusele võtta kõiki tervishoiuteenuse osutajaid isikuliselt.
  11. EPE jagas patsiendiõiguste infot Eakate Festivalil.

 

        II VAIMNE TERVIS

  1. EPE rõhutab vaimse tervise tarbijate kaasamise vajalikkusele Õiguskantsleri visiitidesse kinnistes asutustes.
  2. EPE esitas PsAS muutmise seaduse eelnõu osas  omapoolsed  täiendavad kommentaarid ja ettepanekud.
  3. EPE koostas arvamuse Kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse 15.11.2011.a eelnõu osas
  4. EPE osales teadva nõusoleku juhendmaterjali ja psühhiaatrilise ravi saajatele infomaterjali  väljatöötamises
  5. EPE rõhutab vaimupuudega täiskasvanud inimeste sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamise vajalikkusele.
  6.  EPE soovib selgust juhtumi, kus patsient viibides kohtumääruse alusel kinnises asutuses maksab samal ajal jätkuvalt ka hoolekandeteenuse eest osas.
  7. EPE esitas PsAS muudatuste seadusele omapoolsed  kommentaarid.
  8. EPE seisab jätkuvalt riigi õigusabi kvaliteedi parandamise eest kinnisesse asutusse paigutamise asjades.
  9. EPE soovib leida lahendusi vähempiiravate teenuste rakendamiseks nende isikute suhtes, kes ei vaja enam kinnises asutuses viibimist. 

     

III  TERVISHOIUKORRALDUS JA RAVIKINDLUSTUS

  1. EPE soovib parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust puuetega lastele.
  2. EPE rõhutab, et asjaolu et perearstidel ei ole enam lepingut Haigekassaga pisikirurgia teostamiseks kahjustab patsiendi huve.
  3. EPE juhtis tähelepanu Haigekassa otsuste läbipaistmatusele tervishoiuteenuse osutajatega lepingute sõlmimisel.
  4. EPE seisab taastusraviteenuste kättesaadavuse eest
  5. EPE esitas Terviseametile järelpärimise SA-le  PERH Keila Haigla tegevusloa väljastamise osas olukorras, kus haigla ei vasta tuleohutusnõuetele.
  6. EPE rõhutab, et vaja on panustada Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse ekspertkomisjoni (TKE) töö kvaliteedi parandamisse ning luua uus kontseptsioon. Eestis puudub tervishoiuteenuste kvaliteedi objektiivse, efektiivse ja sõltumatu hindamise institutsioon.
  7. EPE esitas koostöös Epilepsialiiduga Haigekassale pöördumise patsientidele epileptoloogi külastamise võimaldamiseks ravikindlustuse rahade toetusel.
  8. EPE tegis koostööd Perearstide Seltsiga puude määramise süsteemi muutmiseks.
  9. EPE seisab hambaproteeside kvaliteedi nõuete täitmise eest.
  10. EPE peab vajalikuks toetada liigesepõletikku põdevatele haigetele kvaliteetse ja kiire tervishoiuteenuse pakkumist. 

 

IV SOTSIAALHOOLEKANNE JA SOTSIAALKINDLUSTUS

  1. EPE rõhutab, et esinevad olulised  probleemid taastus-ja hooldusravi kättesaadavuse-ja kvaliteediga.
  2. EPE aitab kaasa riikliku lapsehoiuteenuse arendamisele ja sihtrühma vajadustele vastavate alternatiivide teenuste arendamisele.
  3. EPE peab vajalikuks rõhutada vajadust tagada  haridusliku erivajadustega (sealhulgas psüühiliste erivajadustega ja vaimupuudega) lastele võrdsed õigused ja võimalused abivahendite ja erivajadusi arvestava hariduse ning sotsiaalteenuste saamisel.
  4. EPE rõhutab, et ka puuetega lastega peredele on vajalik võimaldada kodutoetust.
  5. EPE peab vajalikuks täiendada soodustingimustel taodeldavate abivahendite nimekirja  ning arvata abivahendite hulka aspiraator ja inhalaator.
  6. EPE juhib tähelepanu, et lastekodulapsed ja vanemliku hoolitsuseta lapsed jäävad haiglas olles vajalikku hoole ja abita. Puudub regulatsioon, mis sätestaks, kes nende lastega tegeleb ning vajadusel vastutab.
  7. EPE peab vajalikuks rõhutada, et raske ja sügava liitpuudega lastele tuleb võimaldada   soodustingimustel inkontinentsitoodete saamist.
  8. EPE jätkas koostööd Pärnu Linnavalitsusega, et parandada liikumispuudega inimeste ühistranspordi kasutamise võimalusi
  9. EPE osales mõttetalgutel „Tõend“, mille eesmärgiks on tegeleda tervisetõendite standardiseerimisega
  10. EPE esitas Sotsiaalministeeriumile järelpärimise seoses asjaoluga, et pensioniametid ei väljasta enam puuetega lastele pensionitunnistusi.
  11. EPE tegi koostöös erinevate erialaliitudega/sihtgruppidega  Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku Pärnu Linna invapoliitika plaani 2025.a osas.
  12. EPE panustab integratiivravi teadvustamise vajalikkusele.
  13. EPE tutvus ravimtaimede kasutamist ja müüki reguleeriva 2004 a direktiivi muudatuste sisuga.
  14. EPE uuris ravikindlustatud isikule haigushüvitise maksmist olukorras, kui isik oli õnnetuse tekkimise hetkel eeldatavalt alkoholijoobes.
  15. EPE seisab omastehooldajate toimetuleku ja inimväärikuse eest.
  16. EPE rõhutab, et esinevad probleemid terviseseisundi kirjelduse saamisega töövõimetuspensioni ja puude määramisel.                                                            

 

