2010

 
Sisukaart
   
 

SÜSTEEMSE HUVIKATSE TEEMAD 2010

2010 aastal viis EPE läbi huvikaitset 65 erineva süsteemse teema osas.
 
 
        I PATSIENDIÕIGUSED
 
  1.  EPE toonitab delikaatsete isikuandmete kaitsmise vajadust
  2. EPE aitab kaasa Paunküla Hooldekodu klientide õiguse vabale liikumisele tagamisele.
  3. EPE juhib tähelepanu sellele, et patsiendid ei ole korrektselt teavitatud hooldusravi omaosaluse muudatustest, mis hakkasid kehtima 2010 jaanuarist ning see tekitab neile täiendavaid psühholoogilisi ja majanduslikke probleeme
  4. EPE juhib tähelepanu, et venekeelse elanikkonna ligipääs tervishoiualasele informatsioonile on piiratud. EPE juhtis tähelepanu sellele, et apteekides müüdavatel ravimitel puuduvad venekeelsed ravijuhendid ning alustas selleteemalise arutelu vastavate riiklike institutsioonidega.
 
      
        II VAIMNE TERVIS
 
  1. EPE seisab selle eest, et täpsemalt reguleerida elekter –krampravi rakendamist
  2. EPE soovib ülemäärase isiklikku ellu sekkumise vältimist ja lõpetamist
  3. EPE seisab selgete riski- ja ohtlikkuse hindamise juhiste väljatöötamise ja kasutusele võtmise eest.
  4. EPE teadvustab psühhiaatrilise abi kättesaadavuse vajadust erihoolekandeteenust saavatele klientidele
  5. EPE juhib tähelepanu mehaanilise ja keemilise ohjeldamise kasutamise reguleerimise vajadusele
  6. EPE toetab kinnises asutuses viibijate õigust jalutuskäikudele
  7. EPE soovib selgust otsusevõimetute patsientide ravi kohta teadva nõusoleku andmise osas
  8. EPE teavitab Riigikogu kinnisesse asutusse paigutamise menetluse erinevatest aspektidest.
  9. EPE seisab riigi õigusabi kvaliteedi parandamine eestkoste ja kinnisesse asutusse paigutamise asjades
  10. EPE juhib tähelepanu kohtu poolt määratud ekspertiiside erapooletuse nõudele
 
     
 III TERVISHOIUKORRALDUS JA RAVIKINDLUSTUS
 
  1. EPE seisab patsiendi väiksemate kulude eest
  2. EPE panustab arutellu inimväärse meditsiini, väärika vananemise ja enesemääramisõiguse realiseerimise küsimuste lahendamisel
  3. EPE toetab teenuse kättesaadavuse laiendamist onkoloogiahaigetele
  4. EPE juhib tähelepanu tervishoiuteenuse turvalisus ja tuletõrje eeskirjadele vastamise vajadusele
  5. EPE juhtis tähelapnu sellele, et seagripipandeemia väljakuulutamine ning sellele suure tähelepanu pööramine meedias teenis eelkõige ravimifirmade huve ning ei olnud riigi elanikkonna suhtes eetiline.
  6. EPE osaleb arutelus, kuidas peaks olema tagatud EMOsse viidud patsientide transport koju tagasi, kui patsiendil endal või tema lähedastel ei ole võimalik, seda organiseerida.
  7. EPE juhib tähelepanu sellele, et Eestis puudub tervishoiuteenuste kvaliteedi objektiivse, efektiivse ja sõltumatu hindamise institutsioon.
  8. EPE aitab kaasa lahendamaks töötavate patsientide probleemi, saada alustada töövõimetuslehte ka nädalavahetutel kui enamikel perearstidel on praksis suletud
  9. EPE arutab perearstide esindajatega, kuidas lahendada koduvisiitide probleem
  10. EPE uurib ravimise kohustuse täitmist hooldekodudes
  11. EPE kostab vaimupuudega noortele hambaravi tagamise eest ja hoiab jätkuvalt üleval hambaravi hüvitise taastamise arutelu.
  12. EPE osaleb arutelus nn allikakaitse seaduse ümber.
  13. EPE osales arutelul, kus sooviti arstitudengitele, arsti abilistele suuremate volituste andmist.
  14. EPE osaleb kavandatava tervisetõendite vähendamise poliitika välja töötamisel, mis perspektiivis vähendab patsiendi aja ja majanduskulu 
  1. EPE juhib tähelepanu sellele, et eriarstide ravijärjekorrad on ebamõistlkult pikad ning patsientidele on selgusetu, kuidas jagunevad haigekassa poolt hüvitatavad ning tasulised vastuvõtuajad.
  2. EPE juhtis tähelepanu sellele, et RAKS § 55 muudatus diskrimineerib pikaajalisi haigeid
  3. EPE soovib parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust puuetega lastele
 
 
IV SOTSIAALHOOLEKANNE JA SOTSIAALKINDLUSTUS
 
  1.  EPE juhtis tähelepanu sellele, et eakad , kel on sedusjärgsed ülalpidajad (lapsed) ei saa KOV taotleda soodustingimustel koduhooldusteenust
  2. Puudega lapse toetuse erinev tõlgendamine Eestis ja Euroopas
  3. EPE kontrollib Tallinna Linnavolikogu 19.veebruari 2009.a. määruse nr. 5 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ põhiseadusele vastavust ning kohaliku omavalituse organi poolt põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtte ning hea haldustava järgimist.  
  4. EPE osaleb riikliku programmi väljatöötamises, mis annaks kõikidele puudega lastele võrdsed õigused ja võimalused oma pere juures elada ja omandada tema erivajadusi arvestatvat haridust ning toetaks puudega lapse kõikide pereliikmete tööturul osalemist
  5. EPE osaleb raske ja sügava vaimupuudega inimste sotsiaalteenuste arendamises koostöös sihtrühma esindajatega
  6. EPE aitab kaasa riikliku lapsehoiuteenuse arendamisele ning sihtrühma vajadustele vastavate alternatiivsete teenuste arendamisele
  7. EPE seisab kvaliteetse ja ühtse   isikliku abistaja teenuse eest 
  8. EPE seisab selle eest, et puudega pereliikme hooldamisele kulunud aastad arvataks pensionistaaži hulka arvestades EV keskmist tasu miinimum tasu asemel
  9. EPE kaardistab psüühilise erivajadusega inimeste pereliikmete abivajaduste ning aitab seeläbi kaasa tugisüsteemide arendamisele
  10. EPE tegi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku raske ja sügava liitpuudega lastele soodustingimustel inkontinentsitoodete võimaldamiseks enne lapse 3. eluaastat ehk pärast vanemahüvitise lõppemist
  11. EPE toetab raske ja sügava puudega laste vanemate osalemist tööturul
  12. EPE toetab ja väärtustab raske ja sügava puudega laste vanemate kodust tööd
  13. EPE tegi ettepanekud täiendada soodustingimustel taodeldavate abivahendite nimekirja muutmiseks ning arvata abivendite hulka aspiratoor ja inhalaator ning anda võimalus saada inkontinentsitooteid alates 1,5 eluaastast.
  14. EPE tegi ettepaneku võtta arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel ka arvesse isiku kulutusi ravimitele, et tagada krooniliste haigete toimetulek
 
