Vaimne tervis

 
Sisukaart
   
 

EPE koondas info piiratud teovõimega isikute õigustest

Koostöös Vaimse Tervise Keskusega kogus EPE kokku materjali teemal – „Piiratud teovõimega isikute õigused eestkoste määramise protsessis ja tehingute tegemisest tuelenvad tagajärjed täitemenetluses“.
Koostati lühendatud materjal kehtivast seadusandlusest (30 lehel), mida saab huvilistele vajadusel jagada.
 

Eakate hooldekodude teenuste laiendamine psüühiliste erivajadustega inimestele eriosakondade loomise läbi – idee toetus

Mõned eakate hooldekodud (sh.L-Eesti Hoolduskeskus Hellenurmes), kavandavad hakata pakkuma lisaks eakate hooldamisele ka ööpäevaringse hooldamise teenust psüühiliste erivajadustega klientidele, pakutavad elamistingimused väga head, nõuded igati täidetud. Võrreldes suure osa AS Hoolekandeteenused (kellega on Sotsiaalkindlustusamet siiani sõlminud teenuse ostmise lepingud) erihooldekodudega, on pakutavad tingimused klientidele oluliselt paremad. 
Siiani on hooldekodude juhatajate sõnul Sotsiaalkindlustusamet uusi turule tulijaid püüdnud eirata. Psüühiliste erivajadustega klientide huvides on aga igati erihoolekandeteenuste pakkujate ringi laiendamine, mille läbi teenuse kvaliteet paraneb.
Eesmärk survestada Sotsiaalkindlustusametit ostma teenust sealt, kus tingimused kliendi jaoks paremad.
18.06 L-Eesti hoolduskeskuse visiteerimine. 19.06 nõup. A.Vint Sotsiaalkindlustusameti Tartu piirkonna juhtumikorraldaja - ühine hooldekodu külastus, tingimustega tutvumine, nõupidamine hooldkodu juhtkonnaga. A.Vint nõus igati toetama konkreetse hooldekodu käest teenuse ostmist.
Kirjalik analüüs. Materjalide edastamine ajakirjandusele (artikkel Päevalehes K.Ibrus). 
Tulemus: Sotsiaalkindlustusamet ostab 2010 L-Eesti hoolduskeskuselt 20 kohta psüühilise erivajadusega klientidele ööpäevaringse hooldamise teenust (edaspidi, kui pakutav teenus ennast õigutab, võimalik mahtu suurendada 46 kohani).
 
 
Erihooldekodude tegevusjuhendajate koolitamine
 
Tervise Arengu Instituut (TAI) teeb EPE-ga juba aastaid koostööd hooldekodude personali koolitamisel. inim- ja põhiõiguste vallas.
Erihooldekodude tegevusjuhendajate koolitus on eriti oluline seepärast, et sageli asuvad erihooldekodud maapiirkondades, olles seal üheks vähestest tööandjatest. Seetõttu on tegevusjuhendajate haridulik taust ja teadmised psüühilise erivajadusega isikutega tegelemiseks puudulikud. Mis võib potentsiaalselt esile kutuda psüühilise erivajadusega isikute iskuõiguste rikkumise.
 