V KOOSTÖÖ KOV, RIIGIASUTUSTEGA , TEENUSEOSUTAJATEGA  JA  MUUDE ASUTUSTEGA 

  1. EPE jälgib valitsuslubaduste täitmist sihtgrupile olulistes küsimustes
  2. EPE pöördus TÜ Kliinikumi poole EMO-s pakutava teenuse kvaliteedi parandamiseks
  3.  EPE tegi koostööd AS-ga Ernst & Young Baltic teemal „Meditsiinisektori pettuseriskide uuring“.
  4. EPE osales Riigikontrolli uuringus õigusaktide mõju hindamisel ja kolmanda sektori organisatsioonide kaasamise võimalustest õigusaktide mõju hindamisele.
  5.  EPE jätkas  koostööd  SA TÜK Psühhiaatriakliinikuga  tõstmaks kliiniku töö kvalteeti.
  6. EPE tegi koostööd Balti Uuringute Keskusega.
  7. EPE osales üle interneti esitatava PatientView küsimustiku: PatientView Quarterly study: your views on the relations between industry and voluntary health groups [http://svy.mk/gLfdAP] täitmisel.
  8. EPE aitas kaasa õigusteaduskonna tudengi uurimuse teemal „Eutanaasia legaliseerimise võimalikkusest Eestis“  valmimisele.
  9. EPE tegi PRAXIS`ega koostööd uurimuse raames, kus uuritakse lühiajalise hoolduspuhkuse tasude maksmist Eestis.
  10. EPE teeb koostööd PERH-ga patsientide õiguste edendamiseks edendamiseks haigla sisekorraeeskirjade koostamissel.
  11. EPE esitas seisukohad osalusveebis OSALE.EE dokumendi „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015“ raames.
  12. EPE alustas koostööd Hooldusraviosutajate Ühendusega.
  13. EPE osales Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (MSL) arutelul seoses liidu poolt planeeritava  väljaandega.
  14. EPE jätkas küsitlusega teemal, kuidas teevad KOV puuetega inimestega koostööd sotsiaalteenuste välja arendamisel ja kuidas jagavad teavet puuetega inimeste õigustest ja teenustest sihtrühmale kohalikul tasandil.
  15. EPE osales SA TÜ Kliinikumi eetikakomisjoni töös.

 

    VII KOOSTÖÖ VÄLISORGANISATSIOONIDEGA

  1. EPE lõpetas üle-Euroopalisel patsiendiõiguste uuringu ning korraldas infohommiku uuringutulemuste kohta.
  2. EPE osales kokkusaamisel Euroopa Liidu Põhiõiguste  agentuuri (FRA) peadirektori Morten Kjaerum`iga.
  3. EPE osales Helsingi Ülikooli uurimisgrupi uurimuses teemal millist mõju omab eesti patsientidele eesti arstide lahkumine välismaale.
  4. EPE tegi koostööd Briti uuringufirma Opionion Health`iga.

 

I PATSIENDIÕIGUSED      

  1. EPE rõhutab, et tervishoiusüsteemis on vaja teha ümberkorraldusi ning muuta süsteem patsiendikesksemaks.

Euroopa Patsientide Õiguste Harta (European Charter of Patients Rights) sätestab 14 patsiendi põhiõigust. Harta kohaselt on igal inimesel õigus valida vabalt erinevate raviprotseduuride ja raviasutuste seast endale meelepärane, toetudes asjakohasele ja küllaldasele teabele.  Patsiendil on õigus otsustada, milliseid diagostikaprotseduure ja ravimeetodeid ta tahab läbida ning millist raviarsti, erialaarsti või haiglat kasutada. EPE on seisukohal, et raha peaks patsiendiga kaasas käima ja patsiendil peaks olema vabadus valida teenusepakkujat. Hetkel jagab Haigekassa, viidates haiglate arengukavale, raha suurhaiglatele jättes  väikehaiglad ja tublid erameditsiinis töötavad arstid lepinguta.

Antud teema kontekstis peab EPE oluliseks muuta ka perarsti teenus patsiendikesemaks. EPE osales novembris 2011.a pereõdede konverentsil ja töötoas, kus arutleti teemal “Dokumenteerimine ja selle olulisus pereõe töös.”EPE osales Justiitsministeeriumi ja Tart[1]u Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös valmis Eesti esimene tervishoiusektori korruptsiooni käsitleva uuringu „Tervishoiusüsteemi pettused ja korruptsiooniriskid“ tutvustamisel.Uuringust selgus, et 3% patsientidest on mitteametlikult maksnud raha või teinud vastuteene arsti vastuvõtule saamiseks ning 14% on kasutanud selleks tutvusi. Arusaamatust ja pahameelt tekitavad patsientides ka täiesti legaalsed tasulised teenused arstiabis – tervelt kolmandik patsientidest peab tasulisi teenuseid ebaeetiliseks ja kolmandik lausa korruptiivseks. Ning osa probleemidest järjekordade, tasuliste teenuste ja hangete läbiviimisega on tingitud ebapiisavast regulatsioonist,“Uuringu põhjal võib öelda, et segadust ja arusaamatust on patsiendi jaoks meie tervishoiusüsteemis palju. EPE peab jätkuvalt vajalikuks tegutseda süsteem patsiendikesksemaks muutmisel.

  1. EPE hinnangul on  vajalik ühtlustada meditsiiniterminoloogiat.

Rootsis töötamise kogemusega kopsuarst Jaak Kiviloo, kes on EKI meditsiiniterminoloogia komisjoni liige tegi EPE-le kirja teel ettepaneku meditsiiniterminoloogia lihtsustamise vajaduse arutamiseks. Korraldati kokkusaamine eesmärgiga arutada, kuidas muuta meditsiinikeel patsientidele mõistetavaks, ühlustatumaks. EPE-l on plaanis koostada Arstide ja Õdede Liidule, Sotsiaalministeeriumile ja teistele asjaga seotud ametiasutustele vastavad selgutustaotlused.Teema on hetkel jätkuvalt töös. EPE koostas Tervisearengu Instituudile järelpärimise, millele pole hetkel vastust tulnud.