 
V RAVIMIPOLIITIKA
 
  1. EPE panustab ravimipoliitika edendamisse.
  2. EPE osaleb ravimiseaduse muudatuste mõjude analüüsis, et kavandatavate muudatustega oleks tagatud patsiendi kulude vähendamine
 
 
VI KOOSTÖÖ KOV, RIIGIASUTUSTEGA JA TEENUSEOSUTAJATEGA JA MUUDE ASUTUSTEGA
 
  1. EPE koostöö riigiasutustega
  2. EPE kaardistas koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega probleemid puuetega inimestele ette nähtud riiklike teenuste kättesaadavusega ja esitas aruande Riigikontrollile
  3. EPE teeb koostööd õiguskantsleri kantseleiga
  4. EPE aitab läbi koolitustegevuse kaasa erivajadustega inimeste toimetulekule ühiskonnas
  5. EPE innustab Eestit ratifitseerima ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni
  6. EPE selgitab, missugused on patsientide võimalused raviasutuste juures autot parkida.
  7. EPE tegi vabariigi valitsusele, Riigikogu sotsiaalkomisjonile, haigekassale ja suurematele erakondadele ettepanekud prioriteetide ümberseadmiseks tervisesüsteemis.
  8. EPE aitas kaasa Tallinna Ülikooli magistritööde valmimisele
  9. EPE koondab infot erinevate krooniliste haiguste organisatsioonidest Eestis ja levitab seda meditsiinitöötajate seas, et seeläbi parandada patsientidele jagatava informatsiooni täpsust ja ajakohasust.
  10. EPE teeb ettepaneku teha täitemenetluse protsessi võlgnikule arusaadavamaks
  11. EPE tegi ettepaneku Edela Raudteele sõidusoodustustingimuste laiendamiseks puuetega inimestele
  12. EPE käivitas küsitluse, kuidas teevad KOV puuetega inimestega koostööd sotsiaalteenuste välja arendamisel ja kuidas jagavad teavet puuetega inimeste õigustest ja teenustest sihtrühmale kohalikul tasandil.
  13. EPE alustas koostöös Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojaga läbirääkimisi Pärnu Linnavalitsusega, et parandada liikumispuudega inimeste ühistranspordi kasutamise võimalusi.
  14. EPE tegi Pärnu Linnavalitsusele ja volikogu sotsiaalkomisjonile pöördumise, kus tuletas meelde valimislubadust toetada vähekindlustatud perede lapsi koolitoetuse näol.
  15. EPE juhib tähelepanu sellele , et riigiasutused peaksid klienditööd parandama
  16. EPE juhib Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tähelepanu sellele, et rehabilitatsiooniteenuse osutajad keelduvad teenusele võtmast suunatud psüühilise puudega kliente, kes vajavad ööpäevaringset järelevalvet ja hooldust
  17. EPE osaleb SA TÜ Kliinikum eetikakomitee töös.
  18. EPE teeb koostööd SA TÜK Psühhiaatriakliinikuga tõstmaks kliiniku töö kvaliteeti.

 

I PATSIENDIÕIGUSED
 
EPE toonitab delikaatsete isikuandmete kaitsmise vajadust
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 533 lg 1 p 1 sätestab, et kohus menetleb isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse (KOV) alusel psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamine;
EPE pöördus koostöös SA TÜK psühhiaatriakliinikuga õiguskantsleri poole tõstatades küsimuse, et  KOV-ide kaasatus PsAS § 11 lg 1 sätestatud  tahtest olenematule ravile suunamisel väljub KOV kompetentsist ja teeb patsiendi delikaatsed isikuandmed KOV-ile ilma piisava põhjuseta teatavaks. Paljudel juhtudel ei tule KOV-id toime õigeaegse avalduse esitamisega kohtule. Haiglas kinnipidamist ja tahtest olenematut ravi seadustava kohtumääruse hilinemise puhul on patsiendilt vabadus võetud ebaseaduslikult.
EPE saatis selles küsimuses ka teabenõude Andmekaitse Inspektsioonile (AKI). AKI  vastas, et KOV-idel peavad selleks tarbeks olema eeskirjad ja kui neid rikutakse, on isikul esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Õiguskantsleri kantselei ei ole veel vastust andnud
2. EPE sai vahevastuse Justiitsministeeriumilt, milles oli välja toodud nii kohtute kui ka KOV seisukohad KOV-i sekkumise vajadusest tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi määramise protsessi. Enamus vastanuist oli seda meelt, et KOV-ide kaasamine on vajalik. EPE ei ole veel saanud Õiguskantsleri lõppvastust selles küsimuses.
 
EPE seisab venekeelt kõnelevate patsientide parema informeerituse eest
 
EPE saatis Sotsiaalministeeriumile märgukirja, milles juhtis tähelepanu venekeelse informatsiooni puudustele ministeeriumi kodulehel. Näiteks, erinevalt eestkeelsest versioonist, ei olnud Sotsiaalministeeriumi kodulehe venekeelsel versioonil avaldatud informatsiooni Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni olemasolu-, töö- ja asukoha kohta. Samuti puudus teave kaebuste esitamise korra (sh. vormistamisnõuete) kohta. Märgukirja tulemusel saime ministeeriumilt tagasiside korras teada, et nüüd on oluline venekeelne info Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni kohta ministeeriumi kodulehel olemas, töö ülejäänud informatsiooni tõlkimiseks on käimas.
EPE saatis märgukirjad koos ettepanekutega Riigikogu liikmetele (Keskerakonna fraktsioonist) seoses eakate venekeelsete patsientide kaebustega, et apteegis müüdavatel ravimitel puuduvad venekeelsed ravijuhendid. Vanainimesed ei ole enam võimelised eesti keelt omandama, apteekril ei ole alati aega informatsiooni anda ja isegi kui selle info saab, on koju jõudes kõik meelest läinud. Märgukiri võeti küll menetlusse, toimus kirjavahetus riigikogu liikme Marika Tuusi ja Ravimitootjate liiduga, kuid lõpuks tegevus nimetatud teemal soikus põhjusel, et riigil ei ole raha venekeelse info lisamiseks.
 