EPE viib hooldekodude tegevusjuhendajaid kurssi hooldamise teenust saavate ja eriti tugevdatud järelvalvega hooldamise teenust saavate isikute õigustega. Süvendatult käsitleti, millised organid teevad ennetustööd piinamise vältimiseks kinnistes asutustes. Käsitleti ka   CPT komisjoni  ja õiguskantsleri kui OPCAT-i raames rahvusliku ennetusasutuse tegevuse põhiprontsiipe, CPT ja õiguskantsleri soovitusi kinnisesse asutusse paigutatud isikute õigustest ja tugevdatud järelvalve teenust saavate isikute protsessiõiguste osas.
Rõõmu teeb see, et TAI on suutnud koolituste pakkumisel tekitada järjepidevuse ning paljud tegevusjuhendajad on läbinud mitmeid koolitusi klientide isiku- ja inimõiguste alal. Samuti on nad saanud teavet ohtlikkusest ja selle hindamisest. Tegevusjuhendajate teadlikkuse tõus on aidanud koolitusi muuta igati sisukamateks . Näiteks viimasel koolitusel õppisime kirjutama kirja õiguskantslerile klientide õiguste kaitseks. Tegevusjuhendajad tõid välja mitmeid olulisi võimalikke kliendiõiguste rikkumisi – näiteks asjaolu, et spetsiaalselt väljaehitatud suitsetamise toad on antud klientidele elamiseks ja kliendid peavad olenemata ilmast lumehanges suitsetamas käima; piiratud ligipääs hambaravi ja eriarsti teenustele.
 

EPE teeb koostööd Venemaaga eestkoste reformimise osas

EPE teeb koostööd Venemaaga ning jagab oma senist kogemust eestkostet puudutava õiguse ja praktika reformimise kohta
10-12. juuni 2010 toimub Peterburis regionaalne psühhiaatrite kongress, kuhu EPE esindaja kutsuti jagama kogemusi sellest, millised on Eestis piiratud teovõimega isikute õigused ja milline on olnud EPE roll nende õiguste teadvustamisel ja seadustesse inkorporeerimisel.
 

Elekterkrampravi (EKR) kohaldamise reguleerimine tahtest olenematu ravi rakendamise ajal

EPE pöördus Tervishoiuameti poole , et välja töötada regulatsioon nõusoleku andmise kohta EKR tegemise kohta tahtest olenematul ravil viibivatele psühhiaatrilistele patsientidele. Pöördumine on algatatud asjaolust, et psühhiaatrilise ravi praktikas kohaldatakse EKR ravi tahtest olenematul ravil viibivatele patsientidele, ilma, et patsiendil või tema omastel oleks võimalus anda selleks protseduuriks sisulist nõusolekut või siis keelduda.
EPE pöördumine oli ajendatud ühe psühhiaatrilise patsiendi ema pöördumisest, kes kaebas, et tema tütrele, kes oli ise ilmselgelt otsusevõimetu, tehti EKR-i, ilma et omastelt oleks selleks nõusolekut küsitud.
EPE võttis ühendust Tervishoiuameti direktoriga ning koostöös lepiti kokku, et Tervishoiuameti, Psühhiaatrite Selts ja Tartu Ülikool ja Eesti Patsientide Esindusühing töötavad välja regulatsiooni EKR rakendamise kohta. esimesel kokkusaamisel tervishoiuameti direktoriga arutasime läbi lähteülesande ja vajaduse saada informatsiooni objektiivse olukorra kohta EKR kasutamise osas erinevate raviastuste poolt. Selle eesmärgil saadab TA veel 2009.a. sees välja infopäringud teenuseosutajatele EKR rakendamise kohta nende raviasutustes. 2010 alguses tuleb kokku töögrupp , kes asub analüüsima saadud materjali ja tuginedes rahvusvahelistele dokumentidele , teiste riikide kogemusele ja parimale kodumaisele praktikale töötatakse välja EKR kasutamise juhend, mille hiljem saab inkorporeerida uue vaimse tervise seadusesse kas seaduse või rakendusakti tasandil.
EPE loodab, et see vajalik koostööprojekt õnnestub hoolimata sellest, et Tervishoiuamet selle praegusel kujul likvideeritakse 2009.a lõpu seisuga ja alustab 2010 algusest koostööd vastloodud Terviseametiga.
 

