Uudised

 
Sisukaart
   
 

EPE seisukoht Puudega Inimeste Õiguste Konventsiooni täitmise osas

26.09.2014

EPE esitas Sotsiaalministeeriumile alloleva seisukoha Puudega Inimeste Õiguste Konventsiooni täitmise osas
 

Sotsiaalministeerium

Gonsiori 29

Tallinn

 

ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni täitmisest

26. september 2014

Lp. Rait Kuuse,

Täname Teid arvamuse küsimise eest  ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni (edaspidi Konventsioon) rakendamise raporti osas.  Toome allpool lühidalt mõned kommentaarid:

Meil on hea meel, et Eesti aastal 2012 lõpuks ratifitseeris Konventsiooni, mis võeti ÜRO poolt vastu viis ja pool aastat varem 13. detsembril 2006.  Samas märgime kahetsusega, et Eesti ratifitseeris Konventsiooni tehes reservatsiooni artiklile 12. Artikkel 12 tagab kõigile puudega inimestele võrdse tunnustamise seaduse ees. Olukorras, kus enamus Euroopa riike ratifitseeris Konventsiooni täielikult ning mille tõttu need riigid otsivad ja rakendavad alternatiive inimeste õiguskäibest kõrvaldamisele, tundub Eesti poolt tehtud reservatsioon ajaga mitte kaasas käivana ning kindla sihtgrupi õigustest möödavaatamisena.  EPE leiab, et artikkel 12 reservatsioon tuleb tagasi võtta ning analoogselt teiste riikidega hakata juurutama alternatiive puudega inimeste teovõime piiramisele (nagu toetatud otsusetegemine vmt).

Konventsioon määratleb kompleksselt puudega inimeste õigused loetledes esimeses 33 artiklis mitmeid erinevaid valdkondi, millega riik peaks süsteemselt tegelema ja millised õigused tagama. Kahjuks tundub, et Konventsiooni rakendamisel ei püüa Eesti leida süsteemseid lahendusi puudega inimeste õiguste tagamiseks vaid selle asemel on võetud konventsioonist välja üksikud  punktid (nagu art 27 töö ja tööhõive ja art 9 füüsiline juurdepääs), mida üritatakse killustatult ja teisi punkte ignoreerides täita.  Eesti vajab süsteemseid ja fundamentaalseid muudatusi, milles puudega inimeste toimetulek (sh selle vähenemise ennetamine), sotsiaalne kaitstus, elukvaliteet ja inimõiguste tagamine oleks seatud esiplaanile.

Antud kirjas me ei hakka analüüsima Konventsiooni erinevaid artikleid ja nende täitmist, sest esitatud tähtaeg on selleks liiga lühike ning oleme korduvalt esitanud oma seisukohti ja muresid nii kirjalikult kui suuliselt erinevatel ümarlaudadel. Kokkuvõtvalt märgime, et hetkel ei taga Eesti mitte ühtegi Konventsioonis sätestatud õigust rahuldavalt. Kuigi paljud õigused tunduvad olema seadusandlikult tagatud ning koostatud on mitmeid kõlavaid arengukavasid, siis nende täitmine praktikas on pehmelt öeldes puudulik.

Probleeme on väga palju ning kahjuks ei ole puudega inimeste ja nende lähedaste olukord viimase kahe aasta jooksul paremaks läinud: sotsiaalteenused, kogukonnatugi, taastusravi ja rehabilitatsioon ei ole endiselt kättesaadavad; hoolduskoormus on endiselt perekondade ja omastehooldajate õlul; puudega inimeste seas valitseb suur vaesus ning puudest tulenevaid lisakulusid pole millestki katta;  ligipääsetavus liikumistakistusega inimeste jaoks on endiselt halb; erivajadusega lastele ei võimaldata nende erivajadusi ja võimeid arvestavat haridust; erihoolekande teenustele järjekorras on endiselt sajad inimesed; õiguste piiramise korral ei ole tagatud piisavat kaitset ning millele puuduvad alternatiivid jne. See kõik on viinud olukorrani, kus puudega inimeste diskrimineerimine on saanud normiks Eesti ühiskonnas ning milliseid kaebusi ei võeta tõsiselt ning mille asjakohast lahendamist ei peeta oluliseks. Ainsa puudega inimestele professionaalset õigusabi ja huvikaitseteenust pakkuva organisatsioonina peame kahjuks aasta lõpus tegevuse sulgema, sest Eesti ei näe vajadust sellise teenuse järele. Puudub igasugune jätkusuutlik süsteem MTÜ-de poolt pakutavate teenuste rahastamiseks, ning mille asemel plaanitakse paisutatada puudega inimestele sunni- ja karistusmeetmeid rakendama hakkavat inimkauget riigiaparaati.   Määratlemata on kolmanda sektori, kohalike omavalitsuste ja riigi roll sotsiaalteenuste osutamisel ning otsustamata kuidas tagatakse teenuste osutamiseks vajalikud rahalised vahendid ja spetsialistid pikas perspektiivis. 

Need on ainult mõned vihjed puudustele, mis kokkuvõttes on väga masendav. Suurtesse raskustesse sattunud puudega inimesed saavad Eesti Vabariigis pigem abi heategevuse ja meedia kaudu.

Tänases Eestis puudub toimiv sotsiaalpoliitika ning Konventsiooni rakendamiseks süsteemne, läbimõeldud ja valdkondadevaheline tegevusplaan ning selleks eraldatud ressursid, mis oleks eelduseks, et puudega inimeste õiguste rakendumine Konventsioonis märgitud määral üldse võiks tulevikus võimalikuks saada. Plaanitava töövõimereformiga kavatseb Eesti raisata suure hulga raha puudega inimeste hindamissüsteemi muutmiseks ning sunnimeetmete juurutamiseks, kuid samal ajal ignoreeritakse lahendusi probleemidele, mis puudega inimestele kõige enam muret teevad, mille lahendamine tagaks elementaarse inimväärikuse ja elukvaliteedi ning Konventsioonis sätestatud õiguste realiseerumise.     

 

Lugupidamisega,

 

Pille Ilves

EPE juhataja

 

 

 
Uudised
 
Uudiste arhiiv
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Avatud Eesti Fond Mental Disability Advocacy Center Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfond Hasartmängumaksu nõukogu Tallinna linn Open Society Institute KÜSK
 
Kodulehtede valmistamine