 
II VAIMNE TERVIS
 
EPE seisab selle eest, et täpsemalt reguleerida elekter –krampravi rakendamist
 
1. Euroopa Nõukogu Soovituse Rec(2004)10 Ministrite Komiteelt liikmesriikidele psüühikahäiretega isikute inimõiguste kaitsest ja väärikusest artikkel 28 sätestab: Sellist psüühikahäire ravi, mis ei ole suunatud pöördumatute füüsiliste muutuste saavutamisele, kuid on eriliselt sekkuv, peaks kasutama ainult juhul, kui vähem sekkuvad kohast hoolitsust võimaldavad vahendid puuduvad. Liikmesriigid peaksid kindlustama, et sellise ravi kasutamine on  allutatud kohasele eetilisele läbivaatusele;   vastavuses kohaste kliiniliste juhistega, mis peegeldavad rahvusvahelisi standarde ja tagatisi;  olemas isiku teadev nõusolek või juhtumil, kui isik on otsusevõimetu, kohtu või pädeva organi nõusolek, välja arvatud hädaolukordades.
Eestis on EKR kasutamine isikute suhtes, kes viibivad tahtest olenematul ravil täiesti reguleerimata. Hoolimata sellelst, et EPE-l on Terviseametiga ühine mõistmine sellise regulatsiooni vajalikkuse suhtes ja Terviseamet on EPE-t teavitanud, et 2010 sügisel toimub ümarlaud, kus arutatakse muuhulgas ka seda teemat, edeneb asi väga visalt. EPE jätkab Terviseameti survestamist selles vallas, et EKR-i kasutamine tahtest olenematul ravil viibivate klientide suhtes saaks võimalikult ruttu reguleeritud. Eelnev praktika ohjeldamismeetmete rakendamise korra väljatöötamisel näitas, et tervishoiuteenuse osutajatel on valmisolek sellised Terviseameti poolt väljatöötatud regulatsioonid täitmiseks võtta.
2. Terviseamet teavitas, et nad on kontrollinud psühhiaatriakliinikutes EKR kasutamise vormistamist ja esitas 02.11.2010 toimunud ümarlauale järgmise kokkuvõtte EKR-i kasutamise kohta :
  1. Tartu Ülikooli Kliinikum
  2. Pärnu Haigla
  3. Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  4. Viljandi Haigla.
Patsiendi üldise teavitamise ja nõusoleku vorm elekterkrampravi teostamiseks on kõigis nimetatud raviasutustes.
Terviseamet tegi järgmisi tähelepanekud kasutatavate vormide kohta:
 
  • Nõusolekuvormil puudub märge, et nõusolekut võib anda ka isiku seaduslik esindaja.
  • Elekterkrampravi protseduuri teostamine dokumenteeritakse haiguslukku
EPE jätkab Terviseametiga dialoogi otsusevõimetute isikute ravis EKR-i kasutamise teemal.
 
 
EPE soovib ülemäärase isiklikku ellu sekkumise vältimist ja  lõpetamist
 
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 204 lg 2 sätestab, et Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata .
 
EPE poole on pöördunud mitmeid kliente, kelle suhtes on selle sätte alusel alustatud eestkostja määramise menetlust ning sellel eesmärgil määratud neile kohtupsühhiaatriline ekspertiis, milles kõik puudutatud isiku elu erinevad aspektid allutatakse kohtupsühhiaatrilisele läbivaatusele. Seda hoolimata asjaolust, et kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isik ei saa hakkama kas oma isiklike või varaliste õiguste korraldamisega , samuti pole kohtule esitatud sellesisulist avaldust. EPE on selles küsimuses pöördunud nii Justiitsministeeriumi kui ka õiguskantsleri poole väitega et eestkostja määramine ja isiku allutamine kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile on liigselt piirav meede ja ebaproportsionaalne sekkumine isiku eraellu . Selle asemel võiks isikule määrata riigiõigusabi korras esindaja. Justiitsministeerium leidis oma 2010 a jaanuaris saadetud vastuses, et eestkostja määramine tsiviilkohtumenetluses on kohane meede, sest eestkostjal on laiemad volitused kui riigiõigusabikorras määratud esindajal. Sama seisukohaga soostus ka õiguskantsler oma 2010 juunis saadetud vastuses. EPE selle seisukohaga ei nõustu ja leiab jätkuvalt , et eelmainitud sätte alusel eestkostja määramise menetluse alustamine sekkub liigselt inimese eraellu. Tegeleme selle sätte vaidlustamisega jätkuvalt, esindades oma kliente selle sätte alusel alustatud kohtuasjades.
2.EPE kirjutas koostöös rahvusvahelise MTÜ Mental disability Advocacy Center`iga TsMS § 204 lg 2 rakendamisest viisil, mis võib rikkuda isikuõigusi ning on vastuolus nii Eesti poolt 1992.a. aastal ratifitseeritud Kodaniku ja Poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 17. oma variraportis Eesti aruandele Kodaniku ja Poliitiliste õiguste pakti täitmise kohta. ÜRO Inimõiguste komitee kahjuks asjaolule oma lõppjäreldustes tähelepanu ei pööranud. EPE tegi samuti kahes eestkostja määramise tsiviilasjas taotlused Harju maakohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks, et kontrollida, kas TsMS § 204 lg 2 on kooskõlas Eesti Põhiseadusega. Harju Maakohus edastas EPE avalduse oktoobris 2010 Riigikohtule.Tulemus ei ole veel teada
 
 
EPE seisab selgete riski- ja ohtlikkuse hindamise juhiste väljatöötamise ja kasutusele võtmise eest
 