Kohtu initsiatiivil eestkostja määramise menetlus – ebaproportsionaalne sekkumine isikuõigustesse

TsMS § 204 lg 2 sätestab , etKui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata.
2009 aastal pöördus EPE-sse mitu klienti, kelle suhtes Harju Maakohus alustas eestkostja määramise asja tsiviilmenetluses. Kahel juhul alustas kohus eestkostja määramise menetluse isikute suhtes, kes 2 aastat tagasi esitasid kohtule taotluse kohtumenetlus lõpetada. Kohus taotlusi ei rahuldanud vaid alustas inimestele suure negatiivse üllatusena eestkostja määramise menetluse. Kuna tegemist on ebaproportsionaalse sekkumisega isikuõigustesse, siis tegi EPE sellel teemal pöördumise ÕK kantseleisse, et viimane kontrolliks, kas TSMS § 204 lg 2 on kooskõlast EV Põhiseadusega. Alusandmete saamiseks pöördus EPE kõikide Tallinna LOV SHO-de poole, et väljaselgitada, kui palju selliseid menetlusi on nendele teadaolevalt alustatud. Selgus, et jaotumine on ebaühtlane, ehk siis puudutab eelkõige linnaosasid, kus elavad vaesemad inimesed, kellel tõenäoliselt ei ole endal võimalik maksta õigusabi eest ja kes ei pruugi ka tulla selle peale, et õigusabi kohtus taotleda. 08.09. 2009.a. läks teele selgitustaotlus JUM-ile ja OK-le, et kontrollida, kas TsMS § 204 lg 2 on kooskõlas PS § 26 ja EIÕK art 8. EPE püstitas küsimuse, kas kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramine on proportsionaalne isikuõiguste riive, et otsustada, kas isikul on tsiviilkohtumenetlusteovõime või mitte. Õiguskantsler otsustas asja oma menetlusse mitte võtta , kuid lubas jälgida, kuidas JUM asja menetleb. Jum teatas oktoobri lõpus, et nad ei ole võimelised tähtaegselt vastama ja et vastus saadetakse niipea kui võimalik. 
JUM ei ole hoolimata korduvatest meeldetuletustest ikka veel EPE pöörumisele sisulist vastust saatnud.
Tallinna Ringkonnakohus tegi 12.11.2009.a. otsuse, milles muuhulgas ütles, et meditsiiniliste eriteadmistega isik ei ole pädev hindama kohtutoimikutesse kogutud materjali ega tegema järeldusi muuhulgas selle põhjal millise resultaadiga kohtuvaidlus lõppes ekspertiisialuse jaoks ning kas tema hagi aluseks olevad väited on leidnud menetluse käigus tõendamist või ei.
 EPE pöördub selgitustaotlusega ka Andmekaitse inspektsiooni poole, et välja selgitada, kas asjaolu, et eestkostja määramise menetluses teatavaks saanud delikaatsete isikuandmetega on võimalik tutvuda paljudel kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna töötajatel, kujutab endast veel täiendavat isikuõiguste riivet. Samuti pöördub EPE Harju Maakohtu esinaise poole, et küsida, kas kohtu poolt eestkostjamääramise menetluse alustamine oli õigustatud või püüdis kohtunik sellisel moel õigustada oma tegevusetust tsiviilasjade menetlemisel.
 

Vägivalla ennetamise ja turvalise ohjeldamise piloot-koolituse organiseerimine psühhiaatriakliinikute töötajatele

