Igapäevaelus tähendab see, et ohud on teada, igaühel on võimalus ennast ja teisi kaitsta, lapsed ja teised riskigrupid on paremini hoitud, meetmed on kooskõlas riskidega ja tervishoid toimib edasi ka kriiside ajal. Seaduseelnõus on muu hulgas ettepanekuid, mis aitavad vähendada nakkusohtu tööl, vältida haigestumisi hooldekodudes ja jätkata vabatahtlikku vaktsineerimist koolides.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on kehtiv seadus juba 23 aastat vana ja ei arvesta sellega, kuidas on vahepeal muutunud nakkushaigustest tulenevad ohud, inimeste eluviisid ja tervishoiu võimalused. Nakkushaiguste riskid on kasvanud, sest reisitakse rohkem ja kaugemale, haigused levivad kiiremini.
„Parim kaitse on ennetus, kuid peame valmis olema ka kriisideks,” ütles Joller. “COVID-kriisi kogemus andis meile palju õppetunde ja näitas, et ennetus peab olema süsteemne, vastutus selge ja otsused läbipaistvad. Uue eelnõuga viime nakkushaiguste tõrje reeglid tänasesse päeva. Paneme ka paika kindla juhtimismudeli ja üksikute korralduste-otsuste asemel loome arusaadava süsteemi. Nii väldime vastutuse hajumist ja saame ohtudele reageerida kiiremini ning just parajal määral, et meetmed oleksid alati põhjendatud ja vastaksid ohu tõsidusele. Näiteks rangeid piiranguid, nagu karantiini või asutuste sulgemist, võib rakendada üksnes ohtliku nakkushaiguse korral.”
„Peamine on aga see, et nakkushaiguste ennetamine ei ole vaid ametnike või arstide töö ja haigustega ei tegeleta vaid haiglates. Ennetuse ja leviku takistamisega tuleb tegeleda ka töökohtadel, hooldekodudes ja iga inimene saab ise palju ära teha enda ja oma lähedaste kaitsmiseks,” rõhutas minister.
Kõige tõhusam kaitse nakkushaiguste vastu on vaktsineerimine ning see jääb vabatahtlikuks ka edaspidi. Riik jätkab immuniseerimiskava alusel tasuta vabatahtlikku vaktsineerimist 14 nakkushaiguse vastu. Ehkki suurem osa inimesi jätkuvalt vaktsineerivad, ei ole üldine kaitse mitmete nakkushaiguste vastu enam tagatud, kuna hõlmatus on langenud alla vajaliku 95%. Näiteks leetrite vastu oli 2024. aastal vaktsineeritud 83% 2-aastastest lastest ning lisadoosi oli saanud 74% 14-aastastest. See suurendab terviseohte eeskätt riskirühmadele ja neile, kes ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida.
Seetõttu muudetakse eelnõuga vaktsineerimise korraldus sujuvamaks. Riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide tegemiseks kooliõe juures ei pea eelnõu järgi edaspidi enam olema lapsevanema kirjalikku nõusolekut, vaid lapsevanem või eestkostja peab soovi korral esitama oma keeldumise. “Praktika on näidanud, et paljud lapsed ei jää vaktsiinist ilma seetõttu, et vanemad seda ei soovi, vaid kuna nõusoleku esitamine ununeb,” ütles Joller.
Samuti lahendatakse eelnõuga erandlikud olukorrad, kus alaealine või mõni muu piiratud teovõimega inimene soovib end vaktsineerida, kuid tema eestkostja on keeldunud. Selliste juhtumite korral hindab tervishoiutöötaja inimese kaalutlusvõimet õiguskantsleri büroo ja arstide koostöös välja töötatud juhendi alusel. Kui inimene on kaalutlusvõimeline ehk mõistab oma terviseotsuse tagamaid, võib teda vaktsineerida. See kehtib ka vastupidi – kui eestkostja soovib vaktsineerida, aga inimene ise seda ei taha, siis seda ei tehta. Õigus oma terviseotsustes kaasa rääkida tuleneb kehtivast võlaõigusseadusest.
„Lapsevanemate roll on ja jääb lapse terviseotsustest ülioluliseks ja reeglina on lapsed vanematega sama meelt, selle ühise seisukoha saavutamine on ka iga tervishoiutöötaja esimene eelistus,” rõhutas Joller. “Igasugune mõjutamine ei ole lubatud. Kaalutlusvõime hindamist tehakse tervishoius juba praegu juhul, kui noor tuleb arstile ilma täiskasvanuta ja enne seaduse rakendamist saavad koolitervishoiu töötajad selleks eraldi lisakoolitusi.”
Eelnõu uuendab ka nakkusohutuse nõudeid töökohtadel ning kaotab toitlustusasutustes senise tervisetõendi nõude. Praegune süsteem pakub pigem näilist turvatunnet: aasta või enamgi vana tervisetõend ei anna kindlust, et inimene on terve täna. Edaspidi lähtutakse põhimõttest, et nakkusohutusega tuleb arvestada kõigil töökohtadel, kus riskianalüüs tuvastab nakkusohu. Tööandja kohustuseks jääb nakkustekitajate leviku vältimine ning riskirühmade kaitse, sh vajadusel immuniseerimise tagamine.
Täiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid ja eeskirju hoolde-, erihoolde- ja turvakodudes. Igal pool tuleb hooldekodude töötajatel, elanikel ja külastajatel järgida sarnaseid nõudeid, mis välistavad nakkuse levikut. Infektsioonikontrolli nõuete järgimised võivad asutustes nakkuse levimust vähendada kuni 70%.
Samuti pannakse eelnõuga paika asutuste vaheline juhtimismudel ja ülesanded ning korrastatakse nakkushaiguste seire tingimused, milliseid andmeid ja mis eesmärgil tohib koguda.
Ülevaate eelnõust ja selle aluseks olevaid andmeid leiab Sotsiaalministeeriumi veebilehelt sm.ee/nets ning lisatud infolehelt.
Seaduseelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Sotsiaalministeerium ootab tagasisidet hiljemalt 25. veebruaril 2026.