Olles kohtus EPE kliente eestkoste- ja kinnisesse asutusse paigutamise asjades esindades kokku puutunud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktide ebaühtlase kvaliteediga, seisab EPE selle eest, et koostöös erinevate asjast huvitatud riigiasutuste ja teenuseosutajatega ning eeskujuks võttes välismaist (näit. Kanada, Ühendatud Kuningriigid, Soome) praktikat on vajalik välja töötada ja kasutusele riski ja ohtlikkuse hindamise metoodika ja rakendusdokumendid. Sellise metoodika vajalikkust mõistavad sotsiaal- kui erihoolekande teenuste osutajad ja ka kohus.
Justiitsministeerium riski ja ohtlikkuse hindamise metoodika väljatöötamise vajadust ei näe.
Kohtupsühhiaatrid ise, olles huvitatud oma töö kvaliteedi parandamisest ja objektiivsuse astme suurendamisest on sellise metoodika väljatöötamisest huvitatud. Riigipoolse huvi puudumise tõttu on EPE vahendanud kohtupsühhiaatritele informatsiooni selliste metoodikate kohta, et saaks tasapisi kontrollima hakata nende kasutamise võimalusi Eestis. Vastuseisu tõttu riiklikul tasandil riski ja ohtlikkuse hindamise metoodika vajalikkuse suhtes oleme seda teemat tõstatanud ka oma pöördumistes oma välismaiste koostööpartnerite poole.
2.Tallinna Vaimse Tervise Keskuse võttis teema tõsiselt käsile ja pilootprojekti korras töötas välja näidisdokumendid ohtlikkuse hindamiseks, kaasates EPE juriidilise hinnangu andmiseks nende poolt väljatöötatud dokumentidele. See koostöö jätkub ka järgmisel aastal.
 
 
EPE teadvustab psühhiaatrilise abi kättesaadavuse vajadust erihoolekandeteenust saavatele klientidele
 
1.Tervishoiuteenuste korraldamise seadus ei näe ette tervishoiuteenuste osutamist hooldekodudes. Sellel põhjusel on erihoolekande teenust saavatel psüühikahäiretega  inimestel raskendatud ligipääs psühhiaatrilisele abile, kuna psühhiaatreid hooldekodude personali nimekirjas olla ei või. Inimeste eraviisilist psühhiaatri poole pöördumist takistab sageli hooldekodu suur kaugus raviasutustest, raskused transpordiga ning pikad ravijärjekorrad. Erihooldekodusse sisseostetav psühhiaatri teenus on väga kulukas. EPE poole pöördus AS Hoolekandeteenused, kes soovis EPE abi selles, et erihooldekodude klientidele oleks kättesaadavam psühhiaatriline abi ja et psühhiaatrid kohtuksid klientidega sagedamini. Leppisime kokku, et pöördume sellel teemal koos Sotsiaalministri poole. Asi on pooleli.
2. EPE sai oktoobris 2010 As-lt Hoolekandeteenused informatsiooni selle kohta, milline on ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid saavate klientide ligipääs psühhiaatrilisele abile ja lisas need andmed Euroopa Komisjoni Põhiõiguste agentuuri rahastamisel valmivasse psüühikahäirete ja vaimupuudega inimeste õigusi puudutavasse uurimusse.
 
EPE juhib tähelepanu mehaanilise ja keemilise ohjeldamise kasutamise reguleerimise vajadusele
 
 EPE tegi  pöördus terviseameti järelvalveala asedirektori poole  ettepanekuga asuda välja töötama mehaanilise ja keemilise ohjeldamise reguleerimise korda tervishoiuteenuste osutamisel. Terviseamet ja Sotsiaalministeerium on EPE-t teavitanud, et antud küsimuse suhtes on sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel asjakohase määruse eelnõu, mis on saadetud kooskõlastamisele e-õiguses.
2. Sotsiaalministeerium saatis novembris kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis hõlmas ka mehaanilise ja keemilise ohjeldamise regulatsiooni psühhaatrilise tahtest olenematu ravi osutamise käigus. Muude tervishoiuteenuste osutamise käigus toimetatava mehaanilise ja keemilise ohjeldamise reguleerimisele ei ole Terviseamet ega ka Sotsiaalministeerium veel asunud.
 
EPE toetab kinnises asutuses viibijate õigust jalutuskäikudele
 
1.Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on oma raportites visiteeritud kinniste asutuste kohta ja ka CPT standardites korduvalt rõhutanud , et ka kinnises asutuses viibiv isik peab saama vähemalt 1 tunni päevas õues viibida, kui seda võimaldab tema tervise seisund.
Terviseamet asub väljatöötama reeglistikku selle kohta, kuida tahtest olenematul ravil viibijad saavad jalutada. Ka EPE kaasati sellesse protsessi. EPE toetab igati kinnises asutuses viibijate õigust igapäevastele jalutuskäikudele ja nende psühhiaatria haiglate juurde, kus neid tingimusi veel ei ole täidetud, jalutusalade väljaehitamist .
2. Terviseamet teavitas 02.11.2010 toimunud ümarlaual, et jalutamisvõimalused ja värskes õhus viibimine on tagatud kõigis kontrollitud asutustes.
 
Jalutamisterritoorium vastab kõigile soovituslikele nõuetele Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Viljandi Haiglas ja Tartu Vanglas. Ülejäänud psühhiaatrilise abi osutajatele tehakse soovitused jalutusterritooriumite CPT standarditega kooskõlla viimiseks.
 
EPE soovib selgust otsusevõimetute patsientide ravi kohta teadva nõusoleku andmise osas
EPE tõstis küsimuse tahtest olenematute klientide otsusevõimest anda informeeritud nõusoelkut oma ravi kohta 21.07.2010 Tallinna Ringkonnakohtule saadetud määruskaebuses tuues välja asjaolu, et Eestis ei ole metoodikat ega ka töövahendit mille alusel otsustada, kas inimesel on otsusevõime või ei. EPE   teavitas olukorrast ka Terviseametit  ning SA TÜK psühhiaatriakliinikut. EPE eesmärgiks on luua metoodika ja töövahend, mille alusel hinnata otsusevõimet .EPE esitas SA TÜK-ile visiooni, et nemad kui õpetav asutus võiksid uurida vastavat välismaist praktikat ja tasapisi kasutusele võtta hindamiskriteeriumid. seejärel saaksid nende eeskuju järgida ka teised teenuseosutajad ja ka kohtud. Sotsiaalministeerium avaldas valmisolekut selle teemaga tegelemiseks ning EPE edastas SOM`ile ja SA TÜK`ile kirjliku otsusevõime määratlemist puudutava teadusliku materjali, mille saime Nottinghami Ülikooli vaimse tervise õiguse professor Peter Bartlett`ilt.
 