Õiguskantsler, külastades OP CAT-i kontrollimehhanismina Eesti kinniseid asutusi, on kõigile psühhiaatriahaiglatele teinud ettekirjutuse, et personal peab olema läbinud mittefüüsilise ohjeldamise ja turvalise ohjeldamise koolituse. Teadaolevalt keegi Eestis sellist koolitust ei paku . Kuna Eesti Patsientide Esindusühing on seda probleemistikku aastaid üles tõstnud, siis otsustasime selle koolituse ise korraldada veendumuses, et enne kui nõuda teenuseosutajalt konkreetseid oskusi, peab neile võimaldama vastavaid teadmisi ja koolitust.
EPE tegi võimaliku koolitaja väljaselgitamisel koostööd Soomes Vantaa Vangla haigla peaarst dr Jürilooga. Dr. Jüriloo soovitusel võttis EPE ühendust OY-ga Defconsys. OY Defconsys on turvalise hooldamise ja mittefüüsilise ohjeldamise koolitusi korraldanud 10 aastat. Nad olid rõõmuga nõus oma teadmisi jagama ka Eestis. Koolitus toimus koostöös SA TÜK psühhiaatriakliinikuga Tartus 29.05- 02.06.2009.a. . koolitusel oli osalejaid kokku 20, neist 11 SA TÜK-ist, ülejäänud muude tervishoiuteenuse osutajate juurest –SA Lõuna Eesti haigla, SA Viljandi Haigla, Sa Rapla Haigla, SA PERH. Koolitus oli registreeritud Eesti Psühhiaatrite Seltsis ja Eesti Õdede Seltsis ning osalejad said osalemise eest erialase täienduskoolituse punkte. Koolitus jagunes teoreetiliseks ja praktiliseks, põhisuunitlusega praktilisele osale. Koolituse sisuks oli fikseerimisega võrreldes vähempiiravate ohjeldusmeetmete kasutamine meeskonnatööna. Esimene 20 inimesele läbiviidud koolitus läks igati korda. Positiivset tagasisidet koolitusest andsid nii SA TÜk ajaleht kui ka Tartu Postimees. Suurem kasu tõuseb siis, kui EPE leiab rahastamise võimaluse ja analoogilist koolitust saab pakkuda ka haiglate ja hooldekodude hooldajatele, kes vahetult kliendiga tegelevad. Kuna tingituna Eesti majandussituatsioonist on haiglate ja hoolekandeasutuste koolitusrahad kärbitud ja teenuseosutajad ei ole võimelised ise koolituskulusid katma, siis tegeleb EPE rahastamisevõimaluste otsimisega uute koolituste korraldamiseks. Kõige tõenäolisemaks rahastusvõimaluseks on Euroopa Komisjoni poolt väljakuulutatud projektikonkurss tähtajaga 2010 aasta märtsis.
 
 
Uue PsAs eelnõu väljatöötamine ning ohjelduse regulatsioonide täpsustamine
 
2008.a. lõpus kutsus Sotsiaalministeerium kokku töögrupi uue vaimse tervise seaduse väljatöötamiseks. Valmis seaduse kontseptsioon , millega töögrupp nõusse jäi. Lepiti kokku, et 2009.a. maikuuks koostab SOM Vaimse tervise seaduse eelnõu ning töögrupp asub seda läbi arutama.
02.06.2009.a. koos MDAC esindaja Y.Marchenkoga SOM-is vastuvõtul viibides selgus, et PSAS on ministeeriumi 2009.a. tööplaanidest välja visatud eelarve ja töötajate defitsiidi tõttu. Töötaja, kes selle lõigu eest pidi vastutama, tegeleb nüüd muude asjadega. Samuti sai EPE informatsiooni, et SOM ei saa asuda uue seaduse eelnõu väljatöötamisele enne, kui SOM juriidilise osakonna töötajad on kontseptsiooni sisuliselt läbi vaadanud . Täiesti selgusetuks jäi asjaolu, miks seda tehtud ei ole.
 Kohtumisel lepiti kokku, et sotsiaalministeerium esitab valitsusele hetkel kehtiva psühhiaatrilise seaduse eelnõu muudatusettepaenkud ohjeldusmeetmete rakendamise ja omandiõiguse piirangute osas , mis töötati välja Tervishoiuameti juures 2008.a. vastava töögrupi poolt. 2009.a. lõpuks on selgeks saanud SOM täielik haldussuutmatus, sest ka neid muudatusettepanekuid ei ole SOM valitsusele ja riigikogule esitanud.
 