  1. EPE seisab selle eest, et puuetega inimesed oleksid teadlikud neile võimaldatavatest sotisaalteenustest ja taotlemise korraldamisest.

EPE tegi veebruaris 2011.a Pärnu Linnavalitsusele ja Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku Pärnu linna puuetega inimestele ja nende pereliikmetele infopäeva korraldamiseks, kus tutvustataks sotsiaalteenuste ja selle taotlemise võimalusi Pärnu linnas. Infopäeval, mis toimus 17.06.2011.a osalesid Pärnu Linnavalitsuse spetsialistid ja puuetega inimesed erinevatest patsintide organisatsioonidest. 

Tulenevalt Tori piirkonna lapsevanema vastavast taotlusest tegi EPE Tori Vallavalitsusele ettepaneku ka nimetatud piirkonnas infopäeva korraldamiseks, kus tutvustataks puuetega lastevanemate koostöö arendamise võimalusi kohaliku omavalitsusega ja maavalitsusega. Hetkel on teema töös.

Ka tegi EPE puuetega lastega perede sotsiaalpoliitika arendamiseks koostööd Sotsiaaldemokraatliku erakonnaaga.

  1. EPE juhib tähelepanu kvaliteedisüsteemide loomise vajalikkusele sotsiaal-ja tervishoiusüsteemis.

EPE hinnangul tuleb otsused teha konkreetsest patsiendist lähtuvalt mitte süsteemi üldisele loogikale tuginedes. Süsteem peab olema paindlik ja arvestama inimesega. Teema on  EPE jaoks tõuestunud aastate jooksul ning viimase väljundi leidis 2011.a seoses hooldusravi problemaatikaga.  EPE hinnangul peaksid Tervise-ja Sotsiaalsüsteem olema teineteist täiendava ja toetavad, moodustades ühtse terviku  ning tagades eeltooduna patsiendi vajadused.

Suvel 2011.a korraldas Terviseamet kokkusaamise, kus osalesid Tervseameti, EPE ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Kokkusaamise eesmärgiks oli esmalt leida ühised puutepunktid oma tegevustes ja töös. Täiendavalt arutleti tervishoiuteenuse osutajate üle teostatavast järelvalvest ning sellega seonduvatest võimalikest muudatustest ja muudatustest seoses patsiendi piiriüleste teenuste direktiivi rakendmisega Eestis 2013.a

  1. EPE koostöös Haigekassa Tartu osakonnaga teavitas patsiente nende õigustest.

EPE väärtustades patsiendiõigusi soovis selgitada ning anda informatsiooni patsientide õiguste temaatika osas. EPE viis koostööd Haigekassa Tartu osakonnaga oma patsiendiõiguste alaseid teatmikke Haigekassa Tartu osakonda.  Teatmikke viidi ka TÜK lastekliinikusse, nahakliinikusse, kopsukliinikusse, Sotsuiaalkindlustuametisse, Haigekassasse ja TÜ arstiteaduskonda.

  1. EPE toetab Patsiendiseaduse väljatöötamise ja rakendamise vajalikust, tegi eelnõu analüüsi ning koostas ettepanekud

Septembris 2011.a esitas Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liige Heljo Pikhof EPE-le arvamuse andmiseks Patsiendiseaduse eelnõu. [2] EPE esitas 18.10.2011.a Riigikogu Sotsiaalkomisjonile konkreetsed ettepanekud patsientide õiguste paremaks realiseerumiseks. Täiendavalt esitas EPE oma seisukohad Arstide Liidu arvamusele Patsiendiseaduse eelnõu osas.

  1. EPE esitas seisukohad Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise eelnõu osas

Plaanitava seadusemuudatusega sooviti piirata kunstliku viljastamise ning embrüosiirdamisega seotud kulude hüvitamist ning võimaldada patsientidele vaid kolm kunstliku viljastamise protseduuri. EPE teatas Riigikogu  Sotsiaalkomisjoniliikmele Liisa Pakostale, et on nõus kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatuse eelnõuga (toetamise vähendamine), kuid nimetatut  tingimusel, et samal ajal suurendatakse mõnda teist riikliku ravipaketi osa (näidatakse konkreetselt, et see raha läheb hädavajalike tervishoiuteenuste osutamiseks või mõne puuduoleva teenuse sisselülitamiseks). EPE lisas et soovib teada, kuhu vabanev raha suunatakse.EPE jälgib teemaga seonduvat.

  1. EPE uuris digiloos olevate terviseandmete kättesaadavust tervishoiutöötajaile ja nende lekkimisel tekkivate probleemide lahendamist.

Juhtum tõusetus klientide kaebuste põhjal.Kaebuste kohaselt on patsiendid häiritud sellest, et nende terviseamdmeid näevad kõik tervishoiuteenuse osutajad ilma neilt selleks luba küsimata. EPE tõstatas probleemi PERH-s, ITK-s ja Perearstide Seltsis. Saadud teabe kohaselt probleemi üldiselt ei nähtud, sest täpseid meditsiniilisi andmeid näevad raviarstid, kelle pole patsient on pöördunud, teised asutuse töötajad näevad vaid patsiendi üldandmeid.E-Tervise SA ei näe samuti probleemi. Teema tõusetus ka preassis, mille põhjal algatas Andmekaitse Inspektsioon uurimise. Hetkel puudub teave uurimise tulemuste kohta. EPE jätkab vajadusel teemaga.  

  1. EPE seisab selle eest, et ka võlgadesse sattunud inimestele oleks tagatud oma sissetulekute käsutamine miinimumpalga ulatuses kuus.

EPE poole pöörduvad makseraksustesse sattunud isikud kaebustega, et kui nende pangakontod on arestitud, siis ei ole neil võimalik kasutada pangakaarti, pangaautomaadi- ja internetipanga teenuseid ka arestimisele mittekuuluva summa ulatuses. EPE pöördus vastava selgitustaotlusega Justiitsministeeriumi, Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koja ning Swedpanga poole.  Järelpärimise tulemusena selgus, et probleemi saab lahendada ainult pank. Probleem on seotud panga tehnilise võimekusega. Praegu esinevad panga infotehnilises süsteemis puudujäägid, mis ei võimalda pangaarve arestimise korral arestimisele mittekuuluvat rahasummat piiranguteta käsutada. Pank teatas, et nimetatud probleemiga ning vajalike tehniliste lahendustega tegeletakse.  EPE jälgib teemaga seonduvat.