EPE teavitab Riigikogu kinnisesse asutusse paigutamise menetluse erinevatest aspektidest.
 
Suvel jõudis kirjutava meedia vahendusel EPE`i kliendi juhtum, kus viimane paigutati Harju Maakohtu poolt lapsehooldusõiguse küsimuse otsustamise käigus statsionaarsele psühhiaatrilisele jälgmisele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kirjutamise eesmärgil ning hiljem ka tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile.
EPE osales  Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, mis kutsuti kokku ajendatuna sellest kliendi juhtumist, kuid vaatles kogu tahtest olenematu raviga seonduvat problemaatikat. Klienti ja tema advokaati otsustati sinna mitte kutsuda. Kuna EPE oli teemaga samuti kursis, siis piirduti EPE esindaja osalemisega. EPE valmistas ette kirjalikud seisukohad probleemidest tahtest olenematus ravis (vt. lisa 1 käeolevale aruandele). Riigikogu sotsiaalkomisjon ei ole andnud tagasisidet EPE seisukohtade suhtes.
 
EPE seisab riigi õigusabi kvaliteedi parandamine eestkoste ja kinnisesse asutusse paigutamise asjades
 
 EPE juhtis nii Eesti Advokatuuri kui ka Sotsiaalministeeriumi tähelepanu riigiõigusabi kvaliteedi parandamise ja advokaatide koolitamise  vajadusele, teavitades Eesti Advokatuuri ka nendest advokaatidest, kes võtsid protsessis positsiooni, mis oli vastuolus kliendilt saadud juhtnööridega.. Eesti Advokatuuri juhatus andis oma 18.11.2010 kirjaga samuti EPE-le teada, et advokaate on teavitatud nende kohustusest rakendada kliendi kaitseks kõiki lubatud meetodeid ja soostus, et advokaadid vajavad selles vallas täienduskoolitust.
 
 
EPE juhib tähelepanu kohtu poolt määratud ekspertiiside erapooletuse nõudele
 
Tallinna Ringkonnkohus tegi oktoobris 2010.a. lahendi, millega tuvastas, et kui isikule õiguskaitse korras määratud tahtest olenematut ravi pikendatakse, siis peab arvamuse isiku vaimse tervise seisundi ja ohtlikkuse kohta ütlema kohtu poolt määratud ekspert. Isiku raviarst ja sama osakonna juhataja ei ole eksperdid tsiviilkohtumenetluse seaduse mõttes. Probleemi tõstataski Harju Maakohus, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et teised maakohtud jätkavad ekspertiiside määramist samasse haiglasse, kus isik on ravil olnud. EPE teavitas ekspertiiside sõltumatuse nõudest ka  SA TÜK psühhiaatriakliiniku Tartu maakohust  ning tutvustas neile ÜRO inimõiguste komitee ja EIÕK vastavaid seisukohti. Tartu Maakohtu ja ka psühhiaatriakliiniku seisukoht oli, et kuna  Tartu Ringkonnakohus ei näe selles probleemi, siis pole see ka probleem nende jaoks. EPE edastas selle seisukoha nii Harju Maakohtule kui ka Õiguskantsleri kantseleile ja tegeleb praktika ühtlustamisega ekspertide erapooletuse osas edasi.
 
 
III TERVISHOIUKORRALDUS JA RAVIKINDLUSTUS
 
EPE panustab arutellu inimväärse meditsiini, väärika vananemise ja enesemääramisõiguse realiseerimise küsimuste lahendamisel.
 
Nõupidamine patsiendiorganisatsioonidega, kes puutuvad hooldusprobleemidega tihedamalt kokku (nt Lihashaigete Selts), hooldusprobleemide avalikustamine meedias (Eesti Päevaleht). EPE koostas saadud tagasiside põhjal ettepanekud ja edastas Riigikogu fraktsioonidele ning erakondadele valimisplatvormide koostamisel EPE etetpanekutega haakusid Rohelised, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid.
 
EPE toetab teenuse kättesaadavuse laiendamist onkoloogiahaigetele
 
1.SOM-i initsiatiivil on kokku kutsutud vähiravi kvaliteedi komisjon, mis on ette valmistanud Eesti vähiravi kvaliteedi tagamise põhimõtted aastaks 2013. Selleks, et neid põhimõtteid hakata ellu rakendama, soovib SOM muuta sotsiaalministri 19.08.2004.a. määrust nr 103 "Haiglate liikide nõuded" selliselt, et keemia ja kiiritusravi saaks osutada peale regionaalhaiglate ka keskhaiglates. Lisaks näeb määruse muudatus ette ka selle, et iga onkoloogiahaigele ordineeritakse ravi 4-st spetsialistist koosneva konsiiliumi otsusega. Haiglate esindajad, Arstide Liit, Patsientide Nõukoda, Terviseamet, Eesti Patsientide Esindusühing olid nõus sellega, et arendada patsientidele teenuse parema kättesaadavuse keemia -ja kiiritusravi kättesaadavust võrgustiku põhimõttel. Seda enam, et raviteenuse osutamine selles vallas keskhaiglates juba niikuinii .Haigekassa vaidles sellele põhimõttele vastu ja oli kindlalt veendunud, et parem on teenuse osutamine kahes keskuses. Töö selles küsimuses jätkub.
2. EPE kirjutas oktoobris sotsiaalministrile kirja, milles nõudis onkoloogiahaigetele osutatavate teenuste kättesaadavuse laiendamist ka keskhaiglate tasandile ning käis sellel teemal ka sotsiaalministriga kohtumas. Sotsiaalminister toetas EPE seisukohta ja lubas omalt poolt teha kõik võimaliku onkoloogiaravi kättesaadavuse parandamiseks Eestis.
 
