Euroopa pealinnad on põneva etümoloogilise taustaga, mida on hea teada ka siis, kui sa ei ole ajaloolane. Kui võtta ette nimede ajalool põhinev Euroopa riigid ja pealinnad mäng, on tark tegu meeles pidada, et eri keeltes on ka nimed erinevad. Selliselt võib Euroopa riigid ja nende pealinnad mäng olla keerulisem, aga ka huvitavam, kui oskasid arvata. Esimene küsimus: kust on pärit Eesti nimi?
Riik | Riigi rahvaarv | Pealinn | Rahvaarv linnas |
Albaania | 2 793 592 | Tirana | 520 000 |
Andorra | 78 151 | Andorra la Vella | 22 151 |
Armeenia | 2 930 450 | Jerevan | 1 092 800 |
Aserbaidžaan | 10 145 212 | Bakuu | 2 293 000 |
Austria | 8 979 894 | Viin | 1 973 403 |
Belgia | 11 584 008 | Brüssel | 1 212 000 |
Bosnia ja Hertsegoviina | 3 816 459 | Sarajevo | 346 000 |
Bulgaaria | 6 520 000 | Sofia | 1 383 435 |
Eesti | 1 365 884 | Tallinn | 437 000 |
Gruusia | 3 688 600 | Thbilisi | 1 202 731 |
Hispaania | 47 415 750 | Madrid | 3 280 782 |
Holland | 17 696 940 | Amsterdam | 921 468 |
Horvaatia | 3 871 833 | Zagreb | 767 13 |
Iirimaa | 5 123 536 | Dublin | 1 270 000 |
Island | 376 248 | Reykjavík | 139 875 |
Itaalia | 60 317 000 | Rooma | 4 216 553 |
Kasahstan | 19 002 586 | Astana | 1 239 744 |
Kosovo | 1 815 000 | Pristina | 204 000 |
Kreeka | 10 432 481 | Ateena | 3 154 000 |
Küpros | 1 244 188 | Nikosia | 276 410 |
Leedu | 2 860 002 | Vilnius | 580 000 |
Liechtenstein | 38 896 | Vaduz | 5701 |
Luksemburg | 660 809 | Luxembourg | 132 778 |
Läti | 1 875 757 | Riia | 605 802 |
Põhja-Makedoonia | 1 836 713 | Skopje | 526 502 |
Malta | 465 292 | Valletta | 5800 |
Moldova | 2 603 813 | Chisinau | 695 400 |
Monaco | 38 350 | Monaco | 38 350 |
Montenegro | 622 359 | Podgorica | 209 968 |
Norra | 5 504 329 | Oslo | 709 037 |
Poola | 38 036 118 | Varssavi | 1 860 281 |
Portugal | 10 347 892 | Lissabon | 544 851 |
Prantsusmaa | 62 814 233 | Pariis | 2 145 906 |
Rootsi | 10 409 248 | Stockholm | 975 551 |
Rumeenia | 19 053 815 | Bukarest | 1 716 983 |
Saksamaa | 83 149 300 | Berliin | 3 677 472 |
San Marino | 33 627 | San Marino | 4040 |
Serbia | 6 834 000 | Belgrad | 1 681 405 |
Slovakkia | 5 449 270 | Bratislava | 475 503 |
Sloveenia | 2 066 880 | Ljubljana | 284 293 |
Soome | 5 541 000 | Helsingi | 655 281 |
Suurbritannia | 67 326 569 | London | 8 908 081 |
Šveits | 8 738 791 | Bern | 134 290 |
Taani | 5 822 863 | Kopenhaagen | 623 404 |
Tšehhi | 10 827 529 | Praha | 1 357 326 |
Türgi | 85 279 553 | Ankara | 5 747 325 |
Ukraina | 41 130 432 | Kiiev | 2 952 301 |
Ungari | 9 604 000 | Budapest | 1 706 851 |
Valgevene | 9 200 617 | Minsk | 1 995 471 |
Vatikan | 453 | Vatikan | 453 |
Venemaa | 143 054 637 | Moskva | 13 010 112 |
Need Euroopa pealinnad, mis kõige lähemal!
Eesti nime etümoloogiliseks allikaks peetakse germaani tüve ost, mis tähendas „ida“, viidates algul vast Läänemere idakalda kõigile elanikele ja kitsenedes hiljem Eestile. Põhjanaabrite, soomlaste, jaoks on Eesti aga Viro – seotud kunagise Viru maakonnaga, mille esindajatega meie ülelahenaabrid kõige rohkem kokku puutusid. Samamoodi, lõunanaabrite jaoks oleme muinasmaakonna Ugandi järgi Igauniia.