  1. 10.EPE peab oluliseks, et seadusandlus võimaldaks vastutusele võtta kõiki tervishoiuteenuse osutajaid isikuliselt.

EPE on seisukohal, et meditsiinitöötajate vastutuse osas, mis puudutab nende korruptiivset käitumist, on vaja kehtivat seadusandlust muuta. Praegu kehtiva Karistusseadustiju kohaselt saab pistise /altkäemaksu võtmise eest vstutusel võtta ainult ametiisikuid. Karistusseadustiku tähenduses on ametiisik isik, kes kellel on ametisesund riigi või kohalikus omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelvalve- või juhtmisülesadeid või varaliste väärtuste liikumist korraldavate või võimuesindajate ülesnadeid. Ka on ametiisik isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on vastav pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Eeltoodu välistab teatud tervishoiuteenuse osutajate vastutusel võtmise võimaluse. Teemaga tuleb jätkata.

  1. EPE jagas patsiendiõiguste infot Eakate Festivalil.

Euroopa aktiivsena vananemise aasta 2012 raames peab EPE vajalikuks suunata avalikkuse eriline tähelepanu eakatele ja nende probleemidele tervishoius ning sotsiaalhoolekandes. EPE osales sügisel 2011.a “Eakate Festivalil”, kus jagas teavet ühingu tegevuse ning patsiendiõiguste kohta. EPE andis mõlemal päeval loengu teemal „Sinu õigused tervishoiusüsteemis“.

 

II VAIMNE TERVIS

  1. EPE rõhutab vaimse tervise tarbijate kaasamise vajalikkusele Õiguskantsleri visiitidesse kinnistes asutustes.

EPE aitas 2010.a koostöös rahvusvahelise MTÜ-ga  MDAC (Mental Disability Advocacy Centeriga)  kaasa 20.01.2011.a toimuva seminari organiseerimisele õiguskantsleri kantseleis. 2011.a korraldatud seminari teemaks oli kinnises asutuses viibimise kogemusega vaimse tervise teenuse tarbijate ja endiste kinnipidamisasutuses viibinute kaasamine õiguskantsleri kontrollkäikudele kinnistesse asutustesse. EPE rolliks oli inglise keelt oskavate teenusetarbijate leidmine, neile seminari idee tutvustamine ja nende osalemise korraldamine. Vaimse tervise teenuse tarbijate (sealhulgas kinnipeetute) kaasamine Õiguskantsleri visiitidele kinnistesse asutustesse on vajalik, kuna just kinnises asutuses viibinu  mõistab kõige paremini, mida kinnises asutuses viibija kogeb ja mõistab tema hetkeolukorda. EPE  osales 20.01.2011.a Õiguskantsleri kontrollkäikudesse tarbijate kaasamist arutaval seminaril.

  1. EPE esitas PsAS muutmise seaduse eelnõu osas omapoolsed täiendavad kommentaarid ja ettepanekud.

EPE esitas 26.10.2011.a omapoolsed täiendavad seisukohad ja ettepanekud PsAS muutmise seaduse eelnõu osas. EPE osales Riigikogu Sotsiaalkomisjoni istungil, kus esitas ja põhjendas suuliselt eelnevalt kirjalikult esitatrud ettepanekuid.

  1. EPE koostas arvamuse Kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse 15.11.2011.a eelnõu osas.

EPE koostas seisukohad Kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse 15.11.2011.a eelnõu osas, mille edastab Justiitsiministrile aasta alguses. EPE hinnangul esineb vastuolu rahvusvahelistele nõuetele vastavuse osas seoses  TsMS § 537 lg 1 plaanitava muutmisega. 

  1. EPE osales patsiendi teadva nõusoleku juhendmaterjali ja psühhiaatrilise ravi saajatele infomaterjali  väljatöötamises.

Terviseameti poolt saadeti EPE-le seisukoha esitamiseks teadva nõusoleku vormid. EPE tutvus esitatud materjalidega ja osales Terviseameti nõupidamisel, kus otsustati, et töötatatkse välja patsiendi juhendmaterjal. Terviseameti algatusel kutsuti koku töörühm, mille eesmärgiks oli välja töötada tahtest olenematu läbivaatuse ja ravi infolehe standarid ning patsiendi teavitamise juhendamaterjal psühhiaatrilise abi teenuse osutajale,

Koostöös Terviseameti, Õiguskantsleri, teenuseosutajate ja Psüühhiaatrite Seltsiga on koostamisel juhendmaterjalid patsientide informeerimise kohta. Materjal koosneb selgitustest teenuseosutajatele, patsiendi infolehest ja tahtevastase ravi infolehest. Materjalid on hetkel väljatöötamisel.

  1. EPE rõhutab vaimupuudega täiskasvanud inimeste sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamise vajalikkusele.

EPE juhib tähelepanu olukorrale, kus ööpäevaringset hooldust osutavad vaid erihoolekandeteenuseid pakkuvad austused. Olemas on ka muud alternatiivid ning teenust ei pea osutama vaid hooldekodudes. KOV peab EPE hinnangul pakkuma teenust, mis oleks võimalusel suunatud asutusest välja elamisele.EPE uuris vastavat puuetega inimeste statistikat ja Pärnu linna ivapoliitika plaani 2015.a ning korraldas nõupidamisi erinevate sihtgruppidega (Eesti Pimedate Ühing, PELNVÜ-ga, PVPNÜ ja Downi kulbi esindajatega). EPE tegi  Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku vastava infopäeva läbiviimiseks. EPE koostas koostöös sihtgruppidega ning esitas Pärnu Linnavalitsusele ettepanekud Pärnu Linna Invapoliitika plaani osas.