EPE juhib tähelepanu tervishoiuteenuse turvalisus ja tuletõrje eeskirjadele vastamise vajadusele
 
Eesti Päevaleht avaldas 26.11. artikli, millest selgub, et Päästeamet on juba 2007.a. Teinud ettekirjutusi SA PERH Keila haiglale tuletõrjeohutuse eeskirjade tätimiseks, mida on ignoreeritud. Väidetavalt ei ole SA PERH nõukogu asjast üldse teadlik. 02.12 tegi EPE teabenõuded SA PERH juhatusele ja nõukogule ning Eesti haigekassa juhatusele ja nõukogule. Eesti Haigekassa selgitas, et tema sõlmib lepinguid kõigi teenuseosutajatega, kellele Terviseamet on tegevusload andnud ja suunas kirja vastamiseks edasi Terviseametile.
Sotsiaalministeerium vastas, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt (edaspidi PERH) saadud informatsiooni kohaselt on PERH Päästeameti ettekirjutuse täitmiseks koostanud vastava tegevuskava. Tegevuskava kohaselt on alates 1. novembrist 2010. a PERH-i Keila korpuse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures tagatud ööpäevaringne mehitatud valve; patsientide ohutu evakuatsiooni tagamiseks parandatakse järel- ja hooldusravi osakondade varustatust evakuatsiooni abivahenditega (päästelinad, suitsumaskid jms) ning viiakse läbi haigla töötajatele evakuatsiooniteemaline koolitus. Ajavahemikus oktoober 2010. a – mai 2011. a on PERH kavandanud korraldada tuleohutusrajatiste projekteerimiskonkursi ja tuleohutusrajatiste korrastamise. Samuti on kavandatud ravitegevuse osaline üle viimine PERH-i teistesse korpustesse.
Lisaks selgitas SOM, et Tuleohutusnõuete täitmise eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja. Vastavalt tuleohutuse seadusele teostab riiklikku järelevalvet tuleohutusnõuete täitmise üle Päästeamet. 2009. aastal Siseministeeriumi poolt Sotsiaalministeeriumile esitatud andmete kohaselt on enamus haiglates tuleohutusnõuded täidetud. Raviasutustes tuleohutusnõuete täitmine ning esinevate puuduste tähtaegne likvideerimine on Päästeameti päästekeskuste pideva järelevalve all.
Sa PERH juhatus ja nõukogu EPE-le ei vastanud.
 
EPE soovib leida lahendusi kiirabiga EMOsse toodud patsientide koju transportimise osas.
Paljud patsiendid on kaevanud, et kui neid kiirabiga EMOsse viiakse ja haiglasse ei jäeta, siis visatakse nad haigusseisundis tänavale, sest haiglal pole kohustust haiget tagasi koju viia. ITK kvaliteedijuhi algatusel korraldatud ümarlaud, kus osalesid nii haigla töötajad, Tallinna linnaosavalitsuste sotsiaaltöötajad, EPE. Otsused: vaja patsiente paremini teavitada (nt kiirabi teatab patsienti kodust peale võttes juba ette, et koju ei transpordita), teha kirjalikud ettepanekud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile vastava transporditeenuse loomiseks, luua voodikohad, kus inimesed saaksid öö ära magada, kui hilistele tundidele jääb (või kasutada vabu voodikohti). 30.08. pakutud ITK-le välja uus lahendusvariant: uurida kellanupu-süsteemi sisseviimise võimalust (lihasehaigete näitel).
 
EPE arutab perearstide esindajatega, kuidas lahendada koduvisiitide probleem.
 
Vaatamatasellele, et perearst on kohustatud tegema patsiendi juurde koduvisiite, suur osa perearste seda ei tee, ka on jäetud perearsti otsustada, kas on näidustus koduvisiidi tegemiseks või mitte. Patsient on haigena pandud topelt nõrgemasse seisu. EPE korraldas ümarlaua, kus osalesid Eesti Arstide Liidu esindaja ja Perearstide Seltsi esindajad. Perearstide selgitusel peab perearst vastavalt olukorrale tegema mõistliku otsuse – kui visiidil jõuab ta haiguste tippajal vastu võtta mitu inimest, selle asemel et ühte koduvisiiti teha, teeb ta otsuse koduvisiidile mitte minna. Samas ei saa koduvisiidil teatud analüüse teha, mis on vajalikud adekvaatseks raviks või diagnoosimiseks ja patsient peab niikuinii raviasutusse minema neid andma. Võimalik lahendus: perearstid koostavad koduvisiitide tegemise kohta oma selgitused, millest lähtuvalt tegutsevad, EPE paneb selle oma kodulehele üles ja selgitab vastavalt sellele patsientidele. Arupidamine Haigekassaga, kes leiab, et koduvisiitide tegemise nõue (mida perearstid tahavad kaotada) peaks jääma, mõistlikkuse printsiibiga nõustub.
 
EPE uurib ravimise kohustuse täitmist hooldekodudes.
 
EPE poole pöördunud hooldekodus elavate patsientide lähedased kurdavad, et mõnede hooldekodude puhul on patsiendid jäetud vajaliku ravita, kuigi lepingus on ka lubadus vajadusel raviteenust korraldada. EPE saatis teabenõude Terviseametile, kes teostas konkreetsete kaebuste alusel täiendava kontrolli hoolekandeasutuses, kus esines kaebusi. Hoolekandeasutus sai ettekirjutuse ravita jätmise kohta, juhtumit arendati mitmel tasandil, hoolekandeasutuse töötajatele korraldati koosolek ja teavitati neid nende kohustustest. Segadus tekkis suvepuhkuste ajal, kui töötajaid nappis ja olid asendustöötajad appi võetud. Mõnel juhul tegematajätmised hooldekodu või perearstikeskuse poolt. EPE tegi järelepärimised ka Harju maavanemale ja Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametile, kas hooldekodudel on kohustus tagada oma klientidele tervishoiuteenus. Selgus, et hoolekandeseaduse muutmisega seda nõuet enam ei ole, sest iga hoolekandeasutus määrab ise, mismoodi selles osas tegutseb. Osadel hoolekandeasutustel on reklaambuklettidel antud lubadus, et tagatakse tervishoiuteenus, samas ei ole seda suudetud õigeaegselt teha. Tuleb iga üksiku juhtumiga tegeleda, sest riik ei seadusta seda kohustusena.
 
