Eelnõu aitab lahendab olukorda, kus EMOsse pöördub palju inimesi, kelle tervisemure ei vaja kiiret sekkumist. 2025. aastal moodustasid kiiret reageerimist mittevajavad pöördumised 58% kõigist EMO külastustest. Eeskätt on ülekoormusega hädas Tallinnas ja Tartus asuvate haiglate erakorralise meditsiini osakonnad, kus see takistab abi andmist tõeliselt raskete ning ootamatute tervisehädadega inimestele.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on eelnõu välja töötatud haiglate ja tervishoiutöötajate initsiatiivil ning nendega koos. Eesmärk on, et erakorralise meditsiini osakondades töötavatel arstidel ja õdedel oleks võimalik keskenduda sellele, milleks nad on eeskätt välja õppinud ehk elude päästmisele ning võimaldada haiglatel kasutada EMO ressursse eelkõige raskete ja eluohtlike seisunditega patsientide raviks.
„Keegi ei pöördu EMOsse niisama. Kui inimene jõuab sinna näiteks nohuravi, puugi eemaldamise või retsepti pikendamise sooviga, siis ilmselt ta kas ei oska mujalt abi küsida või ei ole seda abi saanud. Teadlikkuse tõstmiseks on Tervisekassa juba viinud läbi ühe kampaania, mille tulemusena sellised pöördumised hakkasid tasapisi vähenema, ning uus teavitus perearsti nõuandetelefoni 1220 kohta algab sel nädalal,” ütles Joller.
Kõik, kes EMOsse pöörduvad, saavad jätkuvalt vastuvõtu ning see algab alati kogenud triaažiõe juures. Triaaži käigus hinnatakse inimese terviseseisundit, määratakse abivajaduse kiireloomulisus ning edasise tervishoiuteenuse vajadus ja ulatus. Kui esmase vastuvõtu käigus selgub, et erakorralist abi vaja ei ole, saab eelnõu järgi edaspidi piirduda triaažiõe hinnanguga ning inimene ravib end edasi kodus, pöördudes vajadusel apteeki, perearsti nõuandetelefonile 1220 või konsulteerides oma perearstikeskusega. Triaaž ei ole mõeldud tervisenõustamiseks, vaid selle eesmärk on määrata, kui kiire on abi vajadus.
Joller rõhutas, et see on EMOle võimalus, mitte kohustus. Haiglal säilib võimalus jätkata senist korraldust, kus ka madala kiireloomulisusega patsiendid suunatakse pärast triaaži eriõe või arsti vastuvõtule. „Eelnõu annab haiglatele tööriista koormuse juhtimiseks, kuid ei sunni seda igal pool ühtemoodi rakendama. Meil on haiglates väga erinevad olukorrad,” lisas ta. „Eluohtliku olukorra kahtlusel tuleb aga alati helistada 112. Kui ei ole kindel, kas tervisemure vajab EMOsse pöördumist, tasub küsida nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220, kus vastavad õed ja arstid.”
Lisaks täpsustatakse eelnõuga, kuidas triaaž peab olema korraldatud, triaažikategooria määramise põhimõtted, maksimaalsed ooteajad ja dokumenteerimisnõuded.
EMOsid puudutav muudatus on osa laiemast paketist, millega ajakohastatakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ja sellega seotud metoodikat ning täpsustatakse arvelduse ja kvaliteedihindamise reegleid.
Eelnõu kavandatav jõustumisaeg on 1. aprill 2026. Eelnõuga saab tutvuda sellel lingil.