  1. EPE soovib selgust juhtumi, kus patsient viibides kohtumääruse alusel kinnises asutuses maksab samal ajal jätkuvalt ka hoolekandeteenuse eest osas.

EPE-le helistas Tallinna Psühhiaatriakliiniku juhataja, kes juhtis tähelepanu sellele, et patsient peab kohtumääruse alusel kinnises asututuses viibides tasuma ka hoolekandeteenuse eest, mida ta tegelikult, viibides Psühhiaatriakliinikus, ei saa. Tulenevalt eeltoodust ei saa patsiendid osta kinnises asutuses viibimise ajal tarbeasju, teha pisitehinguid (osta näiteks sigarette). EPE uuris vastavat seadusandlust ja tegi järelpärimised AS-le Hoolekandeteenused paludes selgitust osas, kuidas on neil asi korraldatud. EPE tegi AS-le Hoolekandeteenused ettepaneku arutada selle üle, kuidas tagada taskuraha olemasolu neile haiglas viibivatele klientidele, kelle on eestkostja ja et sõlmitaks selles osas haiglatega vastavad kokulepped.

  1. EPE esitas PsAS muudatuste seadusele omapoolsed kommentaarid.

Sotsiaalministeerium saatis PsAS muutmise seaduse omandiõiguse piirangute ja ohjeldusmeetmete rakendamise osas arvamuse andmiseks EPE-le. EPE konsulteeris eelnõu osas Õiguskantsleri nõuniku Mari Amosega ja Sotsiaalministeeriumi esindajaga. EPE koostas ja esitas  PsAS seadusele omapoolsed  kommentaarid.

  1. EPE seisab jätkuvalt riigi õigusabi kvaliteedi parandamise eest kinnisesse asutusse paigutamise asjades

 EPE juhtis juba 2010.a nii Eesti Advokatuuri kui ka Sotsiaalministeeriumi tähelepanu riigiõigusabi kvaliteedi parandamise ja advokaatide koolitamise  vajadusele, teavitades Eesti Advokatuuri ka nendest advokaatidest, kes võtsid protsessis positsiooni, mis oli vastuolus kliendilt saadud juhtnööridega.. Eesti Advokatuuri juhatus andis oma 18.11.2010 kirjaga samuti EPE-le teada, et advokaate on teavitatud nende kohustusest rakendada kliendi kaitseks kõiki lubatud meetodeid ja soostus, et advokaadid vajavad selles vallas täienduskoolitust

Käesoleval aastal jätkas EPE psühhikahäiretega isikute õiguste osas advokaatide koolitamise vajaduse selgitamisega. EPE tegi koostööd Eesti Advokatuuriga, soovitades esinejaid ja teemasid. Kontaktid Priidu Kulliga (Sotsiaalministeerium) ja Mari Amosega (Õiguskantsleri büroo).

  1. EPE soovib leida lahendusi vähempiiravate teenuste rakendamiseks nende isikute suhtes, kes ei vaja enam kinnises asutuses viibimist 

EPE seisis konkreetse juhtumi puhul koostöös Hoolekandeteenused AS Valkla Hooldekoduga selle eest, et isiku suhtes, kes ei vaja enam kinnises asutuses viibimist oleks võimalik rakendada vähempiiravaid meetmeid. EPE alustas nimetatud juhtumi puhul eestkoste lõpetamise/eestkoste piiramise menetluse. Hetkel puudub tagaside menetluse edasise käigu kohta.

III TERVISHOIUKORRALDUS JA RAVIKINDLUSTUS

  1. EPE soovib parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust puuetega lastele.

EPE tegi ettepaneku, et puuetega lastele peaksid  tervishoiuteenused olema tagatud ilma visiiditasuta ja puudega lapse saatja vabastatud voodipäeva tasust statsionaarsel tervishoiuteenusel.

2010.a laekus EPE-le informatsiooni, et sageli on puuetega lastega pered suurtes majanduslikes raskustes, kus igapäevase leiva muretseminegi võib osutuda probleemiks  ning samas on suurenenud vajadus arstiabi järele. Puudega lapse vanemal kelle ainukeseks sissetulekuks on hooldajatasu on ülejõukäiv tasuda lapse visiiditasu eriarsti juures või voodipäevatasu statsionaarsel teenusel viibimisel. Kuna Ravikindlustuse seadus puuetega lastele soodustusi ette ei näe, siis uuris EPE, et kas mõni raviasutus on teinud omapoolseid soodustusi eelpool nimetatud sihtrühmale. Selgus et voodipäevatasu ei pea maksma Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendid ja visiiditasust on vabastatud kõik alla 19-aastased patsiendid.

EPE alustas lastele arstiabi kättesaadavuse parandamist pöördumisega 15.10.2010.a. Pärnu Haigla poole ja tegi ettepaneku vabastada visiiditasust raske ja sügava puudega lapsed ning voodipäevatasu maksmisest raske või sügava puudega lapse hooldaja statsionaarsel raviteenusel. 23.12.2010.a toetas SA Pärnu Haigla nõukogu ja juhatus EPE ettepanekut ja otsustas vabastada raske ja sügava puudega lapsed kuni 18. eluaastani puuet tõendava dokumendi alusel visiiditasu maksmisest ning voodipäevatasu ei võeta statsionaarsel eriarstiabi osutamisel raske ja sügava puudega lapse hooldajalt. Detsembris 2011.a teavitati EPE-t, et alates 2012 aastast on raske ja sügava puudega lapsed ning nende hooldajad on vabastatud voodipäeva tasumise kohustusest Pärnus.  EPE koostas samasiulise pöördumise ka TÜ Kliinikumile, hetkel vastust ei ole

  1. EPE rõhutab, et asjaolu, et perarstidel ei ole enam lepingut Haigekassaga pisikirurgia teostamiseks kahjustab patsiendi huve.