EPE kostab vaimupuudega noortele hambaravi tagamise eest
 
EPE esitas Riigikogu sotsiaalkomisjonile 09.12.2010 ettepanekud vaimupuudega inimeste hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks , professionaalsel tasemel eriteenuse väljatootamiseks, rahalise katte leidmiseks ning informatsiooni jagamiseks selle kohta, kus taolist eriteenust on võimalik saada. Sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu tegi Haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajaile ning hambaarstide liidule ettepaneku töötada välja kahe nädala jooksul esialgne kord, mis tagaks hambaravi kättesaadavuse kiiremas korras. Tartus on vastav võimalus tekkimas uueks aastaks, Tallinnas vajab olukord kiiret lahendust.
 
EPE osaleb arutelus nn allikakaitse seaduse ümber.
 
EPE avaldas arvamusartikli Eesti Päevalehes kavandatavate Võlaõigusseaduse muudatuste toetuseks, mis edendavad patsiendiõiguste realiseerimist Eestis. EPE hinnangul on VÕS muudatused inimlikud ja loogilised ja aitavad kaasa 2002.a. võlaõigusseaduses sätestatud patsiendiõiguste paremale realiseerimisele ning kutsuvad üles tervishoiuteenuseosutajaid suhtuma patsienti kui võrdsesse teenusepartnerisse.
 
EPE juhib tähelepanu tervisetõendite väljastamise korra ühtlustamise vajadusele
 
EPE esitas märgukirja Arstide Liidule ja Perearstide Seltsile, milles juhtis tähelepanu patsientide kaebustele, et tervisetõendite väljastamise tasud on erinevate perearstide juures väga erinevad, alates 0.- kroonist kuni 450.- kroonini. Epe ettepanekul võiksid perearstid kehtestada üldise ja ühetaolise teenustasu tervisetõendite väljastamise eest. Saadud Perearstide seltsilt selgituseks, et perearstide poolt väljastatav tervisetõend on haigekassa poolt tasustamata teenus, mistõttu perearstide poolt väljastatavad tõendid tõepoolest varieeruvad hinna poolest. Ühtsete hindade ja soovitusliku hinna ülempiiri kehtestamise teema on olnud korduvalt arutlusel EPS juhatuses ja saanud meie poolse poolehoiu. Samas soovisid nad lisada, et taunivad ka juhtumeid, kus tõendi eest võetakse tasu tegelikku teenust osutamata ja on vastava EPS juhatusepoolese avalduse teinud. Uue tervisetõendite ja infosüsteemi tutvustatakse sotsiaalministeeriumis 9. juunil 2010, arutelu käivitamine osapoolte vahel süsteemi täiustamiseks. Tervisetõendite uus infosüsteem on hetkel e-tervises väljatöötamisel.
 
EPE juhtis tähelepanu sellele, et RAKS § 55 muudatus diskrimineerib pikaajalisi haigeid
 
EPE saatis märgukirjad Riigikogu liikmetele (Kesk- ja Eestimaa Roheliste erakonnast) ja Sotsiaalministeeriumile ettepanekutega muuta (hiljuti patsientide kahjuks muudetud) seadusandlust töövõimetuhüvitiste arvutamise metoodika kohta (RAKS § 55). Kui täna inimene haigestub, kaotab ta olulise osa oma sissetulekust. Kehtiva korra alusel patsiendile väljamakstav haigushüvitis on üle kahe komandiku (2/3) võrra väiksem võrreldes tema keskmise töötasuga. Eriti kannatavad pikaajalised (vähk jmv) haiged. Inimesed ei suuda töövõimetuslehtede alusel makstava töövõinmetushüvitisega maksta pangalaene, ega peret üleval pidada. Vähki haigestunud üksikvanemaga pered (sh. alaealised lapsed) kaotavad lisaks vanemale ka kodud ja harjumuspärase heaolutaseme ning langevad vaesusesse. Kehtiv seadus ei ole õiglane, ega inimlik riigikassat kohusetundlikult maksudega täitvate kodanike suhtes. Otsitud toetust Arstide Liidust ja Perearstide Seltsilt. Oma pöördumistele saime vastuseks, et riigi eelasrves ei ole raha töövõimetushüvitiste tõstmiseks.
 
EPE tahab parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust puuetega lastele. 
EPE leiab, et puuetega lastele peaksid tervishoiuteenused olema tagatud ilma visiiditasuta ja puudega lapse saatja vabastatud voodipäeva tasust statsionaarsel tervishoiuteenusel.
 
EPE-le laekus informatsiooni, et sageli on puuetega lastega pered suurtes majanduslikes raskustes, kus igapäevase leiva muretseminegi võib osutuda probleemiks ning samas on suurenenud vajadus arstiabi järele. Puudega lapse vanemal kelle ainukeseks sissetulekuks on hooldajatasu ( 300kr kuus) on ülejõukäiv tasuda lapse visiiditasu eriarsti juures või voodipäevatasu statsionaarsel teenusel viibimisel.
Kuna Ravikindlustuse seadus puuetega lastele soodustusi ette ei näe, siis uuris EPE, et kas mõni raviasutus on teinud omapoolseid soodustusi eelpool nimetatud sihtrühmale. Selgus et voodipäevatasu ei pea maksma Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendid ja visiiditasust on vabastatud kõik alla 19-aastased patsiendid.
EPE alustas lastele arstiabi kättesaadavuse parandamist pöördumisega 15.10.2010. Pärnu Haigla poole ja tegi ettepaneku vabastada visiiditasust raske ja sügava puudega lapsed ning voodipäevatasu maksmisest raske või sügava puudega lapse hooldaja statsionaarsel raviteenusel. 23.12.2010. toetas SA Pärnu Haigla nõukogu ja juhatus EPE ettepanekut ja otsustas vabastada raske ja sügava puudega lapsed kuni 18. eluaastani puuet tõendava dokumendi alusel visiiditasu maksmisest ning voodipäevatasu ei võeta statsionaarsel eriarstiabi osutamisel raske ja sügava puudega lapse hooldajalt. Uus kord hakkas kehtima 01.01.2011.
 