Euroopa pealinnad alajaotuses on Tallinn võrdlemisi lihtne. Üldlevinud on arvamus, et Tallinna algne nimevariant oli „Taani linn“ ehk linn või kindlus, mis kuulus Taanile. Võimalike variantidena nähakse aga ka algset nimekuju „Talilinn“ ning „Talulinn“. Vanem riikide kaart ja poliitiline kaart võib olla selline, kus Tallinna asemel on nimevariant Reval, mis on – nagu meie lähinaabrite seas tuntud nimed – pärit veel ühelt muinasmaakonnalt: Revala.
Ajalooline vaade ehk Euroopa riigid ja pealinnad mäng
Üks euroopa riigid ja pealinnad mäng, aga mitu vastust. Võtame saareriik Malta. Kuidas see omale nime sai? Ühe teooria järgi tänu äärmiselt maitsvale meele! Antiik-Kreeka ajal olnud saare nimeks Melitē ehk mesi või mesimagus, roomlased muutsid veidi hääldust ja kutsusid sama saart nimega Melita. Läksid veel aastasajad ja sündinudki oli Malta. Teise teooria järgi on nimi pärit foiniikia keelest sõnast maleth, ehk varjupaik.
Teinekord on Euroopa pealinnad nime saanud väga lihtsal moel. Andorra pealinn Andorra la Vella tähendab katalaani keeles: vana Andorra. Šveitsi pealinna ristis Zähringeni hertson Berchtold V nime tapetud karu – ehk Bär – järgi. Islandi pealinn Reykjavik? Tähendab islandi keeles „suitsune laht“. Arvestades Islandi vulkaanidega ja auravate kuumaveeallikatega, tundub see täitsa loogiline! Ehk et Euroopa pealinnad ei pea alati olema pika ja keerulise nimetaustaga.
Aga muidugi need korrad, kus ei olegi päris täpselt teada, miks Euroopa riigid ja pealinnad on nimetatud nii või naa. Euroopa riigid ja pealinnad etümoloogiline taust ei ole alati tuttav ka riigi enda elanikele. Riikide nimedest on heaks näiteks Eesti ise, nagu ülal mainitud.
Euroopa pealinnad mäng jaoks näiteks Balkani riigid ja pealinnad, täpsemalt Horvaatia pealinn Zagreb. Nime sünnilugu püüavad selgitada mitmed horvaadi müüdid ja rahvajutud. Või äkki on see sündinud proto-slaavi sõnast grębъ? Või siis Austria saksa keelest? Mingeid vihjeid leiab ka ladina keelest! Euroopa pealinnad on sama keerulised, kui riigid!
Ja siis on Euroopa pealinnad, mille ajalool on vaid mõni üksik aimdus, millest ei piisa isegi korraliku teooria loomiseks. Euroopas on selliseks näiteks Saksamaa pealinn Berliin, mujalt maailmas aga ka Fiji pealinn Suva, Bahreini pealinn Manama ja Bhutani pealinn Thimphu. Loodetavasti ühel hetkel siiski mõned teooriad selginevad, mis aitavad avada põnevat ajalugu ning Euroopa linnad ja pealinnad mäng saab uue hoo sisse.
Tuleme naabritele külla
Eespool rääkisime sellest, mis nimedega meie lähinaabrid Eestit teavad. Kuidas on aga nemad omale maakeelsed nimetused saanud? Mitte naabriteks olevad Euroopa pealinnad, aga riigid ise. Jällegi peab alustama kõigest sellest, mida me ei tea, ehk Soome päritolu on endiselt saladuseks jäänud. Küll on seda seostatud sõnaga „soo“ ja küll pakutud mõne indoeuroopa keele laenu. Päris täpselt ei tea aga keegi.
Läti nime seostatakse aga üsna tugevalt balti hõimuga latgalid. Ka Saksamaa nimi, kuigi riik ei ole küll meie naaber ent ajalooliselt väga tugevate sidemetega, ning sakslaste nimetus on selgelt tulenev germaani suguharude sakside nimest. Ja Rootsi nimi on seotud viikingitega, kes 9.-10. sajandil Rootsist ida poolel liikudes ka meie aladelt üle käisid.
Ning muide, kogu selle juures, kindlasti panid tähele, kui paljudele oleme lihtsalt lõppu lisanud -maa. See on äärmiselt lihtne variant, kui muud võimalust ei ole. Kolm tähte ja asi ants! Euroopa pealinnad on tõepoolest põneva ning mitmekülgse taustaga!