Perarstidel ei ole enam lepingut  Haigekassaga pisikirurgia teostamiseks. EPE hinnangul kahjustab see patsientide huve. EPE konsulteeris teemaga seonduvalt Perearstide Seltsi juhatuse liikme/perearsti D.Ingeraineniga ning jätkab teemaga tegelemist. 

  1. EPE juhib tähelepanu Haigekassa otsuste läbipaistmatusele tervishoiuteenuse osutajatega lepingute sõlmimisel.

Haigekassa eelistab lepinguid sõlmides nn. „arengukava haiglaid“, jättes kõrvale kvaliteetset ja patsientide poolt eelitatud teenuseosutajad (näiteks Villa Benita, teatud taastusraviteenuse osutajad jms). EPE toetab olukorra normaliseerumist avalikkuse teavitamisega olukorrast ja ühingu süsteemse töö kaudu.

Eesti Haigekassa hüvitab kindlustatud meditsiniiteenuste kulud ainult juhul kui teenuseosutajaga on sõlmitud ravi rahastamise leping. Kehtiva praktika kohaselt eelistatakse ravi rahasamise lepigute sõlmimisel riiklikke tervishoiuasutusi eratervishoiuasutustele. EPE osales teemaa seonduvalt sügisel 2011.a AB LEXTAL ja Villa Benita korraldatud seminaril. Seminaril käsitleti Villa  Benita kohtumenetlusi Haigekassa vastu. Sügisel 2011.a osales EPE  ravikindlustuslepingute konverentsil, kus osalesid kõik olulisemad osapooled. Arutati hetke olukorda ning võimalikke lähenemisviise. EPE hinnangul leiti riigi esindajate poolt, et hetkel meie tervishoiusüsteemiga probleeme ei ole.

  1. EPE seisab taastusraviteenuste kättesaadavuse eest

EPE hinnangul on ilmnenud vajadus inimkesksemaks lähenemiseks osutatavas taastusravis. Oluline on teadvustada, et inimesed vajavad taastusravi õigeaegselt ja vajalikus mahus. Osutatava taasturavi hetkeolukord vajab parandamist. EPE kogus vajalikud kontaktid teenust osutavate taatusarstide kohta ning panustab valdkonna parendamisse.

EPE’le laekus informatsioon, et lisaks patsientidele ei pruugi ka teenuseosutajad suuta eristada rehabilitatsiooni ja taastusravi teenuste osutamisega seonduvat. EPE koos Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga koostas küsimustiku, mille saatis sihtgrupile vastamiseks. 02.11.2011.a osales EPE Eesti Puuetega Inimeste Koja korraldatud rehabilitatsiooni ja taastusravi ümarlaual. Ümarlaual analüüsiti uuringu tulemusi ja koostati ettepanekud rehabilitatsiooni ja taastusravi kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastamiseks. [3] Järgmine kohtumine teema jätkuvaks käsitlemiseks toimub 2012. aasta I kvartalis kaasates KOV-, perearstide, haridussüsteemi, töötukassa jt võimalike osapoolte esindajad.

  1. EPE esitas Terviseametile järelpärimise SA-le  PERH Keila Haigla tegevusloa väljastamise osas olukorras, kus haigla ei vasta tuleohutusnõuetele.

EPE juhtis tähelepanu tervishoiuteenuste turvalisuse- ja tuletõrje eeskirjadele mittevastavusele SA PERH Keila Haiglas juba 2010.a Käesoleva aasta alguses kohtus EPE  Sotsiaalministeeriumi nõunikuga eesmärgiga arutada Keila Haigla tuleohutusnõuetele mittevastavusega ning tegevusloa jätkamisega seonduvat. EPE saatis järelpärimise Terviseametile paludes selgitust tegevusloa pikendamise osas. Terviseameti 21.01.2011.a vastuse kohaselt ei ole tuleohutuse kontroll Terviseameti pädevuses ning teiste ametite ettekirjutused ei saa olla tegevusloa väljastamisest keeldumise aluseks.

  1. EPE rõhutab, et vaja on panustada Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse ekspertkomisjoni (TKE) töö kvaliteedi parandamisse ning luua uus kontseptsioon. Eestis puudub tervishoiuteenuste kvaliteedi objektiivse, efektiivse ja sõltumatu hindamise institutsioon.

EPE poole pöörduti kirja teel  Sotsiaalministeeriumist sooviga, et TKE töösse määrataks EPE liige. EPE teatas 26.01.2011.a  kirjas Sotsiaalministeeriumile, et ei pea võimalikuks oma ühingu esindaja osalemist TKE töös ja milliseid muutusi soovib EPE patsientide kaebuste lahendamises näha. EPE hinnangul on vajalik täiesti uue kontseptsiooni väljatöötamine, täiesti uutel alustel ja uues koosseisus tegutseva komisjoni loomine. EPE esitas ka oma nägemuse TKE  töö korralduse kohta, milline võiks välja näha patsiendi kaebuste läbivaatamise kord.

Täiendavalt avaldas EPE jaanuaris 2011.a meedias (Vikerraadio, Meditsiiniuudised) oma seisukoha TKE ümberkorraldamise osas.

EPE lisab selgitavalt, et  juba eelnevate aastate jooksul on  paljud EPE pole pöördunud patsiendid avaldanud arvamust, et TKE ei suuda tulenevalt Eesti riigi väiksusest ja nn arstide ringkaitsest oma hinnangut andes jääda sõltumatuks ja objektiivseks. Komisjoni antud hinnangud on sageli kallutatud, ilustatud ja liigselt formaalsed. Komisjon ei süüvi asjaoludesse nn omal algatusel, juhul, kui patsient ei oska  viidata konkreetselt võimalikele hoolsus/kvaliteedi vigadele, siis komisjon seda ka ei käsitle. Komisjonile saab esitada kaebusi ainult arstide meditsiinilise tegevuse kohta. Puudub sõltumatu tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise mehhanism, mis analüüsiks tervishoiu-ja sotsiaalsektoris tekkinud kaebuste lusel süsteemi kui terviku toimimist. EPE hinnangul puudub Eestis hetkel igasugune arvestatav objektiivne järelvalve meditsiinis ettetulevate vigade hindamiseks ja patsientide õiguste kaistmiseks.