IV SOTSIAALHOOLEKANNE JA SOTSIAALKINDLUSTUS
 
EPE juhtis tähelepanu sellele, et eakad , kel on sedusjärgsed ülalpidajad (lapsed) ei saa KOV taotleda soodustingimustel koduhooldusteenust
 
EPE saatis märgukirja Õiguskantslerile seoses takistustega koduhooldusteenuse kättesaamisel. Koduhooldusteenuse hind pensionäridele kättesaamatult kõrge. Soodustingimustel (odavama tunnitasuga) koduhooldusteenust ei osutata abivajajatele kellel on täiskasvanud lapsed -seadusjärgsed ülalpidajad. Täiskasvanud lapsed aga hoiavad abistamisest kõrvale või abistavad ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kohalik omavalitsus soovitab lastega vanuritel maksta teenuse osutamise eest täishinna või esitada oma laste vastu hagi (elatisenõue teenuse eest tasiumiseks) kohtusse. Enamasti on sellise soovituse realisserumine ebareaalne. Vanadel, puuetega inimestel puuduvad kohtusse pöördumiseks oskused, tervis ja tahe ning nad jäävad lihtsalt ilma abita. EPE sai Õiguskantslerilt vastuse, et teemat on pädev käsitlema Sotsiaalministeerium. Saadetsime märgukirja Sotsiaalministeeriumile, milles ühtlasi tegime ettepanek, et KOV osutaks vanuritele soodustingimustel koduhooldusteenust sõltumata seaduslike ülalpidajate olemasolust, kui viimased oma kohustusi ei täida ning nõuda tasu teenuse eest sisse seaduskärgsetelt ülalpidajatelt regressi korras. Sotsiaalministeerium vastas, et käesoleval ajal puudub kohalikul omavalitsusel selliselt toimimiseks seaduslik kohustus, kuid kehtiva õigusliku olukorra järgi oleks selline tegevus siiski võimalik. Kohalik omavalitsus võib kehtestada korra, mille järgi osutatakse isikule, kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, koduteenust ja vasttavad kulud nõutakse sisse ülalpidajatelt nõude loovutamise regulatsiooni alusel. Kuna nõude loovutamise lepingu sõlmimine on vabatahtlik, ei ole KOV kohustust seda sõlmida, mistõttu ei pruugi see tagada eesmärki igakordseks regressinõude realiseerimiseks. Positiivseks näitajaks asja juures on asjaolu, et Sotsiaalministeerium on valmis koostöös justiitsministeeriumiga väljatöötamisel oleva sotsiaalkoodeksi raames EPE pakutud regressinõude seadustamise vajadust põhjalikumalt analüüsima. Eelmärgitud teema võetud üles ka ajakirjanduses[1], milles sotsiaalminister Pevkur tunnistas, et olukord ei ole kiiduväärt ning tema arvates tuleb patsientide esindusühingu ettepanekut edasi analüüsida. Pevkur kinnitas, et peab oluliseks, et hoolekandeabi vajavad isikud saaksid alati abi ka reaalselt. EPE saatis märgukirja ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhatajale Vahur Keldrimale - milles selgitas, et ka kehtiva õigusliku korra alusel on võimalik kohalikul omavalitsusel kehtestada kord, mille järgi osutataks isikule, kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, koduteenust ja vastavad kulud nõutaks sisse ülalpidajalt.  EPE tegi  ettepaneku kutsuda EPE esindaja Tallinna LOV juhatajate koosolekule, kus saaksime teemat arutada. 29.04.10 saadud Vahur Keldrimalt mitte midagi ütlev, keerutav ja vastutusest kõrvale hiiliv vastus, mille resolutsioonis hr. Keldrima teatab, et ei pea vajalikuks teemakohase õigusakti eelnõu ettevalmistamist ning vastava nõupidamise kokkukutsumist linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondade esindajate osavõtul.
 EPE esitas sama teema raames Õiguskantslerile avalduse Tallinna Linnavolikogu määruse „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ § 2 lg 1 ja 2 ning § 3 lg 3 ning Perekonnaseaduse § 105 lg 1 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. ePE esitas palve kontrollida, kas on kooskõlas põhiseadusega, et piiratud teovõimega isikutele, kellele on määratud eestkostja, KOV poolt hooldaja määramisest ning hooldajatoetuse maksmisest keeldumine ettekäändel, et eestkostja peab eestkostetavat üleval pidama ja omal kulul hooldama.  Saime Õiguskantsleri Kantseleist küll menetlusteate kuid vastust seni veel mitte.
 
 

 

KOOSTÖÖ VÄLISORGANISATSIOONIDEGA
 
  1. EPE tutvustas Eesti eestkostereformi Venemaal.        
  2. EPE viitas puudustele Kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti täitmisel Eestis
  3. EPE osales Euroopa Liidu Põhiõiguste agentuuri nõuandva platvormi töös
  4. EPE osales Kesk-Euroopa Ülikooli suveülikooli vaimse tervise õiguse alasel täienduskoolitusel
  5. EPE osales puuetega inimeste ja psüühikahäiretega inimeste õigustest üle-Euroopalise uuringu raporti kirjutamisel
  6. EPE osales üle-euroopalises patsiendi õiguste uuringus
  7. EPE tutvus Norra ombudsmani töökorralduse ja Norra patsiendiõiguste süsteemiga.
 
Süsteemne töö
 
Hooldusravi
Hoolekanne
Kohalik areng
Taastusravi
Tervishoid
Rehabilitatsioon
Vaimne tervis
Ajalugu
 
2014
 
2013
 
2012
 
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
2006
Euroopa Patsientide Foorumi manifest
Ravi kvaliteet
 
 
06.03.2017
Diabeediravimid võivad tekitada gangreeni
11.01.2017
Uued juhised andmekaitsest ja patsiendi nõusolekust
21.12.2016
Käsimüügi ravimite infolehtede vene ja inglise keelsed tõlked on olemas
14.12.2016
EPE tunneb muret ohjeldusmeetmete kuritarvitamise üle tavahaiglates
30.11.2016
EPE toetab patsientide õigust valida hambaarsti
10.11.2016
EPE osaleb KPMG uuringus terviseandmete liikumise kohta
07.11.2016
EPE uurib kuidas on võimalik parandada vigaseid andmeid digiloos

   Eesti Patsiendite Esindusühing  Kaupmehe 14 10114 Tallinn  Tel 65 66 429 

Avatud Eesti Fond KÜSK Open Society Institute Balti-Ameerika Partnerlusprogramm Tallinna linn Mental Disability Advocacy Center EEA GRANTS / NORWAY GRANTS Euroopa Sotsiaalfond Sotsiaalministeerium Hasartmängumaksu nõukogu
 
Kodulehe loomine