Uuringud: Eesti tervishoid on heal tasemel, kuid selle kvaliteeti saab veelgi tugevamaks muuta

Uuringud näitavad, et nii Eesti elanikud kui ka tervishoiustöötajad on kvaliteediga üle keskmise rahul – hindavad seda vastavalt 5,8 ja 6,6 palliga kümnest. Kvaliteedi tugevdamiseks on Sotsiaalministeerium juba teinud reaalseid samme: näiteks Terviseametis alustas tööd kvaliteedikeskus ja aasta lõpuks valmib strateegia koos tegevuskavaga.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on Eesti tervishoid heal tasemel. Eestis on oodatav eluiga kasvanud viimase 20 aasta jooksul Euroopas kõige kiiremini, teised riigid kiidavad meie nimistupõhist perearstisüsteemi ja personaalmeditsiini algatusi, samuti on meil väga head arstid ja õed.

„Kuid kuna Eestis puudub siiani tervishoiu kvaliteedisüsteem, ei tea me, kui hea meie tervishoid tegelikult on ja kuidas seda paremaks teha. Seepärast oleme algatanud kvaliteedistrateegia koostamise ning lõime Terviseameti juurde kvaliteedikeskuse,“ ütles ta.

Jolleri sõnul on meil kõigil või meie lähedastel ette tulnud olukordi, kus arstiabi ei ole piisavalt kättesaadav, ollakse sattunud vale arsti juurde või on tehtud ravivigu.

„Ka meie head arstid ja õed tunnetavad, et neil ei ole tihti piisavalt aega süveneda, osad meditsiinitöötajad ei täienda end jooksvalt, tuntakse puudust tagasisidest. Inimesed võivad aga kukkuda eri arstiabisüsteemide vahele – näiteks kroonilise haigusega laps ei lähe täisealiseks saades sujuvalt üle täiskasvanute arsti juurde või patsient ei naase pärast eriarstiabi lõppemist perearsti juurde. Või ei ole protsessid paigas ning analüüs ei jõua õigel ajal laborisse,“ tõi Joller näiteid. „See tekitab meelehärmi, ent võib maksta ka elusid,“ lisas ta.

Ühtse kvaliteedisüsteemi puudumine on ka maksumaksjale kulukas. Eestit ümbritsevates riikides, kus ühtne kvaliteedisüsteem on kasutusel juba aastakümneid, on hinnatud, et 10-15 protsenti tervishoiu kuludest võiks parema kvaliteedi abil kokku hoida. „Kui palju meil ebaühtlase kvaliteedi tõttu napist eelarvest raisku läheb, seda me täna ei tea, sest me ei saa seda mõõta,“ ütles Joller.

Täna on Eestis kohustus, et igal haiglal, perearstikeskusel ja muul tervishoiuasutusel peab olema oma kvaliteedisüsteem. Eesmärk on käivitada ühtne kvaliteedisüsteem – ühendada seni killustunud kvaliteeditegevused keskselt juhitud kvaliteedisüsteemiks ning selleks leppida tervishoiuvaldkonna osapooltega kokku sihid ja suunad, tegevused ja prioriteedid, rollid ja vastutus.

Sotsiaalministeerium alustas ühtse kvaliteedisüsteemi loomise möödunud aastal olukorra ja väljavaadete analüüsist ning sellest tulenevate arutelude ja uuringutega. Sellel aastal teeb ministeerium järgmisi samme: näiteks Terviseametis alustas tööd kvaliteedikeskus ja aasta lõpuks valmib strateegia koos tegevuskavaga.

Kvaliteedikeskuse käivitamist eestvedanud Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul tähendab keskne kvaliteedijuhtimine, et kvaliteet ei ole enam killustatud tegevus, üksik projekt või ainult järelevalve küsimus.