Vaatamata asjaolule, et  Sotsialaministeerium kaasab TKE töösse lisatööjõudu juristide ja psühholoogide näol, ei paranda see EPE hinnangul komisjoni aluspõhimtete puudujääke: TKE  ei vasta jätkuvalt sõltumatuse 4-le kriteeriumile, avaldab arvamust ainult osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi üle, ta  ei anna vaidlusele õiguslikku hinnagut ega otsusta kahju tekkimise ja selle suuruse üle; TKE arvamust ei saa endiselt vaidlustada; Tervishoiuteenuse kvaliteeti hindavad tervishoiuteenuse osutajad, kes ei vastuta oma arvamuse eest.  Kohtus eksperdid vannutatakse teadvalt valeütluste andmise eest, TKE-s mitte, mistõttu TKE arvamuse vastu puudub patsientidel usaldus.

EPE uuris teemaga seonduvalt ka vastavat süsteemi ülesehitust Rootsis. EPE korraldas kokkusaamise Rootsi kindlustusorganisatsooni LÖF esindajaga uurija/kahjukäsitleja Lena Mangussoniga. Saadud teabe põhjal on selge et ka Eesti peaks liikuma Põhjamaade vastava regulatsiooni suunas ning looma erapooletu ja objektiivse kohtuvälise kahju käsitlemise süsteemi koos kohustusliku tervishoiuteenuse osutaja kindlustussüsteemiga.

  1. EPE esitas koostöös Epilepsialiiduga Haigekassale pöördumise patsientidele epileptoloogi külastamise võimaldamiseks ravikindlustuse rahade toetusel.

EPE koostas patsientide soovil koostöös Epilepsialiiduga patsientide nimel pöördumise Haigekassale, et taastataks võimalus külastada ainsat Tallinna ja Põhja-Eesti piirkonnna epileptoloogi Neurodiagnostikas töötavat Ain Pajost ravikindlustuse rahade toetusel. Hetkel ei ole EPE vastust veel saanud.

  1. EPE tegis koostööd Perearstide Seltsiga puude määramise süsteemi muutmiseks.

EPE osales kokkusaamisel  Perearstide Seltsi uue juhatusega, kellega arutleti EPE töös esile kerkinud valdkondlike probleemide üle ja võimalikke lahendusi. Arutati ka edasise koostöö võimalusi. .

Aprillis 2011. .a teavitas Perearstide Seltsi juhtause liige D.Ingerainen EPE`t, et on astutus konkreetseid saame seoses vajadusega muuta puude määramisel patsientidele parima teenuse pakkumise huvides senist süsteemi. Perearstid soovivad muuta süsteemi rohkem paindlikumaks ja teha see kahe etapi asemel üheetapiliseks. Ekspertotsuse tegemiseks on täna vaja vaid patsiendi avaldust, kus ta kirjeldab oma vaevuseid,  igapäevaeluga ja tööalast toimetulekut, nii nagu tänagi. Taotluse kättesaamisel saavad ekspertarstid õiguse tutvuda patsiendi terviseandmetega E-tervise infosüsteemist, kuhu saadavad seaduse kohaselt patsiendi andmeid nii perearstid kui ka teised eriarstid. Seal olevate andmete olemasolu peaks olema piisav ekspertotsuse tegemiseks. Kui arstid patsiendi kohta käivaid terviseandmeid E-tervise infosüsteemi ei ole saatnud või ei saada, siis tuleb neil jätkata nii nagu vanasti, ehk esitada etteantud vormil tervisekirjeldus sotsiaalkindlustusametile.Perearstid soovivad, et puude ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks vajalikud terviseandmed saaks ekspertarst tervise infosüsteemist. Hetkel see võimalik ei ole. Kuigi perearstidele lubati juba 2010. aasta jooksul lahendust, on sotsiaalministeerium esialgse võimaliku tähtajana välja pakkunud, et süsteem võiks käivituda alles kahe aasta pärast.

Teema tõusetus avalikkuses aktiivselts suvel 2011.a.[4] Hetkel on Sotsiaalministeeriumi ja Perearstide Seltsi vahel käimas aktiivne arutelu teemal, kuidas olukorda muuta.

Perearstide Selts ja EPE koostasid Sotsiaalministrile ühise pöördumise milles sooviti, et  puude määramisega seotud ekspertarstidel oleks õigus vaadata patsiendi digiloos sisalduvaid patsiendi terviseandmeid. Nimetatu pinnal tekkis avalikkuses arutelu. Eesti Perearstide Selts teatas 27. juunil sotsiaalministrile saadetud kirjas, et Digilooga liitunud perearstid loobuvad alates 1. augustist puuete ja töövõimekaotuse protsendi määramiseks vajalike terviseseisundite kirjelduste täitmisest. Puuetega seonduv informatsioon (taustainfo, kronoloogia, artiklid http://www.perearstiselts.ee).

  1. EPE seisab hambaproteeside kvaliteedi nõuete täitmise eest.

Patsientide kaebuste põhjal ilmnes, et pelgalt ravidokumetgde basil ei suuda ekspertkomisjon adekvaatselt hinnata proteesi kvaliteeti (sobivust igemetele jne). EPE tegi Sotsiaalministeeriumile ja Hambaarstide Liidule ettepaneku avada eraldi kabinetid, kus vastav ekspert saaks patsiendi protessid probleemide korrals üle vaadata. Samasisuline kiri saadeti ka Õiguskantslerile. Teema on jätkuvalt töös.