 
Kinnises asutuses viibija õigus lahkuda asutusest ainult koos teenuseosutaja töötajaga
 
SHKLS § 11.52 p 1 sätestab, et tugevdatud järelvalvega hooldamise teenusel olev klient võib HK-st lahkuda ainult personaliliikmest saatja olemasolul. Teenust osutavatel hooldekodudel ei ole mingit erandi tegemise õigust. Selline olukord piirab kohtumääruse alusel kinnises asutuses viibijate õigust ja võimalust oma lähedastega suhtlemiseks ja takistab nende ühiskonda taasintegreerumist. Sellel teemal vesteldud Erastvere HK direktori Ülle Haaniga, kes ütles, et probleem on mõningate kl puhul tõesti olemas. Enamuse jaoks seda probleemi ei ole, sest neil ei olegi kuskile minna. Need vähesed, kellel on kodu olemas, võivad kaotada kntakti omastega ja täiesti võõranduda ühiskonnast. saatsin e-maili SOM hoolekandeosakonna juhile Sirlis sõmera`le küsimusega, mida tema asjast arvab ja kas tegemist on suuremat sorti probleemiga. Kuna ministeerium ei ole vastanud, siis saatsin 19.11. kordusjärelepärimise samal teemal.
SOM vastas oma 19.11.2009.a. kirjaga järgmist: SHS § 1152 p 1 kohta teenuseosutajatelt tagasisidet ei ole olnud (oleme 2009.a jooksul korraldanud teenuseosutajatele 2 infopäeva, mil oleme palunud meid kindlasti teavitada, kui mõni § sisutühjaks või vastuoluliseks vms osutub), ka ei ole meil infot, et selliseid pöördumisi oleks tehtud Sotsiaalkindlustusametile kui erihoolekandeteenuste üle järelevalvet teostavale asutusele. Kevadel pöördus ükseestkostja ministeeriumi poole, kes oli varasemalt sageli oma lapselast saanud koju võtta ning soovis teada, miks nüüd ei saa, pärast meiepoolseid selgitusi ta rohkem pöördunud ei ole. Õiguskantsleribüroo esindajad, kes ka sel aastal on mitmeid erihooldekodusid inspekteerinud, sh kinniste osakondadega asutusi, ning soovitusi või tähelepanekuid selle sätte ebaproportsionaalsuse kohta teinud ei ole.
Samuti leidis SOM, et nemad vastavas regulatsioonis hetkel ebaproportsionaalselt suure suhtlemispiirangu seadmise probleeme ei näe – kui kohus on näinud vajadust inimene kinnisesse asutusse paigutada, siis ei ole ju asutuse esindajal õigust kinnises asutuses viibimist katkestada/peatada, kuna inimene läheb nädalavahetuseks koju või sünnipäevale või kuhu iganes. Ning kuna kinnisesse asutusse paigutamise määrust täidab see asutus, kuhu isik paigutatakse, siis on see igati loogiline, et asutus peab tagama, et kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik ei lahkuks ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumidest ega territooriumilt ilma ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja poolt tagatud saatjata. Kui asutusepoolne saatja on olemas, võib inimene ka väljaspool liikuda.
 

Kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside kvaliteedi tõstmine ja ekspertide sõltumatuse tagamine

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiis akt on kõige olulisemaks tõendiks nii täisealisele isikule eestkostja määramisel kui ka isiku kinnisesse asutusse paigutamisel. Sageli on nende aktide sisu pealiskaudne ja ebausaldusväärne, tuues klientidele kaasa raske tagajärje isikuõiguste piiramise näol. Selleks, et tõsta kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside taset, tuleb harida kõiki protsessis osalejaid, et vältida olukorda, kus kohtunik võtab ekspertiisiakti sõna-sõnaliseks täitmiseks. EPE-l viis 6.02 ja 20.02.2009.a. koostöös Riigikohtuga läbi kohtunike koolitust, kus ühe küsimusena käsitles ka kohtupsühhiaatriliste ekspertiisiaktide kvaltieedi tõstmist. Osalejateks olid kohtunikud ja kohtute konsultandid.