„Tervishoius tehakse kvaliteedi nimel juba palju head tööd, kuid see on olnud killustatud. Kvaliteedikeskus aitab tuua need tegevused ühtse lähenemise alla, toetada tervishoiuasutusi kvaliteedi arendamisel ning koguda ja analüüsida andmeid, mis aitavad õppida nii õnnestumistest kui ka vigadest,“ ütles Friedemann. „Praegu käivitame keskuse, et aasta lõpuks oleks see kompetentsikeskus, mis on toeks nii tervishoiutöötajatele kui ka kogu valdkonnale,“ lisas ta.

Kvaliteedistrateegia ja tegevuskava koostamist alustanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiu kvaliteedipoliitika juhi Maria Suurna arvates on vaja nii ühiseid tegevusi kui ka arusaamasid.

„Alustasime sellest, mida kvaliteetne tervishoid tähendab – tugevdab inimese tervist, on inimesele turvaline, lähtub inimese vajadustest ja eelistustest, on tõenduspõhine, õigeaegne ja ühtlaselt kättesaadav, kasutab ressursse tõhusalt ning tagab, et raviteekond on terviklik ja sujuv,“ ütles Suurna. „Samuti sellest, et tervishoiu tugevdamisest peavad võitma kõik – elanikud saavad vajalikku abi, arstid ja õed annavad oma parima ilma ülekoormuseta ning maksumaksja raha on kasutatud targalt,” lisas Suurna.

Igal sammul peab Sotsiaalministeerium oluliseks arvestada nende arvamustega, keda otsused ja tegevused vahetult puudutavad – elanike ja tervishoiutöötajate hinnanguid ning ootusi. Nende väljaselgitamiseks viis ministeerium läbi uuringuid. Tulemused näitavad, et nii elanike kui ka tervishoiutöötajate arvates on Eestis tervishoid heal tasemel ja samas näevad nad vajadust selle kvaliteeti veelgi tugevdada.

Uuringute tulemusi koondavad faktilehed: elanike arvamused tervishoiu kvaliteedi kohta ja tervishoiutöötajate arvamused tervishoiu kvaliteedi kohta. Täiendava info Sotsiaalministeeriumi tegevustest Eesti tervishoiu kvaliteedi tugevdamiseks saab veebilehelt: https://sm.ee/kvaliteet.

Kuidas Eesti elanikud ning tervishoiutöötajad kvaliteeti hindavad:

  • Nii elanikud kui ka tervishoiutöötajad on tervishoiu kvaliteediga üle keskmise rahul – nad hindavad tervishoiuteenuste kvaliteeti vastavalt 5,8 palliga ja 6,6 palliga kümnest.
  • 35% elanike arvates on viimase viie aastaga tervishoiuteenuste kvaliteet oluliselt või mõnevõrra paranenud, 34% hinnangul on see jäänud samaks ja 31% tajub kvaliteedi halvenemist. Tervishoiutöötajate hinnangud on vastavalt 63%, 20% ja 17%.
  • Elanikud peavad kvaliteetse arstiabi juures kõige olulisemaks ravi turvalisust, arusaadavaid selgitusi, selgeid juhiseid ja hoolivat suhtumist. Tervishoiutöötajad näevad kvaliteedi parandamise suurimate takistustena töötajate puudust, ravijärjekordi ning puudulikku koostööd eri teenuseosutajate vahel.
  • Nii elanikud kui ka tervishoiutöötajad peavad oluliseks raviteekonna sujuvust ja paremat infovahetust. Samuti on nad ühel nõul, et kvaliteetne arstiabi ei ole kõigile ühtlaselt kättesaadav ning abi ei jõua alati inimesteni õigel ajal.
  • Mõlemad osapooled peavad tagasisidet väga vajalikuks. Elanike hinnangul küsitakse patsientidelt tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta tagasisidet väga harva või mitte kunagi. Valdav osa tervishoiutöötajatest ei saa oma töö tulemuste ja kvaliteedi kohta süsteemset tagasisidet.