  1. EPE peab vajalikuks toetada liigesepõletikku põdevatele haigetele kvaliteetse ja kiire tervishoiuteenuse pakkumist. 

Novembis 2011.a osales EPE Praxise korraldatud mõttehommikul teemal “Liigesepõletikega kaasnev haigus-ja makanduslik koormus Eestis” , kus toimus arutelu selle üle, kas ja kuidas oleks võimalik kahandada liigesepõletikega kaasnevat koormust ravisüsteemile, sotsiaalsüsteemile ning patsiendile. EPE hinnangul seisneb probleem eelkõige selles, et liigesepõletikuga patsient  pääseb sageli ravile hilja, mis pärsib oluliselt tervenemise võimalust. Oluline on seada eesmärgiks ja tunnistada asjaolu, et liigesepõletikuga patsient saakas vajalikku ravi ja abi võimalikult kiiresti.

 

IV SOTSIAALHOOLEKANNE JA SOTSIAALKINDLUSTUS

  1. EPE rõhutab, et esinevad olulised probleemid hooldusravi kättesaadavuse ja kvaliteediga.

EPE-le on viimastel aastatel üleriigiliselt saadetud kaebusi taastus-ja hooldusravi kättesadaavuse-ja kvaliteediga seoses.

2011.a aprillis tõusetus pressis (Eesti Televisiooni saates „Pealtnägija“) SA PERH Keila Haigla Hooldusosakonnaga seoses juhtumipõhine probleemistik seoses hooldusravi kättesaadavuse-ja kvaliteediga ning ravitöö ja õendusabiga. Pärast nimetatud kajastust esitasid patsiendid kaebusi hooldusravi kvaliteedi osas orienteeruvalt 50 juhtumi puhul. Juhtumi uurimiseks moodustati riiklik komisjon, mille ülesandeks oli välja selgitada meedias avaldatud juhtumitega seotud asjaolud ning kogutud teabe põhjal teha järeldused nii konkreetsest juhtumist kui ka anda soovitused järel-ja hooldusravi paremaks korralduseks PERH-s. Komisjoni peamised järeldused olid, et ravivigu nimetatud konkreetse juhtumi puhul ei tehtud, õendustegevses esineb üldises plaanis puudujääke.

2011. a mais pöördus PERH teabenõudega EPE poole sooviga saada koopiad patsientide esitatud kaebustest, mille edastamisest tulenevalt Isikuandmete kaitse seadusest EPE keeldus.

EPE osales mais 2011.a Riigikogu Sotsiaalkomisjoni istungil, kus oli arutusel ravikvaliteedi süsteem ja selle järelevalvega seotud küsimused. EPE koostas laekunud kaebuste põhjal kokkuvõtte[5] hooldusravi juhtumitest Eestis näidetega. Kokku esitati kaebusi 16 erineva hooldusasutuse kohta üle Eesti. Tegemist on väga mahuka kokkuvõttega, kus kajastuvad olulised inimõiguste rikkumised ja hooletu suhtumine. Kokkuvõtte põhjal koostas EPE ettekande, mida esitles komisjoni istungil. Komisjon leidis, et küsimuse edasiseks aruteluks oleks vajalik moodustada töörühm, kes kaardistaks ravikvaliteedi kontrolliga seonduvad probleemid.[6]

EPE koostas kogutud kaebuste põhjal kokkuvõtte, mille edastas PERH juhatusele, Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile ja peaministrile,

EPE korraldas kohtumised erinevate teemast tõusetunud isikutega (dr. Ivo Kolts, Anneli Rõigas ja Toomas Trapido) ning korraldas kannatanute ümarlaua 9.juunil.

EPE jätkab teemaga aktiivselt, korraldas juunis 2011.a tervishoius kannatanute ümarlaua. EPE teavitas erinevaid ametiasutusi, avalikkust ja sihtgruppe,  et süsteemsete põhjuste uurmiseks on vajalik moodustada laiapõhjaline töögrupp, mis töötaks välja konkreetsed ettepanekud tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks.

Koostamisel on ümarlaul osalejate ühine pöördumine Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ja Riigikogu liikmete poole seoses vajadusega teadvustada tõusetunud probleeme ja võtta kasutusele radikaalseid ning konkreetseid samme tervishoiu-ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmiseks ja objektiivseks hindamiseks.

EPE koostas ja esitas oktoobris Riigikogu Sotsiaalkomisjonile pöördumise.[7] Hetkel puudub tagasiside vastava töögrupi moodustamise jms osas.

  1. EPE aitab kaasa riikliku lapsehoiuteenuse arendamisele  ning patsientide vajadustele vastavate alternatiivsete teenuste arendamisele. EPE uuris mittekäivitunud lapsehoiuteenuse põhjusi ning rõhutas puudega laste perede toetuste ja vajaminevate sotsiaalteenuste vajalikkust.

Ajendatuna klientide pöördumistest viis EPE KOV-de seas läbi jätkuva uuringu, et välja selgitada, kui palju KOV-idest on  sõlminud lepinguid lapsehoiuteenuse osutamiseks, kui palju on ettenähtud vahenditest otseselt ära kasutatud sihtrühmale riikliku lapsehoiuteenuse osutamiseks ning kui palju on kasutatud lapsehoiuteenuse rahalisi ülejääke muudeks teenusteks sihtrühmale. 29.juuni seisuga on küsimustikule vastused esitanud kaks KOV. EPE jätkab teemaga aktiivselt.

EPE tegi septembris 2011.a vastavad teabenõuded ja päringud Pärnumaa vallavalitsustele, millele vastas 8.  Alternatii

 
Süsteemne töö
 
Hooldusravi
Hoolekanne
Kohalik areng
Taastusravi
Tervishoid
Rehabilitatsioon
Vaimne tervis
Ajalugu
 
2014
 
2013
 
2012
 
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
2006
Euroopa Patsientide Foorumi manifest
Ravi kvaliteet
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Mental Disability Advocacy Center KÜSK Open Society Institute Avatud Eesti Fond Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Euroopa Sotsiaalfond Hasartmängumaksu nõukogu Sotsiaalministeerium EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Tallinna linn
 
www kujundamine