Ekspertiiside kvaliteedi tõstmise ja ekspertide sõltumatuse küsimuses tegi EPE tihedat koostööd ekspertide endaga. Nimelt kaebasid eksperdid, et riik kipub ekspertide sõltumatuse kallale seeläbi, et ekspertiise võimaldatakse teha ka raviasutustel, kes ei ole aga sõltumatud eksperdid KrMS ja TsMS mõttes. Neil ei teki ka eksperdi õigusi ja kohustusi nii nagu sätestatud kohtuekspertiisiseaduses ning nad ei vastuta oma arvamuse eest KARS § 321 mõttes.
Samuti on nüüd ekspertiiside eest tasumine korraldatud läbi Eesti kohtuekspertiisi instituudi, kellel pole aga mingeid seadusest tulenevaid õigusi kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside läbiviimisel.
20.01.2009- uuris EPE määrust, millega eksperdid ise rahulolematud on, samuti muid akte, mis ekspertiiside läbiviimist ja rahastamist reguleerivad. 27.01 suhtles EPE Just min ametniku H.Kainguga, kes ütles end olevat probleemist teadlik. Tema sõnul on ka JUM aru saanud, et määruse muutmisest ainult ei piisa, on vaja muuta ka kohtuekspertiisi seadust. EPE teadvustas JUM-ile ka EIÕK lahendit, mis puudutas kohtupsühhiaatriliste ekspertide sõltumatust- Shulepova vs rRussia. EPE poolt väljatoodud kitsaskohti kohtupsühiaatriliste ekspertide töös arvestas JUM ka oma 2008.a.koostatud uurimuses sundravi kohta. Selleks, et kuulda saada ka advokaatide arvamust kohtupsühhiaatrilistest ekspertiisiaktidest kohtus EPE 02.02.09 - kohtusin staazika ja eduka advokaat Monika Mägiga. Pr. Mägi jagas EPE seisukohta, et ekspertidel on väga suur vastutus ja mõnikord ekspert sed endale ei teadvusta ning teeb oma tööd vastutustundetult. 3.02 kohtus EPE veel ekpsertide esindaga t. Kompusega, kes rääkis Kuidas EKEI on ilma ühegi seadusandliku aluseta asunud teostama kontrolli ekspertiisiaktide üle ka sisuliselt ja kuidas ekspertiisimäärus satub tänu seadusevälisele menetlusevormide kasutamisele selliste isikute kätte, kuhu ta kunagi sattuda ei tohiks. rikutakse delikaatsete isikuandmete töötlemise korda. üritatakse tekitada EKEI-isse sellist andmebaasi, milleks ei ole olemas seadusandlikku alust. Suhtlemisel ekspertide ja kohtunikega ülaltoodud teemal sai EPE-le selgeks, et eksperdid vajavad väga lisakoolitust oma töö paremaks tegemiseks. EPE vahendas Soomes töötava dr. A. Jüriloo kontakte Eesti psühhiaatrite Seltsi kohtupsühhiaatria sektsioonile, aidates kokku panna 2009.a. toimuva hakkava koolituse päevakava ja programmi. EPE andis koolituse läbiviimise üle kohtupsühhiaatrite sektsioonile. Koolituse raames on teadaolevalt alates 2009. a. septembrist toimunud 4 koolitustsüklit.
 
 

 

 
Süsteemne töö
 
Hooldusravi
Hoolekanne
Kohalik areng
Taastusravi
Tervishoid
Rehabilitatsioon
Vaimne tervis
Ajalugu
 
2014
 
2013
 
2012
 
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
2006
Euroopa Patsientide Foorumi manifest
Ravi kvaliteet
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfond Open Society Institute Hasartmängumaksu nõukogu Avatud Eesti Fond Balti-Ameerika Partnerlusprogramm KÜSK Tallinna linn EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Mental Disability Advocacy Center
 
Kodulehe loomine